Obsah (7)

§ 142§ 407§ 444§ 367§ 162§ 174§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heino-Vello Pihlak Otsuse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2008.a Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-1717 Tsiviilasi

§ 142lg 1, 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277). Kohtu seisukohad

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses, kuna kostja, vaatamata hoiatusele, jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult allkirja vastu kätte.

§ 407

lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. Pooled on 22.06.2006.a sõlminud käenduseta väikelaenulepingu nr 06-103266-VL (leping I ), mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 45000 krooni intressiga 18% aastas. Lepingu kohaselt kohustus kostja tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol nr 221027329268, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid. Kostja kohustus laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu

1. kuupäeval, tagastamise lõpptähtpäevaks oli lepingu kohaselt 18.06.2010.a. Kostja oma lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja ja kostja sõlmisid 11.01.2007 vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (leping II), mille alusel hageja andis kostja kasutusse krediitkaardi nr 4797245001058122, mis on seotud limiidikontoga nr 221030046017 ja arvelduskontoga 221027329268 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 4000 krooni ulatuses. Lepingu II punkti 5.4, 5.6 ja 5.7 kohaselt kohustus kostja maksma kasutatud krediidi eest hagejale igakuiselt intressi ehk tagama maksepäeval intressi tasumiseks vajaliku summa olemasolu arvelduskontol. Intressimääraks oli lepingu II kohaselt 16% aastas ja maksepäevaks iga kuu
2. kuupäev. Ka selle lepingu puhul kostja endale võetud lepingulisi kohustusi ei täitnud. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda viivist. 2 Kuna kostja rikkus lepingulist raha maksmise kohustust, oli hageja õigustatud lepingulised suhted lõpetama, nõudma lepinguliste kohustuste täitmist kohtu kaudu ja nõudma viivist. Kostja võlgneb hagejale lepingute I ja II järgi 50890.75 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda lepingus kokkulepitud määras.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise väljamõistmist

§ 367

alusel alates 12.01.2008 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, so EKP intress + 7%, hetke määr 0,30 % päevas tasumata põhinõudelt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist panga hinnakirjas fikseeritud määrast (EKP + 7%) arvestatuna kokku 1074.67 krooni. Kostja ei ole viivise nõudeid vaidlustanud. Lepingu järgi kohustus kostja hagejale tasuma intressi lepingus I fikseeritud määras 18% ja lepingus II 16 % aastas. Hageja on arvestanud intressi kokku 5297.51 krooni. Kohus leiab, et kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele võla katteks 50890.75 krooni, viivis 1074.67 krooni, intress 5297.51 krooni ning alates 12.01.2008.a.viivis, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel sissenõutavaks muutunud. Lepingu I punkt 7.3 sätestab, et juhul, kui kostja on viivitanud intressi tasumisega 60 kalendripäeva, siis kohustub ta hageja nõudel maksma hagejale leppetrahvi summas 300 krooni ja lepingu ülesütlemisel 1% varaliste kohustuste summast. Lepingu II punkt 6.5.1 kohaselt, kui kostja ei täida lepingu punktis 5.7 nimetatud intressi tasumise kohustust, siis kohustub ta tasuma leppetrahvi hinnakirjas toodud määra alusel 300 krooni. Hageja on arvestanud leppetrahvi kokku 1048.66 krooni, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõstmisele.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 2500 krooni. Hagejal on õigus täiendavate menetluskulude esitamiseks 30 päeva käesoleva otsuse jõustumisest arvates (

§ 174

lg 1).

§ 468lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Heino-Vello Pihlak Kohtunik 3