Obsah (7)

§ 2§ 23§ 24§ 25§ 37§ 131§ 45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 26.oktoober 2006.a, Tallinn, Liivalaia kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-06-18963 Menetlustoiming Avalduse läb

) § 218 lg 2 kohaselt kohus vaatab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbi hagita menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 2 alusel kohus lahendab käesoleva asja kohtuistungit pidamata. Hagita menetluses kohus kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS § 477 lg 5). 2. Tutvunud H. K kaebusega, kohtutäituri vastusega ning uurinud ja hinnanud täitetoimiku nr 025/2006/1875 materjale ja H. K esitatud tõendeid, kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 3.

§ 2lg 1 p 1 järgi on jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas täitedokumendiks.

Vastavalt

§ 23

lgle 1 kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sõltumata sissenõudja avaldusest, kui täitedokumendiks on kohtutäituri tasu maksmise või täitekulu väljamõistmise otsus. TsMS § 24 lg 1 alusel juhul, kui on täidetud täitemenetluse alustamise tingimused, toimetab kohtutäitur võlgnikule kätte täitmisteate. Täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks. Tekkinud täitekulude osas loetakse täitmenetluse alguseks sissenõudja avalduse kohtutäiturini jõudmise aeg, kui täitmisteade toimetatakse võlgnikule kätte (

§ 24lg 2).

Vastavalt

§ 25

lg-le 1 määrab kohtutäitur vabatahtlikuks täitmiseks 10 – 30 päeva, kui seaduses või kohtulahendis ei ole täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega määratud. Täitedokumendi täitmisel enne vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist võib võlgnikult nõuda kohtutäituri tasu üksnes pooles ulatuses (

§ 25lg 2).

1. Tallinna Linnakohtu 14.11.2005 kohtuotsusega (t.l.3-5) mõisteti H. Klt L. K kasuks välja ½ korteri XXX väärtuses summas 250 000 krooni. Kohtuotsus jõustus 02.05.2006 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega (t.l. 6-7). Seega alates 02.05.2006 oli nimetatud kohtuotsus täitedokumendiks.
2. Täitetoimikust nähtuvalt esitas L. K kohtutäitur KP’ile täitmisavalduse 09.06.2006.a., taotledes sissenõude pööramist võlgniku kinnisvarale, vallasvarale ja nõudeõigustele. Kohtutäitur koostas täitmisteate ning toimetas selle H Kle kätte 17.06.
3. Täitmiseteates on võlgnikule määratud vabatahtlikuks täitmiseks 15 päeva. Samuti on ära näidatud kohtutäituri tasu erinevad suurused sõltuvalt sellest, kas täitmine toimub vabatahtlikuks täitmiseks määratud tähtaja jooksul või mitte. Eeltoodu alusel kohus leiab, et täitemenetlus on algatatud ja täitetoimingud teostatud kooskõlas seadusega ning on õiguspärased.
4. Asjas kogutud tõenditest nähtuvalt esitas H. K 24.05.2006 notarile Andrei Lõssenkole lihtkirjaliku avalduse D. K nimel oleva suvila müügist saadava raha hoiustamiseks (t.l. 11). Notariaalselt tõestatud hoiustamise avaldus vormistati 03.07.2006.a (t.l. 12). Täitetoimikus on notari A. Lõssenko e-kiri kohtutäiturile (t.l. 61), mille kohaselt hoiustas DK 26.06.2006.a. HK eest notarikontole 250 000 krooni. Seega ei ole õige H. K väide, et ta oli enne kohtutäituri poolt täitemenetluse algatamist asunud kohtuotsust vabatahtlikult täitma. Kuna 24.05.2006 reaalselt raha ei hoiustatud, siis on põhjendamatu ka H. K väide, et sissenõudjal oleks H. K esitatud tingimuste täitmisel olnud võimalus saada raha kätte juba 24.05.
6. Ekslik on kaebuse esitaja seisukoht, et ta asus kohtuotsust vabatahtlikult täitma võlgnetava summa notariarvele hoiustamisega. Kohtuotsusega mõisteti HK välja rahasumma LK kasuks. Kaebuse esitaja arvamus, et kohtuotsus oli tingimuslik ja see tuli H Kl ja L Kl täita üheaegselt, ei ole õige. Kohtuotsusest ei tulenenud sissenõudja ja võlgniku vastastikuse täitmise kohustust. Samuti ei ole täitedokumendiga kindlaks määratud täitmistähtaega, täitmise viise ega sissenõudja kohustust korteri vabastamiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (VÕS § 76 lg 3). Kohtuotsusega väljamõistetud summa vastuvõtmiseks õigustatud isik oli L K. Notarikontole hoiustatud rahasumma käsutamise õigust L. Kl ei olnud, mistõttu notarikontole raha kandmist ei saa lugeda võla vabatahtlikuks tasumiseks.
7. H.K tunnistab kaebuses, et sai kohtutäituri täitmisteate, täitmiskulu ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused kätte 17.06.2006.a. Seega kohtutäituri määratud vabatahtliku täitmise tähtpäev saabus 03.07.
8. Täitmisteatega kohustati HKt tasuma kõik sissenõutavad summad kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Samuti on täitmisteates nõue esitada täiturile tasumist tõendav dokument, kui nõue on täidetud enne täitmisteate kättesaamist. Eeltoodust nähtuvalt oli pärast täitemenetluse algatamist kohustuse täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikuks ka kohtutäitur. Sarnaselt sissenõudjaga puudus ka kohtutäituril notarikontole deponeeritud vahendite käsutamise õigus. Kuigi raha deponeeriti vabatahtlikuks täitmiseks määratud tähtaja jooksul, tuleb eeltoodu alusel lugeda, et HK ei ole kohtuotsust vabatahtlikult täitnud. HK poolt 26.07.2006 kohtutäiturile ja 08.09.2006 kohtule esitatud maksekorralduse (t.l. 94) järgi notar Andrei Lõssenko tasus LK arveldusarvele 250 000 krooni 24.juulil.2006.a. Seega täideti kohtuotsus pärast selle vabatahtlikuks täitmiseks määratud tähtaja möödumist.
9. Vastupidiselt kaebuse esitaja arvamusele ei ole kohtuotsuse täitmise osas kokkulepet sõlmitud. Tallinna linnakohtu kohtuotsuse resolutiivosas ega põhjendustes ei ole menetlusosaliste kokkuleppele viidatud. Kaebusele lisatud Tallinna Linnakohtu 19.10.2005 eel- ja kohtuistungi protokollist (t.l. 21) nähtuvalt jõuti kokkuleppele selles, et korteri väärtus on 500 000 krooni ning ühisvara jagamisel jääb korter kostjale ja hageja saab hüvitise. Nii HK esindaja kui LK on istungil viidanud võimalusele, et kohtuotsuse täitmine võidakse probleemide tekkimisel anda kohtutäiturile. Kohtuotsuse ega kohtuistungil toimunu alusel ei saanud HK õigust täita kohtuotsust vastavalt oma äranägemisele.
10. Kaebuse esitajal väidetavalt puudus enne korterile seatud aresti 14.06.2006 maha võtmist ja sellest 15.06.2006 teadasaamist võimalus kohtuotsust vabatahtlikult täita, kuna arestitud korterit ei saanud võõrandada. Kaebuse esitaja väited on vastuolulised: samaaegselt täitmise võimatuse enne aresti mahavõtmist ja korteri võõrandamist väitmisega väidetakse vabatahtlikku täitmist juba 24.05.
11. Notarile esitatud avaldusest järeldub, et alates 24.05.2006 H K ei olnud kavatsust L K võla tasumiseks korterit müüa, vaid ta soovis võla tasuda poja abiga viimasele kuuluva suvila müügist saadava raha arvel. Seetõttu ei saanud korterile seatud arest takistada kohtuotsuse vabatahtlikku täitmist.
12. Eeltoodu alusel kohus on seisukohal, et kohtutäituri 13.07.2006 otsus H. K kaebuse rahuldamata jätmise kohta on õiguspärane ja selle tühistamiseks ei ole alust. 12.

§ 37ja 38 sätestavad, et täitekulud, s.t.

kohtutäituri tasu ja kohtutäituri, sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused, kannab võlgnik. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 22 lg 1 kohaselt kohtutäituri tasu koosneb täitemenetluse alustamise tasust ja põhitasust. Kohtutäituri põhitasu määr kehtestatakse kas rahalise nõude suurusest või täitetoimingu sisust lähtudes kindla summana. KTS § 221 sätetele kohtutäituri tasu maksma on kohustatud isik (võlgnik), kelle vastu on täitmiseks esitatud täitedokument. Kohtutäituri tasu sissenõudmise aluseks on tema tehtud kohtutäituri tasu otsus, mis väljastatakse kohustatud isikule koos täitmisteatega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (KTS § 22 lg 1 ja 2). Vastavalt KTS § 23 lg-le 1 rahalise nõude täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule, lg 2 kohaselt nõutakse tasu pooles ulatuses, kui täitedokument täidetakse enne vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist. Tulenevalt KTS § 2512 lg 2 punktist 7 on 250 000 kroonise nõude summalt kohtutäituri tasu 9,25% nõude summast. KTS § 242 alusel kohtutäituri tasule lisandub käibemaks. 13. Täitemenetluse kuluna on kohtutäitur 12.06.2006 täitekulu väljamõistmise otsusega on HK välja mõistetud kooskõlas

§ 37

lg 1 p-ga 2 täitemenetlusega seotud dokumentide - täitemenetluse lõpetamise otsuse - sissenõudjale ja võlgnikule edastamise kulu ning koopia tegemise kulu, kokku 54 krooni (s.h. käibemaks 8,24 krooni).

1. 12.06.2006 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega on HK kohustatud käesolevas asjas tasuma KTS § 2511 lg-s 3 sätestatud täitemenetluse alustamise tasu 118 krooni (koos käibemaksuga) ning kohtutäituri põhitasu 27405,50 krooni (s.h. tasu 23 125 krooni + käibemaks 4163,50 krooni). Kohtutäituri tasu vastab seaduses sätestatud suurusele. Täitmisteade on H K kätte toimetatud. Kuna HK täitis kohustuse pärast täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks määratud tähtpäeva, on ta kohustatud tasuma kohtutäituri tasu täies ulatuses.
2. 24.08.2006 kohtutäitur koostas ja saatis Tallinna pensioniametile täitmiseks riiklikust pensionist kinnipidamise akti HK pensionist 50 % kinnipidamiseks kuni nõude suurusega on 277 459,50 krooni (s.h. täituri tasu 27 405,50 krooni ja täitemenetluse läbiviimise kulud 54 krooni) tasumiseni. Õige on H. K väide, et kohtutäituril ei olnud 24.08.2006 õigust enam täita 250 000 krooni tasumise nõuet. Täitetoimiku dokumentide hulgas on koopiad kohtutäituri 04.09.2006 kirjadest Tallinna pensioniametile ja H K , milles kohtutäitur märgib, et H. K poolt tasutud 250 000 krooni on akti märgitud ekslikult ning H. K pensionist kuulub kinnipidamisele kohtutäituri tasu 27 405,50 krooni ja täitekulud 54 krooni. Seega on kohtutäitur vea ise parandanud.
3. H. K väidetel 03.08.2006 kell 13.00, s.o. pärast raha sissenõudjale ülekandmist, kohtutäitur arestis H. K korteri. H. K esitas 08.09.2006 19.07.2006 kohtutäituri K. P koostatud teate täitetoimingust teatamiseks. Nimetatud teatega kohtutäitur teavitas võlgnikku, et H. K korter XXX Tallinnas arestimine toimub 03.08.2006 kell 13.
4. Sellist teadet ega vara arestimise akti täitetoimikus ei ole, kuid täitetoimiku sisukorras on kanne „19.07.2006 vara arestimine“. Kuna 28.07.2006 HK teatas kohtutäiturile võla tasumisest ning esitas seda tõendava maksekorralduse (t.l. 70 – 71), siis võib järeldada, et korterit, vastupidiselt H. K väidetele, reaalselt ei arestitud. Seda tõendab ka elektroonilise kinnistusraamatu väljatrükk, millest nähtuvalt 11.08.2006 on koostatud korteri omandiõiguse ülekandmise ja hüpoteegi seadmise leping, mille alusel on 08.09.2006 kinnistusraamatusse uue omanikuna sisse kantud DK ning tehtud hüpoteegi seadmise kanne. Kinnisasja arestimisega kaasneb vara käsutamise keeld, mille olemasolul ei oleks olnud võimalik kinnisvaratehingut notariaalselt tõestada. Kavandatavast täitetoimingust teatamine olukorras, kus kohtutäiturile ei olnud võla sissenõudjale tasumine teada, ei ole õigusvastane. 17.

§ 131

lg 1 p 10 kohaselt riiklikule pensionile ei saa pöörata sissenõuet seaduses sätestatud ulatuses. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 47 lg 1 p 3 alusel täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kuuluvate lahendite alusel võib riiklikust pensionist kinni pidada kuni 50 % riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50 % rahvapensioni määrast. Sotsiaalkindlustusameti andmetel alates 01.04.2006.a on rahvapensioni määr 1268 krooni ja 55 senti. Kaebuse esitaja andmetel on tema igakuine pension 3541 krooni. 50 % H. K pensionist on 1770,50 krooni, mis ületab rahvapensioni määra. Seega HK pensionist 50 % kinnipidamine on kooskõlas seadusega. HK vaidleb täituri tasu nõudele vastu ning ei ole esitanud

§ 45

alusel taotlust täitmenetluse peatamiseks, pikendamiseks või ajatamiseks, mistõttu kohtul puudub alus HKpensionist kinnipeetava protsendi vähendamiseks. Lisaks kohus arvestab, et 11.08.2006 HKon võõrandanud vaidlusaluse XXX Talllinnas pojale D Kle, korteriomand on 11.08.2006 lepingu alusel koormatud hüpoteegiga summas 845 100 krooni AS SEB Eesti Ühispank kasuks. 18. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus jätab HK kaebuse täielikult rahuldamata. 19. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 37lg 2 alusel kohtus menetluskulude kandmise otsustab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Ts

MS § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Heli Käpp Kohtunik