) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud 16.märtsil 2006.a. tarbijakrediidileping nr 0600518/95kt (tl 40-41), mille alusel on Tarmo Pappel saanud 40 000.00 krooni krediiti intressimääraga 27,05 % aastas. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimusi nr S (tl 44-46). Hageja sõlmis 16.märtsil 2006.a. Helina Tiigi käenduslepingu, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 134 400.00 krooni ja käenduse tähtajaks 01.aprill 2013.a. (tl 47-48). Tarmo Pappel endale võetud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ja hageja kirjalikele meeldetuletustele kostjad ei reageerinud. Hageja saatis kostjatele 09.juunil 2006.a (tl 32-33) kirjalikud meeldetuletused ja 19.juulil 2006.a.(tl 34-35) lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis tähtaja kaks nädalat võlgnevuse likvideerimiseks. Hageja ütles lepingu üles 04.septembril 2006.a. (tl 36) ning teavitas lepingu ülesütlemisest 04.septembril 2006.a. ka käendajat (tl 37), nõudes kostjatelt lepingust tulenevate kohustuste täitmist. Hageja nõue koosneb 39 999.67 kroonist tagastamata krediidisummast, 7120.59 2 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intressist, 10 670.51 kroonist kui viivisest, 7999.93 kroonist leppetrahvist, 1100.00 kroonist sissenõudmisega seotud kuludest ja 13 108.30 kroonist kahjuhüvitisest. Vastavalt
§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-de 1, 3 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda viivist.
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kusjuures viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostjad ei täitnud lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt, s.t. viivitasid nende kohustuste täitmisega. Seetõttu on hageja õigustatud nõudma kostjatelt viivist vastavalt üldtingimuste punktile 6.1. Hageja on viivise arvestust hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja on arvestanud viivist perioodi eest 05.september 2006.a. kuni 28.august 2007.a. Kostjad on tasumisega viivitanud 358 päeva ja hageja on arvestanud viivist 10 612.41 krooni.
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p 6.3 alusel on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20 % ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Arvestades, et kostjatel oli lepingu ülesütlemise ajaks tagastamata 39 999.67 krooni, on hageja nõue 7999.93 krooni leppetrahvi saamiseks hagis kirjeldatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohutuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
Hageja nõuab kostjatelt kahju hüvitamisena 13 108.30 krooni, mis moodustab osa lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressist, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. Kahju hüvitamise nõue on hagiavalduses kirjeldatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Et käendaja ei ole täitnud
lg-s 1 ja käenduslepingu p-des 1,2 ja 2.1 sätestatud kohustust tasuda hagejale põhivõlgniku poolse lepingurikkumise korral võgnetavad summad.
lg 1 alusel vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning
Seega tuleb kostjatelt välja mõista võlgnevus 39 999.67 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 7120.59 krooni, viivis 10 670.51 krooni, leppetrahv 7999.93 krooni, võla kohtuvälise sissenõudmisega seotud kulu 1100.00 krooni ja kohustuse mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahju 13 108.30 krooni. 3 Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud kui ka kohtuvälised kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja. TsMS § 139 lg 2 p 1 ning lg 3 alusel tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub hagihinnast. Hageja on tasunud riigilõivu hagihinnalt 3000.00 krooni, sealhulgas 400.00 krooni on tasutud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja Riigilõivuseaduse § 82 alusel 100.00 krooni teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 57 lg-le 2 tasutakse kohtumenetluses dokumendi ärakirja või elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise või edastamise eest riigilõivu 1 kroon iga lehekülje eest. Hageja esitas digitaalselt allkirjastatud hagiavalduse koos lisadega kohtule elektroonilisel teel 22 lehel ning tasus selle eest vastavalt kostjate arvule tulenevalt riigilõivuseadusest 44.00 krooni. Seega on hageja menetluskulu kokku riigilõiv 3144.00 krooni. Hageja võib nõuda täiendavate menetluskulude kindlaksmääramist 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ingrid Niinemägi Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.