← Eesti

2-07-6646/9

Obsah (7)§ 599§ 3§ 145§ 660§ 477§ 423§ 172

2-07-6646 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kaija Kaijanen Määruse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2008. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-6646 Tsiviilasi

58. peatükk omanikke riigi omavoli eest, kuna kinnistusraamatuseaduse § 34 lg 5 laiendab kandeavalduse esitamiseks õigustatud isikute ringi kohtutäituritele ja ametiasutustele, kuid kelle tegevuse puhul puuduvad kodaniku kaitsemehhanismid.

§ 599

eeldab, et isikule on eelnevalt võimaldatud oma õiguste kasutamist ning seetõttu ei nähta ette juba sooritatud registrikande vaidlustamist. Avaldajal ei olnud vähimalgi moel võimalik kande tegemist vaidlustada ega enda õigusi kaitsta enne kande tegemist, kui põhiseaduse põhimõttest lähtuvalt peb tal olema õigus kannet vaidlustada tagant järgi ning nõuda kande tühistamist ja jäljetut kustutamist kinnistusraamatust.

§ 599

kohaselt puudub kodanikul õigus rahuldatud kandeavalduse põhjal tehtud registrikande peale kaebamiseks ning seda vaatamata asjaolule, kas kodanikul on olnud võimalus oma õigusi teostada enne registrikande sooritamist või mitte. Kuivõrd see ei ole kooskõlas EV põhiseaduse põhimõtetega, siis on

§ 599põhiseaduse vastane.

  1. Avaldaja palus kohtul tunnistada kohtutäitur Priit Petteri tegevus õigusvastaseks; tühistada kohtutäituri tasu otsus ning kohustada kohtutäiturit tagastama avaldajale 564.90 krooni; tühistada Harju Maakohtu kinnistusosakonna 28.12.
  2. a kande aluseks olev kandemäärus; kustutada jäljed keelumärke seadmise kohta Harju Maakohtu kinnistusosakonna regisriosa nr 569201 III jaos; kohustada justiitsministeeriumi algatama distsiplinaarmenetlust kohtutäitur Priit Petteri ebaseadusliku tegevuse suhtes ja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 599 ning kinnistusraamatu § 34¹ lg 1 ja lg 7 osas. Asjast puudutatud isikute seisukohad
  3. 30.05.
  4. a kohtule esitatud vastuses kohtutäitur Priit Petter ei tunnista avaldaja poolt esitatud kaebust täies ulatuses, vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et kaebaja taotlused on puudulikud, avaldaja on rikkunud seaduses sätestatud protsessitähtaegu ning ainuüksi seetõttu kuulub kaebus täies ulatuses rahuldamata jätmisele. Vastuse kohaselt on avaldaja kaebus 4

(9)2-07-6646 esitatud protsessitähtaegu rikkudes, puuduvad viited, millist õiguslikku normi on kohtutäituri poolt rikutud ning avaldaja ei ole välja toonud, milles ja mis ajahetkel seisnes kohtutäituri tegevuse õigusvastasus. Täitemenetluse algatamine, sissenõudja avalduse ja kehtiva täitedokumendi alusel on õiguspärane ning avaldaja väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Nõuded on seisuga 21.02.
  1. a täitemenetluses rahuldatud ning täitemenetlus 26.02.
  2. a lõpetatud. Keelumärge kinnistusraamatus on kustutatud kohtutäituri 22.03.
  3. a avalduse alusel 12.03.
  4. a.
  5. Täitemenetlus algatati Tallinn politseiprefektuuri Liikluspolitsei trahviotsuse 14.10.
  6. a nr 218148, AA 411390 alusel summale 400 krooni. Otsus edastati P.I.ele korduvalt Politseiprefektuuri poolt aadressile xxxx. Täitemenetlust alustati 09.03.
  7. a ning 30.08.
  8. a on kantud toimikusse märge, et trahv ei ole tasutud. Kohtutäitur Priit Petteri poolt läbiviidavas täitemenetluses edastati avaldajale esmane täitekutse 01.09.
  9. a, mille avaldaja sai kätte ning viibis isiklikult 06.09.
  10. a kohtutäituri büroos vastuvõtul. Dokumentidega tutvumisel ei soovinud avaldaja kaebust esitada ega kaevanud täitemenetluse algatamise peale, kohtutäituri tasu ja täitekulude peale, samuti ei kaevanud avaldaja täitedokumendi ebaõige koostamise peale. Avaldaja kinnitas kohtutäiturile, et trahv on tasutud, kuid ei esitanud tasumist tõendavat dokumenti. Kahe poole vahel määrati kokkuleppeliselt tähtaeg tasumist tõendava dokumendi esitamiseks või nõuete tasumiseks kuni 11.09.
  11. a. Korduvatele meeldetuletustele vaatamata avaldaja nõuet ei tasunud. Teistkordselt viibis avaldaja kohtutäituri vastuvõtul 20.02.
  12. a, kus kohtutäitur selgitas kaebuse esitamise korda trahviotsusele ja kohtutäituri tegevuse peale, kuna avaldaja teatas, et soovib kaebust esitada, samas ei osanud avaldaja selgitada kelle, missuguse tegevuse peale ta kaebust esitada soovib ning milles seisneb trahviotsuse ja kohtutäituri tegevuse õigusvastasus. Taas kinnitas avaldaja et trahv on tasutud, kui ei esitanud selle tasumist tõendavat dokumenti. Kokkuleppel määrati viimane tähtaeg tasumist tõendava dokumendi esitamiseks või nõuete tasumiseks tähtajaga kuni 20.03.
  13. a. Avaldajale on täitemenetluses korduvalt esitatud dokumente, millele ta osundab ka kaebustes. Kohtutäituri poolt edastatud akte (seaduslikke korraldusi) täidetud ei ole.
  14. Kohtutäitur on seisukohal, et avaldaja tegutseb järjekindlalt pahauskselt. Seda kinnitab korduv ja järjekindel valeandmete esitamine (nõue tasutud, tegelikult tasumata, tõendamata) ja seaduslike aktide mittetäitmised. Avaldaja on elanud kogu vaidlusaluse perioodi ühel aadressil ja olnud kahel korral kohtutäituri büroos täitetoimikuga tutvumas, olles seega teadlik kogu täitemenetluse perioodi vältel tema suhtes kohtutäituri juures läbiviidavast täitemenetlusest. Avaldaja ei vaidle ja vaidlust ei ole selle üle, et nõue oli reaalselt tasumata. Väär on avaldaja arvamus nagu kohtutäitur ei tohiks jõustunud täitedokumenti avaldaja suhtes täita ning täitemenetlus tema suhtes oleks õigusvastane tegevus. Nõue 964.90 krooni on pangaarestiga rahuldatud 21.02.
  15. a ja nõue tasutud Politseiprefektuurile 01.03.
  16. a. Täitemenetlus on lõpetatud 26.02.
  17. a ning sellekohane otsus edastatud ka avaldajale 01.03.
  18. a. Käsutamise keelumärge kinnistusraamatus on kustutatud 12.03.
  19. a ning sellega on ära langenud ka avaldaja taotluse alus, käsutuskeelumärke kustutamiseks kinnistusraamatus. Väär on avaldaja väide nagu rikutaks alusetult tema põhiõigusi. Täitemenetlus on erinorm, mille raames isiku põhiõiguste riive on lubatud ja teatud juhtudel paratamatu, seda juhul, kui isik vabatahtlikult oma kohustusi ei täida. Kohtutäituril ei ole õigust jätta täitemenetlus algatamata, kui on olemas sissenõudja avaldus ja seaduses sätestatud täitedokument. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse ja tal ei ole õigust kontrollida täitedokumendi õiguspärasust. Avaldaja esitas kaebuse kohtutäiturile 01.02.
  20. a. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi saama teada otsuse või toimingu 5
(9)2-07-6646 tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega esitas avaldaja kaebuse protsessitähtaegu rikkudes ning kohtutäitur tagastas kaebuse viitega, et TMS § 217 sätestab kohtutäiturile kaebuse esitamise korra ja protsessitähtajad. Eeltoodu alusel on kaebus esitatud kohtutäitur Priit Petteri suhtes pahauskselt, sisaldab valeandmeid, ei ole sisuline, põhjendatud ega sisalda tõendeid rikkumiste kohta. Kaebuses ei eksisteeri mitte ühtegi täitemenetlust välistavat asjaolu. Kohtutäitur on täitemenetlust läbi viies toiminud seaduspäraselt. Kohtutäitur palub jätta avaldaja poolt esitatud kaebus täies ulatuses rahuldamata ja lõpetada asjas menetlus rikkumiste puudumisel; mitte menetleda ja mitte rahuldada avaldaja poolt esitatud taotlusi trahvinõudele ja kinnistusraamatu kandele, kuna ei saa antud kaebuse raames rahuldada; kohaldada kaebuse esitamise suhtes protsessitähtaja aegumist täitemenetluse algatamiseks ja täitedokumentide vaidlustamiseks ning
  1. aastal kehtinud täitemenetluse seadustikus sätestatud protsessitähtaegu ning materiaalõiguslikke norme ja määrata menetluskulude jaotus kohtumääruses viisil, et avaldaja menetluskulud jäävad tema enda kanda ning samas hüvitab ta kohtutäitur Priit Petteri menetluskulud.
  2. Sissenõudja Eesti Vabariik (Politseiprefektuuri kaudu) leidis 30.05.
  3. a kohtule esitatud vastuses, et avaldaja on võla sissenõudja ees täies ulatuses tasunud ning sellest tulenevalt ei ole sissenõudjal pretensioone võlgniku ega kohtutäituri vastu. Kohtumääruse põhjendused
  4. Kohtu hinnangul saab 02.04.
  5. a ja 02.05.2007.a avalduste alusel järeldada, et kaebaja on esitanud käesolevas menetluses järgmised nõuded:
  6. tunnistada täitemenetluse algatamine, avalduse esitamine keelumärke seadmiseks kinnistule, kinnistu arestimine ja kohtutäitur Priit Petteri tegevus täitemenetluse läbiviimisel õigusvastaseks;
  7. tühistada kohtutäituri tasu otsus ning kohustada kohtutäiturit tagastama avaldajale 564.90 krooni;
  8. tühistada Harju Maakohtu kinnistusosakonna 28.12.
  9. a kande aluseks olev kandemäärus; kustutada jäljed keelumärke seadmise kohta Harju Maakohtu kinnistusosakonna regisriosa nr 569201 III jaos;
  10. kohustada justiitsministeeriumi algatama distsiplinaarmenetlus kohtutäitur Priit Petteri ebaseadusliku tegevuse suhtes;
  11. algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 599 ning kinnistusraamatu § 34¹ lg 1 ja lg 7 osas. Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb rahuldada osaliselt ning tunnistada kohtutäituri Priit Petteri tegevus kaebuse läbivaatamisel täiteasjas nr 023/2001/2436 ebaseaduslikuks, avaldused Harju Maakohtu kinnistusosakonna 28.12.
  12. a kande aluseks olev kandemääruse tühistamiseks; keelumärke seadmise kohta Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 569201 III jaos jälgede kustutamiseks ning põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 599 ning kinnistusraamatu § 34¹ lg 1 ja lg 7 osas algatamiseks tuleb jätta rahuldamata ning avaldused justiitsministeeriumi kohustamiseks algatama kohtutäitur Priit Petteri ebaseadusliku tegevuse suhtes distsiplinaarmenetlus ja kohustada kohtutäiturit tagastama P.I.ele 564.90 krooni tuleb jätta läbi vaatamata. Kaebuse nõudega kohtutäituri tasu otsuse tühistamiseks menetlemist tuleb jätkata.
  13. Kohus juhindub asja lahendamisel järgmistest tuvastatud asjaoludest: • P.I. on esitanud 31.01.
  14. a kuupäevaga dateeritud kaebuse kohtutäitur Priit Petterile, mis on kohtutäituri büroosse sisse tulnud 01.02.
  15. a (tl 35 ja tl 35 pöördel). • Kohtutäitur Priit Petter on P.I.e kaebuse tagastanud läbivaatamatult. Asjaolu on tõendatud 12.01.
  16. a kuupäevaga dateeritud kirjaga (tl 36). • Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr 569201 kantud kinnisasja P.I.ele kuuluva kinnisasja mõttelisele osale 08.12.
  17. a 6
(9)2-07-6646 • kohtutäituri avalduse aluse kantud 28.12.
  1. a keelumärge (asjaolu on tuvastatud väljatrükiga kinnistusraamatu elektroonilisest registriosast tl 38). Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr 569201 kantud kinnisasja P.I.ele kuuluva kinnisasja mõttelisele osale 08.12.
  2. kantud keelumärge on kustutatud 22.02.
  3. a kohtutäituri avalduse alusel 12.03.
  4. a (asjaolu on tuvastatud väljatrükiga kinnistusraamatu elektroonilisest registriosast tl 38). 28.02.
  5. a kohtule esitatud kaebuses kohtutäituri tegevusele on avaldaja tuginenud väitele, et kohtutäitur ei ole esitanud kaebajale ei suulist ega kirjalikku kutset kaebuse läbivaatamisele ega ole tehtud esitatud kaebuse kohta otsust. Kohtutäitur ei ole väitnud vastupidist ning ka täiteasja nr 17/2000/1627 kohta avatud täitetoimikus ei sisaldu märget selle kohta, et täitemenetlusosalisi oleks kutsutud võlgniku esitatud kaebuse läbivaatamise juurde. Kohus on tuvastanud, et P.I. on esitanud 31.01.
  6. a kohtutäiturile tema tegevuse peale kaebuse, mille kohtutäitur on 12.01.
  7. a läbivaatamatult tagastanud. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 3 kohaselt vaatab kohtutäitur kaebuse kohtutäituri tegevuse peale läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Sama paragrahvi lg 4 järgi teatab kohtutäitur menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista asja läbivaatamist. Osundatud normidest tuleneb, et kohtutäitur võib küll juhul, kui võlgnik ei ole kaebuse läbivaatamisele ilmunud, tema kaebuse läbi vaadata, kuid selle eelduseks on asjaolu, et võlgnikule oleks kaebuse läbivaatamise aeg teatavaks tehtud. Kuivõrd kohus on eelpool tuvastanud, et kohtutäitur ei ole kutsunud menetlusosalisi kaebuse läbivaatamise juurde, jättes muuhulgas võlgnikule teatamata kaebuse läbivaatamise aja, on kohtutäitur sellega rikkunud TMS § 218 lg-s 4 sätestatut, mis ei võimaldanud võlgnikul kaebuse läbivaatamisest osa võtta. Eeltoodud põhjusel on kohtutäituri tegevus ebaseaduslik. Ülalmärgitud seisukoht on väljendatud ka Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.
  8. a kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-07-
  9. Kuivõrd kohtutäitur ei ole võlgniku kaebust menetlenud vastavalt seaduses sätestatud korrale, tuleb tunnistada kohtutäituri tegevus kaebuse läbivaatamisel ebaseaduslikuks ja kaebus tuleb saata kohtutäiturile seaduses sätestatud korras lahendamiseks. Kuna kohtutäitur peab tema tegevuse peale esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaatama, ei anna kohus hinnangut kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse sisulisele põhjendatusele.
  10. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et TMS § 217 järgi ei saa kohtutäitur formaalselt jätta täitemenetluse osalise kaebust läbi vaatamata, vaid tal on õigus see mistahes asjakohastel põhjendustel, rahuldada või jätta rahuldamata.

§ 3

lg 3 järgi peab isik seaduses ettenähtud juhul olema enne kohtusse pöördumist läbinud kohtueelse menetluse. Kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale kaebamisel on seadus sätestanud kohustusliku kohtueelse menetluse (TMS § 218 lg 1). Antud juhul on kohtutäitur jätnud kohustusliku kohtueelse menetluse läbi viimata. Kohtu hinnangul ei saa lugeda kohtutäituri 12.01.

  1. a kirjas sisalduvat otsustust pidada kohtutäituri otsuseks TMS § 218 lg-s 1 sätestatu mõttes.
  2. Avaldaja on nõudnud ka Harju Maakohtu kinnistusosakonna 28.12.
  3. a kande aluseks oleva kandemääruse tühistamist ja keelumärke seadmise kohta Harju Maakohtu kinnistusosakonna regisriosa nr 569201 III jaos jälgede kustutamist.

§ 599

järgi võib avaldaja esitada määruskaebuse kandemäärusele, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt, samuti määrusele, millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Osundatud sättest tuleneb, et kaevatav on vaid negatiivne kandemäärus, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt, samuti puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise määrus. Kohus on käesoleva kohtumääruse p-is 16 tuvastanud, et Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr 569201 on kantud kinnisasja P.I.ele kuuluva kinnisasja mõttelisele osale 08.12.2006. a kohtutäituri avalduse aluse kantud 7

(9)2-07-6646 28.12.2006. a keelumärge. Seega on kohtutäitur esitanud

§ 145

lg 1 alusel Harju Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse, mis on rahuldatud. Kuivõrd käesolevas kinnistusregistri asjas on kandeavaldus täielikult rahuldatud (jaatav kandeotsus) ja vastav kanne tehtud 28.12.2006. a, siis ei ole lähtudes

§ 660

lg-st 1 sätestatud üldnormist ja

§-st 599 käesolevas asjas määrusekaebuse esitamine lubatav ning kuna kandemäärus ei takista ka asja edasist menetlust, jätab kohus kaebuse selles osas rahuldamata. Rahuldamata tuleb jätta ka avaldaja taotlus keelumärke seadmise kohta Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 569201 III jaos jälgede kustutamiseks, sest kohtu hinnangul õiguskord sellist nõuet ei tunnista. Kohus on käesoleva kohtumääruse p-is 16 tuvastanud, et Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr 569201 kantud kinnisasja P.I.ele kuuluva kinnisasja mõttelisele osale 08.12.

  1. a. kantud keelumärge on kustutatud 12.03.
  2. a. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse (KRS) §-ile 52 toimub kannete kustutamine vastava kustutuskande tegemisega kinnistusregistri osa vastavasse jakku ja kustutatud kanne joonitakse alla. Seega ei näe seadus ette kannete kustutamist viisil, et neid sealt enam ei nähtu.
  3. Avaldaja on taotlenud ka põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist

§ 599ning KRS § 341 lg 1 ja lg 7 osas.

Esitatud taotlusest saab teha järelduse, et avaldaja hinnangul peaks kohus jätma nimetatud sätted kohaldamata tunnistades need põhiseadusega vastuolus olevaks ja edastaks vastava määruse või otsuse Riigikohtule (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg 1). Kohtu arvates ei ole osundatud sätted põhiseadusega vastuolus, sest põhiseaduse §-is 32 on sätestatud lihtne seadusereservatsioon, mille kohaselt omandiõigust tohib seadusega piirata ning vaidlusalustest sätetest tulenevad piirangud on vajalikud ja proportsionaalsed, mistõttu need kuuluvad vastavalt käesoleva kohtumääruse p-is 18 märgitule kohaldamisele. Avaldaja viited põhiseaduse §-idele 13 ja 24 on ainetud. Kohus ei nõustu avaldajaga justkui puuduks tal õiguskaitse tema kinnisasja suhtes tehtud kannete vaidlustamisel. Asjaõigusseaduse (AÕS) §-is 65 on sätestatud isiku õigus nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist ning juhul, kui puudutatud isik nõusolekut ei anna, saab osundatud nõusolekut AÕS § 65 lg 1 alusel hagimenetluses nõuda. Käesolevas tsiviilasjas on kohus aga tuvastanud, et avaldaja kinnisasja mõttelist osa koormav keelumärge on kustutatud. 20. Avaldaja on esitanud nõude kohtutäituri tasu otsuse tühistamiseks ja kohtutäituri 564.90 krooni tagastama kohustamiseks. Kohus leiab, et kohtutäituri tasu otsuse peale esitatud kaebuse menetlemist tuleb jätkata, avaldus raha tagastamiseks tuleb aga jätta läbi vaatamata. Avaldaja on vaidlustanud kaebuses kohtutäituri tegevusele täitemenetluse alustamise tema suhtes, mille kohus saadab kohtutäiturile nõuetekohaseks läbivaatamiseks. Kohus on seisukohal, et enne antud kaebuse sisulist läbivaatamist, ei saa hinnata kohtutäituri tasu otsuse seaduslikkust ning menetlust selles osas tuleb jätkata.

§-is 475 on sätestatud hagita asjade loetelu.

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt

§ 423

lg 2 p-ile 2 võib kohus jätta hagiavalduse läbivaatamata ka juhul kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Avaldaja nõuab kohtutäiturilt 564.90 krooni tagastamist, esitades sisuliselt rahalise nõude. Kohtu hinnangul saab tulenevalt kohtutäituri seaduse (KTS) § 6 lg-st 3 nõude raha saamiseks esitada hagimenetluses riigivastutuse seaduse alusel. Kohus on nimetatut 18.04.2007. a toimunud istungil ka avaldajale selgitanud ja kohustanud esitama vormikohase avalduse (tl 73 pöördel). Kuivõrd avaldaja on jätnud kohtu selgitused arvestamata, ei ole käesoleva avaldusega võimalik kohtutäiturilt raha väljamõistmist saavutada, mistõttu tuleb jätta avaldus kohtutäituri 564.90 krooni tagastama kohustamiseks läbi vaatamata. Kohus selgitab, et vastavalt KTS §-ile 29 kui kohus on tunnistanud kohtutäituri tegevuse tasu sissenõudmisel või tasu suuruse määramisel seadusevastaseks, tagastab kohtutäitur alusetult 8

(9)2-07-6646 nõutud ja tasutud summa kohustatud isikule kohtumääruse jõustumisest alates kümne päeva jooksul. 21. Kohus leiab, et avaldaja nõue kohustada justiitsministeeriumi algatama distsiplinaarmenetlus kohtutäitur Priit Petteri ebaseadusliku tegevuse suhtes tuleb jätta läbi vaatamata.

§ 423

lg lg 1 p-i 13 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Vastavalt KTS § 30 lg-le 1 järgi teostab järelvalvet kohtutäituri ametitegevuse üle justiitsminister tema poolt volitatud ametnike kaudu ning KTS § 35 lg 1 kohaselt algatab distsiplinaarmenetluse kohtutäituri suhtes justiitsminister, kui seda nõuab maakohtu esimees. Seega ei kuulu kohtutäituri suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks kohustamine maakohtu pädevusse ning taotlus kohtutäituri Priit Petteri suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks tuleb jätta läbi vaatamata. 22. Vastavalt

§ 172

lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kohus rahuldas kaebuse osaliselt, siis on antud asjaolusid arvestades õiglane jätta menetluskulud 50% ulatuses avaldaja ja 50% ulatuses kohtutäituri kanda. Menetlusosalised võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Kaija Kaijanen Kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.