KOHTUMÄÄRUS Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus Lauri Madise, Silvia Truman, Ivo Pilving Määruse tegemise aeg ja koht 28. november 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-1485 Haldusasi Toomas Liiva kaebus Justiitsministeeriumi 20.06.2007 ning 18.07.2007 toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõudes Menetlustoiming Apellatsioonkaebuse tagastamine Kohus RESOLUTSIOON Tagastada Toomas Liivale tema apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 16.10.2007 otsuse peale haldusasjas nr 3-07-1485. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD 1. Toomas Liiva saatis 22.05.2007 e-posti aadressilt x Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, e-kirjale oli lisatud isikliku võtme abil moodustatud autentsustunnistus ning kirja manusena lisatud „pdf“-formaadis menetlusdokumendile oli lisatud tarkvaraprogrammiga „Adobe Acrobat“ antud digitaalallkiri ja ajatempel. Ringkonnakohus keeldus dokumenti vastu võtmast, nõudes selle esitamist „DigiDoc“ formaadis. 29.05.2007 saatis Toomas Liiva Justiitsministeeriumile selgitustaotluse, milles küsis
- a)kuidas saab kohus keelduda menetlusdokumendi vastuvõtmisest, kui on täidetud TsMS § 336 lg 1 nõuded,
- b)miks justiitsministri 28.12.2005 määruse nr 59 § 6 lg 1 punktiga 1 piiratakse TsMS § 336 lg 1 kohaldamisala ning
- c)miks ei võimalda kohtute töökorraldus kantselei töötajatel edastada kohtunikele infot menetlusdokumendi saatja kohta. 20.06.2007 ja 18.07.2007 vastuskirjades selgitas Justiitsministeerium, et TsMS § 336 lg 3 alusel on antud justiitsministrile õigus kehtestada elektroonilise dokumendi kohtule edastamise täpsem vorm ja dokumendiformaadile esitatavad nõuded. Justiitsministeerium selgitas, et digitaalallkirjastamist on eelistatud teiste elektrooniliste allkirjastamise viiside ees seepärast, et tagada ühtne dokumentide esitamise võimalus kõigile ning esitamise turvalisus. Kaebuse esitaja kasutatud viisid (tarkvaraprogramm „Acrobat Reader“ ja e-kirja saatmine aadressilt "x") ei 3-07-1485 võimalda saatjat üheselt tuvastada, kuna puuduvad isikusamasust tõendav sertifikaat ning need viisid ei ole võltsimiskindlad. Avaldaja kasutatava „Outlook Expressi“ funktsionaalsus ei täida seaduses sätestatud turvalisuse ja väljatrüki tegemise võimalikkuse nõudeid. 2. Toomas Liiva kaebuses taotleti Justiitsministeeriumi toimingute, mis väljendusid kaebuse esitajale Justiitsministeeriumi poolt 20.06.2007 ning 18.07.2007 antud vastustes, õigusvastasuse tuvastamist ning justiitsministri 28.12.2005 määruse nr 59 § 6 lõike 1 osas, millega piiratakse TsMS § 336 lõike 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.12.1999 direktiivi 1999/93/EÜ artikli 5 punkti 2 kohaldamisala, põhiseadusevastaseks tunnistamist. Ministeeriumi vaidlustatud toiminguid pidas kaebuse esitaja õigusvastaseks põhjendusega, et ministeeriumi seisukohad, mis õigustavad menetlusdokumendi tagastamist juhul, kui dokumenti sisaldavale e-kirjale on lisatud isikliku võtme abil moodustatud autentsustunnistus, on sisuliselt ebaõiged. Kaebuse kohaselt on selle esitaja põhjendatud huviks tuvastada, et elektroonilisel allkirjal on TsMS § 336 lg 1 mõistes digitaalallkirjaga samad õiguslikud tagajärjed ning saada seega võimalus edastada kohtule menetlusdokumente tasuta. Justiitsministeeriumi kui TsMS eelnõu autori arvamus on kohtutele siduv ja see arvamus piirab kaebaja õigust saata kohtule menetlusdokumente lihtsas tuvastusviisis. 3. Tallinna Halduskohtu 16.10.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1) Käesoleval juhul on Justiitsministeeriumi tegevusena võimalik vaadelda kaebuse esitaja selgitustaotlustele vastamist. Vaidlust ei ole selles, et haldusorgan on selgitustaotlustele vastanud, kaebuse esitaja ei väida, et vastamisel oleks rikutud seaduses sätestatud tähtaegu. Samuti ei ole kaebuse esitaja väitnud, et selgitustaotluses ei oleks vastatud kõigile tema küsimustele ega taotlenud selgitustaotlusele vastamise kui toimingu õigusvastasuse tuvastamist sel põhjusel. Kaebuses on selle esitaja küll märkinud, et Justiitsministeeriumi vastused on edastatud talle allkirjastamatult, ent kaebusest ei nähtu kuidagi, et kaebuse esitaja taotleks toimingu õigusvastasuse tuvastamist ka sel põhjusel. Sisuliselt väljendab kaebus üksnes selle esitaja rahulolematust Justiitsministeeriumi seisukohtadega. Selgitustaotlusele antud vastuses sisalduvad seisukohad ja hinnangud pole toimingud, mida saaks halduskohtumenetluses vaidlustada. Ainuüksi asjaolu, et kaebuse esitajale Justiitsministeeriumi selgitused sisuliselt ei meeldi, ei anna kaebeõigust. Kaebuse esitaja küsimustele on sisuliselt vastatud; 2) Kaebuse esitajal puudub käesoleva kaebuse esitamiseks põhjendatud huvi, sest puudub õiguslik kasu, mida võiks kaebaja saada ministeeriumi seisukohtade õigusvastaseks tunnistamisel. Põhjendatud huviks ei saa olla lihtne huvi toimingu õigusvastasuses veenduda. Õige pole kaebuse esitaja väide, et Justiitsministeeriumi seisukohad justiitsministri määruse kohta või ka selgitused Justiitsministeeriumis välja töötatud eelnõu põhjal vastu võetud seaduste kohta on kohtutele siduvad. Käesoleva kaebuse rahuldamine ei tagaks kaebuse esitajale mingilgi moel võimalust esitada kohtutele digitaalallkirjastamata menetlusdokumente. Kaebuse esitaja eesmärki saada võimalus esitada kohtutele menetlusdokumente tasuta ei võimaldaks käesoleva kaebuse rahuldamine saavutada, sest Justiitsministeeriumi vaidlusaluste toimingute õigusvastaseks tunnistamine ei too kohtutele kaasa kohustust võtta vastu digitaalallkirjastamata elektroonilisi dokumente. Halduskohtu poole pöördumise eesmärk ei saa olla see, et justiitsminister oma määrust muudaks, ning isegi kui kaebus sellisest eesmärgist kantud oleks, ei oleks seda eesmärki halduskohtumenetluse kaudu võimalik saavutada. Samuti ei saa kaebuse esitaja nõuda, et Justiitsministeerium annaks kohtutele mingisuguseid suuniseid või selgitusi menetlusdokumentide vastuvõtmise osas. Selleks on seadusandja andnud ministrile 2
(4)3-07-1485 volituse määruse kehtestamiseks ja lisaks määruses sätestatule ei saa ministeerium kohtute tegevust nimetatud küsimuses reguleerida. 3) Kuna vaidlustatud toimingute tegemisel ehk selgitustaotlusele vastamisel ei ole Justiitsministeerium justiitsministri 28.12.2005 määrust kohaldanud, ei ole see norm asja lahendamisel asjassepuutuv, mistõttu on taotlus selle osaliselt põhiseadusevastaseks tunnistamiseks ilmselgelt põhjendamatu. Sellel, kas määrus kehtib, pole tähtsust kaebuse lahendamise seisukohast. Ministeerium on selgitanud, miks on selle määruse sisu selline, nagu see on, ning seda vastust ei saaks hinnata teistmoodi ka juhul, kui määrus põhiseadusvastaseks tunnistaks. Individuaalse abstraktse normikontrolli taotluse esitamise võimalust Eesti õiguskord ei tunne. Kaebuses esinenud puuduse (dokumendi esitamine digitaalallkirjata) kõrvaldamata jätmisel tagastaks kohus kaebuse ning kaebuse esitajal oleks võimalik teda huvitav küsimus sisuliselt lahendada halduskohtu vastava määruse peale edasi kaevates, esitades sellises määruskaebuses ka taotluse elektrooniliselt esitatavate dokumentide digitaalallkirjastamist nõudvate ja muul viisil elektrooniliselt allkirjastatud dokumentide esitamist välistavate normide kohaldamata jätmiseks. 4) Kuigi kaebus tuleks rahuldamata jätta juba ainuüksi kaebuse esitaja põhjendatud huvi puudumise tõttu, on kaebus põhjendamatu ka sisuliselt. Kaebuse esitaja selgitustaotlustele on vastatud ning vastused hõlmavad kõiki selgitustaotluses esitatud küsimusi. Justiitsministeerium on oma seisukohti põhjendanud ning teinud seda piisava põhjalikkusega.
- Toomas Liiva apellatsioonkaebuses, mis saabus ringkonnakohtusse 15.11.2007, taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldatakse. Apellant leiab, et selgitustaotlusele esitatava vastuse sisu peab tulenevalt HMS § 107 lg-st 1 olema kooskõlas seadusega. Käesolevas asjas positiivse kohtuotsuse, milles õigustatakse menetlusdokumentide saatmist üksnes e-kirjaga, millele on lisatud isikliku võtme abil moodustatud autentsustunnistus, võib kaebuse esitaja tulevikus alati ette näidata juhul, kui talt nõutakse kohtus sellise dokumendi puuduste kõrvaldamist. Kohtud kohaldavad seadusi ühetaoliselt ja sisuliselt on Eestis tegemist pretsedendiõigusega. Apellatsioonkaebuses tuuakse välja ka põhjendused, miks on justiitsministri 28.12.2005 määrus nr 59 vastuolus TsMS § 336 lg-ga 1 ning halduskohtu seisukohad selles küsimuses ebaõiged. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- HKMS § 33 lg 3 p 5 kohaselt tagastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse selle esitajale juhul, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Selle sätte alusel võib tagastada apellatsioonkaebuse, mis ei kuuluks rahuldamisele ka selle faktiväidete õigsuse korral.
- Käesolevas asjas on apellant vaidlustanud Justiitsministeeriumi poolt tema selgitustaotlusele antud vastuse põhjendusega, et vastuses ministeeriumi poolt õigusnormidele antud tõlgendused ning hinnangud ühe või teise elektroonilise allkirjastamise viisi eeliste või puuduste kohta on sisuliselt ebaõiged.
- Ringkonnakohtu hinnangul ei sõltu Justiitsministeeriumi poolt selgitustaotlusele vastamise õiguspärasus eelviidatud kaebuse esitaja seisukohtade õigsusest. 3
(4)3-07-1485 Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 3 sätestab haldusorgani (valitsusasutus, valla- või linnavalitsus, osavalla ja linnaosa valitsus või valla- või linna ametiasutus) kohustuse anda tasuta selgitusi tema poolt välja töötatud õigusaktide või nende eelnõude, asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ja asutuse pädevuse kohta. Selle kohustuse on haldusorgan täitnud juhul, kui ta on andnud selgitustaotluses esitatud küsimusele sisulise vastuse, lähtudes enda parimast arusaamast päringu objektiks olnud õigusnormide tõlgendamisest ja kohaldamisest. Seda toimingut ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et hiljem võib kohus samades küsimuses võtta teistsuguse seisukoha.
- Halduskohtumenetluse seadustiku eesmärgiga ei ole kooskõlas halduskohtule tuvastamiskaebuse esitamine selleks, et hinnata kohtu tegevuse õiguspärasust konkreetse kohtuasja menetluses. Kohtu tegevuse vaidlustamiseks näeb menetlusseadustik ette eraldi korra (vastuväited ning kohtulahendi edasikaebamine). Seega puudub apellandil käesoleva kaebuse esitamiseks põhjendatud huvi.
- Eeltoodud põhjendustel on apellatsioonkaebuse ja kaebuse põhjendamatus ilmne. Lauri Madise Ivo Pilving Silvia Truman 4
(4)