Obsah (5)

§ 1047§ 1046§ 1055§ 128§ 134

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-06-2443 Otsuse kuupäev ja koht 20.aprill 2007.a., Tallinn Kentmanni kohtumaja Kohtunik Krista Kirspuu Kohtuasi JŠ(isikukood XXX) hagi

§ 1047

lg 4 järgi kostjal ümber lükata, vaid on esitanud tuvastushagi, milles tuvastataks, et kostja on esitanud ebaõigeid väiteid õigusvastaselt.

§ 1047

lg 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.

§ 1047

lg 2 järgi teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele, lg 3 järgi hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.

§ 1046

lg 1 järgi isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel, lg 2 kohaselt isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Kohus leiab, et antud asjas ei ole tõendamist leidnud, andmete ja hinnangute avaldamise õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kostja on küll viidanud, et hageja näol on tegemist avaliku elu tegelasega ning, et andmete avaldamise põhjuseks oli audiitori kirjad, millest nähtus TÜ-l M kahju tekkimine, kuid kohus leiab, et need väited ei ole piisavad, et tõendada avaldamise õiguspärasust. Antud asjast ei nähtu, et kostja kontrollis enne andmete avaldamist andmeid piisavalt või et esitatud hinngud on kohased. Küll nähtub aga avaldusest, et esitatud andmed ja hinnangud on kostja poolt antud kategoorilises vormis, asjas on tuvastatud, et avaldatud andmed ja väärtushinnangute aluseks olevad faktid ei ole tõendamist leidnud, esitatud väidete väljendusviis on au teotav ja solvav, seetõttu leiab kohus, et hageja nõue tuvastada, et kostja on õigusvastaselt avaldanud hageja kohta järgmisi ebaõigeid ja au teotavaid andmeid ning ebakohaseid väärtushinnanguid järgmiselt:17.09.05 Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonile avalikus pöördumises nimetusega: “Ülevaade: Riigikogu liikme JŠ’i (keskerakond) “ ja selle juurde kuuluvas tekstis:-JŠ hoidis kõrvale tulumaksu tasumisest 2,6 milj. Krooni; -JŠ esitas majandusliku huvide 2004.a. deklaratsioonis ebatäiuslikke andmeid;-JŠ tekitas iseendaga sõlmitud tehingutega TÜ-le Mle kahjumi 2,8 miljoni krooni suuruses summas;-JŠ 9 omas varjatud osalust OOO-s P ja oli nimetatud äriühingu juhatuse esimees;-JŠ eraldas OOO-le P üle 6,5 milj krooni TÜ M vahendite arvelt;- JŠ tegutses omavoliliselt ja seadusevastaselt TÜ M vara omastamise eesmärgil;-JŠ andis raamatupidajale korraldusi takistada TÜ M raamatupidamise korrastamist; - JŠ andis korralduse pettuse ja jõu abil omavoliliselt kinnistu XXXruumide hõivamiseks, mille käigus tekitati kehavigastus TÜ M töötajale JV’le;- JŠ koos kaasosaliste VŠi, DBi, GB, KV, JŠja OŠomastas tahtlikult kõik TÜ M varad üldmaksumusega 21,7 miljonit krooni.- JŠ kihutas DB’i sooritama süütegusid, mis on karistatavad KarS § 259 (omavoli); § 289 (ametiseisundi kuritarvitamine); § 319 lg 2 (valekaebus) järgi;- JŠ palkas 26.07.05 DB’i tagakiusamiseks, ametiseisundi kuritarvitamiseks ja omavoliliselt TÜ M ja OÜ Säridokumentatsiooni hõivamiseks. Kostja avaldas 16.05.05 protokollis (tlk. 39, tõlge tlk. 41): “

1. detsembril 2004.a. TÜ M juhatuse liige Vitali Šehotsov ja TÜ M nõukogu liige Jüri Šehotsov isiklikel eesmärkidel ametiseisundit ära kasutades ning TÜ M peamiste põhikirjalisi nõudeid rikkudes, saladuses osanike enamusest, lõid firma AS G, millele oli üleviidud Teie poolt teenindatav kinnisvara aadressil M 31”. Seoses nimetatud avaldusega on hageja esitanud nõude milles palub tuvastada, et kostja on õigusvastaselt avaldanud hageja kohta ebaõigeid au teotavaid andmeid ning ebakohaseid väärtushinnanguid, mille järgi JŠ rikkus 14.12.2004.a. isiklikel eesmärkidel TÜ M põhikirja ja kasutas ära ametiseisundit. Kohus leiab, et hageja see nõue tuleb jätta rahuldamata. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja selle protokolli on kellegile esitanud või kellegile selles protokollis esitatud andmeid/väärtushinnanguid avaldanud. Asjaolu, et kostja on vormistanud kirjalikult mingid väited ja andnud hinnanguid hageja tegevusele, ning see kirjalik tõend on sattunud hageja kätte, et tõenda veel, et kostja on esitatud väiteid levitanud. Kohus osutab, et asja materjalidele lisatud Põhja Politseiprefektuuri poolt saadetud kostja avalduste koopiates (tlk 129-175) selline kirjalik protokoll puudub. Asja materjalidele lisatud 21.04.2005 kirjast hagejale nähtub, et kostja väitis: - (tl. 30-32, tõlge tl. 33), et VŠ oli seotud järgmise tegevusega: “
2. novembril 2004.a. salajaselt kasuomastamise eesmärgil olid võõrandatud AS M, AS L, AS E väärtpaberid (kahjusumma täpsustatakse)”; “
3. detsembril 2004.a. TÜ M poolt omandusse ostetava liisingkinnisvara M XXX linnas salajane müük omastamise eesmärgi, pinnaga 9081 m2, (kahjusuurus täpsustatakse)”. “14 detsembril 2004.a. krediidilepingu sõlmimine isiklikule eesmärkidel TÜ M krediidivõimaluste mittesihipärase kasutamise arvelt”. Seoses nimetatud kirjas avaldatuga palub hageja hagis tuvastada, et kostja on 21.04.2005.a. kirjas TÜ-le M avaldanud õigusvastaselt hageja kohta järgmisi ebaõigeid, au teotavaid andmeid ning ebakohaseid väärtushinnanguid: JŠ võõrandas
4. novembril 2004.a. salaja ja omastamise eesmärgil AS T, AS L, AS E väärtpaberid ja 14 12 04 TÜ M 31 liisingus olnud vara TÜ M krediidivõimaluste mittesihipärase kasutamise arvelt. Kohtu seisukoha järgi nähtub nimetatud kirjast, et see ei ole esiteks adresseeritud TÜ-le M nagu hageja oma nõudes väidab, vaid saadetud TÜ M juhatuse liikme, kostja, poolt TÜ M blanketil hagejale kui TÜ M nõukogu liikmele. Samuti ei ole hageja poolt osundatud tekstis kostja poolt väidetud, et hageja on vara võõrandanud salaja ja omastamise eesmärgil. Tekstist nähtub nagu oleks eelpooltoodut teinud VŠ. Kuna asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja on väite, mille õigusvastast, ebaõiget, au teotavat, ebakohast avaldamist palub hageja tuvastada, esitanud, siis tuleb hageja see nõue jätta rahuldamata. Asja materjalidest nähtub, et kostja esitas Põhja politseiprefektuurile 04.05.2005 kirja milles väitis 10 -(tl. 34-35, tõlge tl. 36) “05.oktoobril 2005.a. minu abikaasa Jüri Šehhotsovi pärast hagi sisseandmist kohtusse abielu lahutamiseks ning vara jagamiseks, hakkas tihti tarbima alkohoolseid jooke, muutus oluliselt oma käitumiselt igapäevases elus ja tööl, muutus närviliseks, ebastabiilseks ning vastavalt seadusandlusele isikule, kes on alkohoolses või narkootilises joobes, on keelatud hoida enda juures relva”. Hageja palub tuvastada, et nimetatatud väitega on kostja õigusvastaselt avaldanud hageja kohta ebaõigeid ja au teotavaid andmeid ning ebakohaseid väärtushinnanguid. Kohus leiab, et nimettud väites sisalduvad väärtushinnangud mis seonduvad hagejaga ning neist esitatud hinnangutest väib järeldada fakte. Nimetatud avaldus on esitatud kategoorilises vormis ning avaldusest tuleneb nagu oleks hageja hakanud alkoholi kuritarvitama ja muutunud ebastabiilseks sellisel määral, et tal tuleks relvaluba ära vätta. Kohus leiab, et esitatud väärtushinnang, milles jäetakse mulje, et on olemas konkreetsed faktid, on halvustava tähendusega ning hageja au teotav. Asjas tõendeid selle kohta, et hageja pärast abielulahutuse ja varajagamise hagi esitamist kohtusse hakkas tihti alkohoolseid jooke tarbima, muutus närviliseks, ebastabiilseks, esitatud ei ole. Seetõttu leiab kohus, et nimetatud väited on paljasõnalised. Seetõttu leiab kohus, et hageja nõue, milles ta palub tuvastada, et kostja on õigusvastaselt avaldanud hageja kohta järgmisi ebaõigeid ja au teotavaid andmeid ning ebakohaseid väärtushinnanguid: hageja hakkas tihti tarbima alkohoolseid jookse, muutus oluliselt oma käitumiselt igapäevases elus ja tööl, muutus närviliseks, ja ebastabiilseks isikuks kellel on keelatud hoida enda juures relva, tuleb rahuldada. Asja materjalidest nähtub, et kostja tegi 13.06.05 avalduse Kaitsepolitseiametile, mille pealkirjastas -(tlk 130) “3 miljoni krooni Venemaale ülekandmise katsest ja firma TÜ M pankrotini viimisest JŠja V Š poolt”. Nimetatud avalduses väidab kostja: “Kapitali alusetu Venemaale väljaveo korraldamise katsega ja TÜ M emaettevõtte hävitamisele suunatud tegevusega seotud sündmuste faktilised asjaolud on äratoodud käesolevale kirjale lisatud materjalides. Palun Teid võtta tarvidusele abinõud JŠja VŠ finantstegevuse seaduslikkuse taastamiseks ja alusetu kapitali väljaveo takistamiseks Venemaale TÜ M emaettevõtte hävitamise arvelt. Seoses eelpooltoodud väitega palub hageja oma hagis tuvastada, et kostja on õigusvastaselt avaldanud hageja kohta 13.06.2005.a. Kaitsepolitseiametile esitatud avalduses ebaõigeid ja au teotavaid andmeid ning ebakohaseid väärtushinnanguid selle kohta, et JŠ on teinud katse Venemaale alusetult ülekanda 3 000 000.00 krooni koos TÜ M pankrotini viimisega; hageja tegevus on suunatud TÜ M emaettevõtte hävitamisele; hageja finantstegevuse seaduslikkus vajab taastamist. Asja materjalidele lisatud Põhja Politseiprefektuuri 27.06.05 teatest kriminaalasja alustamata jätmise kohta (tl. 37-38), nähtub, et kostja väidete näol on tegemist oletusliku seisukohaga. Kostjal lasub vastavalt TsMS § 230 lg. 1 avaldatud väidete tõendamiskohustus. Kohus leiab, et ükski kostja välde ei ole kinnitust leidnud. Esitatud väidetest nähtub, et kostja ei ole palunud konkreetsete faktide põhjal hageja tegevust kontrollida, vaid ta on esitanud kategoorilisi faktiväiteid ja väärtushinnanguid, millest saab oletada faktide olemasolu. Tegemist on ebaõigete ja au teotavate väidetega, seetõttu leiab kohus, et hageja see nõue tuleb rahuldada. Kostja avaldas ajalehele MK Estonia 14-XXX.a väljaanne XXX (pealkirja all I Š, miljonärist riigikogu liikme J Š abikaasa) järgmist: -( tlk 42, tõlge lk 43)“Sel aastal ei planeeri ma mingeid pidusid, kuna olen kerjus. Mul ei ole raha ei kingituste tegemiseks, ei peolaua katmiseks, üldse mitte millegi jaoks, kuna mu oma mees varastas mu paljaks”. Samuti väitis kostja hageja kohta: “Viskas mu ärist välja, omastas minu palga, võttis ära auto ja tüssas mind 6 miljoniga”. 11 Hagis palub hageja tuvastada, et kostja avaldas nimetatud ajalehele ebaõigeid andmeid väites, et hageja varastas kostja paljaks, omastas kostja palga, võttis ära auto ja tüssas kostjat 6 miljoniga. Kohus leiab, et ajalehele MK Estonia esitas kostja nii väärtushinnanguid kui ka faktiväiteid. Väide, et hageja varastas kostja paljaks, omastas palga, tüssas kostjat on väärtushinnang, kuid sisaldab ka faktiväidet, et hageja tegevuse tulemusel on muutunud kostja varatuks. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et hageja on kostja varatuks teinud, kostja palga või auto ära võtnud. Kuna väide on isiku au teotav ning väidete esitamise õigusvastasust välistavaid ajaolusid esitatud ei ole, siis leiab kohus, et hageja nõue tuvastada, et kostja on õigusvastaselt avaldanud hageja kohta järgmisi ebaõigeid ja au teotavaid andmeid ning ebakohaseid väärtushinnanguid, mille järgi varastas hageja kostja paljaks, omastas kostja palga, võttis ära auto ja tüssas kostjat 6 miljoniga, tuleb rahuldada. Hageja on palunud kohustada kostjat nimetatud andmed ajalehes ümber lükkama. Antud asjas puudub vaidlus, et eelpoolnimetatud andmed esitas ajalehele kostja. Asjas on tõendamist leidnud, et tegemist on ebaõigete andmetega.

§ 1047

lg 4 kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Eelpooltoodust nähtub, et ajalehele MK Estonia esitas kostja hageja kohta nii väärtushinnanguid kui faktiväiteid, ning esitatud väärtushinnangutest saab mõistlikult järeldada mingeid otseseid fakte, seetõttu leiab kohus, et

§ 1047lg 4 on antud juhul rakendatav.

Kostjal tuleb oma kulul esitada ajalehele kinnitus avaldamiseks, milles kinnitab, et esitas ebaõigeid andmeid. Asjas puudub vaidlus, et kostja avaldas ajalehele Vesti Dnja 30.06.05 (avaldati alapealkirja all “Nüüd valatakse kellegi verd”) järgmised väited: -(tl. 44-47, tõlge tl. 49) „Olles seadusandja, rikub Juri Šehovtsov ise kõiki mõeldavaid ja mittemõeldavaid seadusi. Seda tõestavad kõik tema teod“. „Palun Teil oma silmadega veenduda, milliseid räpaseid ja ebaseaduslikke meetodeid kasutab minu mees ja rahvaasemik, et jätta mind elatusvahenditeta”. Seoses avaldatuga, palub hageja tuvastada, et tegemist on õigusvastaselt järgmiste ebaõigete andmetega: hageja rikkus kõiki mõeldavaid ja mittemõeldavaid seadusi ja kasutas räpaseid ja ebaseaduslikke meetodeid. Kohus leiab, et taolise väite esitamisega avaldas kostja halvustava väärtushinnangu. Antud asjas ei ole samas tõendamist leidnud, et taoline avaldatud väärtushinnang oleks põhjendatud. Väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda seejuures mitte millegi tõesuse kindlakstegemist, vaid eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. Antud asjas mõistlik õigustus puudub ja seetõttu tuleb hageja tuvastusnõue selles nõudes rahuldada. Hageja on palunud kohustada kostjat esitama ajalehele Vesti Dnja kirjutis milles kinnitab, et avaldas eeltoodut väites ebaõigeid andmeid. Kohus leiab, et

§ 1047lg 4 ei ole antud juhul rakendatav, kuna faktiväiteid ei ole esitatud.

Seega ajalehele Vesti Dnja kostja poolt kirjutise avaldamise kohustus tuleb jätta rahuldamata. Hageja on esitanud ka nõuded kohustada kostjat lõpetama hageja au teotamine ja ebaõigete ning au teotavate andmete avaldamine. Samuti keelata kostjal kahju tekitav tegevus- hageja au teotamine ja ebaõigete ning au teotavate andmete avaldamine.

§ 1055

lg 1 järgi kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ärvardamisest hoidumist.

§-st 1055 lg 1 tuleneb, et rikkujalt saab nõuda õigusvastase käitumise lõpetamist, kui õigusrikkumine on jätkuv. Antud asjast nähtub, et kostja on avaldanud hageja suhtes 12 ebaõigeid andmeid ja ebakohaseid väärtushinnanguid 2005.a. Tõendatud ei ole, et kostja oleks peale hagiavalduse esitamist kohtusse hageja kohta ebaõigeid andmeid või ebakohaseid väärtushinnanguid avaldanud või nende avaldamisega ähvardanud. Asjaolu, et kohtuistungitel kostja emotsionaalselt kaitses oma väiteid on poole menetluslik õigus avaldada vaidlusaluses küsimuses oma seisukohti, kuid sellest ei saa kohtu arvates järeldada, et kostja hageja au jätkuvalt teotab või andmete ning hinnangute edasise avaldamisega ähvardab

§ 1055mõttes.

Seega tuleb hageja nõuded kohustada kostjat lõpetama hageja au teotamine ja ebaõigete ning au teotavate andmete avaldamine ning keelata kostjal kahju tekitav tegevushageja au teotamine ja ebaõigete ning au teotavate andmete avaldamine, jätta rahuldamata. Hageja on hagis nõudnud ka mittevaralise kahju hüvitamist.

§ 128

lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

§ 134

lg 2 kohaselt vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Antud asjast nähtub, et kostja on korduvalt avaldanud hageja suhtes ebaõigeid andmeid ning ebakohaseid väärtushinnanguid. Usaldusväärsus ja hea reputatsioon on oluline igale isikule. Arvestades vaidluse asjaolusid, leiab kohus siiski, et hageja kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidest nähtub, et kostja poolne õigusvastane tegevus sai alguse, kui pooled hakkasid lahutama oma abielu ja vara jagama, mis tekitas poolte vahel konfliktseid situatsioone. Taoliste olukordade tekkimine aga pärssis pooltevahelist suhtlust ning läbirääkimata jäid ka pooltega seotud TÜ M äritegevuses toimuv. Kohus leiab, et mingil moel ei õigusta eeltoodu kostja tegevust ega välista kostja õigusvastast käitumist, kuid on muuhulgas siiski piisavaks põhjenduseks, miks tuleb hageja mittevaraline nõue jätta rahuldamata. Kohus osutab, et sanktsioonina või preventiivsetel eesmärkidel ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine

kohaselt põhjendatud. Hageja on viidanud, et kostja käitumine on tekitanud temale hingelist valu, kuna esitatud väited on diskrediteerinud hagejat teiste isikute ees ning loonud suhetes sõpradega ja perekonnas pingeid. Kohus osutab, et taoline mittevaraline kahju võib olla heastatav ka teiste vahenditega, näiteks varem avaldatud andmete ümberlükkamise kohustuse panemisega kostjale. Antud asjas on kohus leidnud, et kostjat tuleb kohustada esitama ajalehele andmeid milles lükatakse umber varem kostja poolt esitatu. Sellega tuleb lugeda heastatuks ka kostja poolt tekitatud väidetav hingeline valu. Juhindudes TsMS §-st 173 ja arvestades vaidluse olemust ning asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt leiab kohus, et hageja kohtukulud tuleb ½ osas jätta kostja kanda. Krista Kirspuu Kohtunik 13