) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (
Kostja ei ole kohtule esitanud mingit omapoolset arvestust, mille alusel kostja väidetavalt arveid tasus ning mille alusel ja millises ulatuse kostja on arvetes nõutud kulude vajalikkust hinnanud. Hagiavaldusest ja sellele lisatud arvetest nähtuvalt arvestati kostjale 2005.a novembrist veekuluks 18,6 m3 kuus 29.10.2005 aktiga määratud keskmise veetarbimise järgi. Alusetu on kostja väide, et 29.10.2005 akti koostamiseks juhatuse liikmed tema korteris ei käinud. Akti on allkirjastanud juhatuse liikmed, aktile on kantud märkus, et kostja tutvus aktiga, kuid keeldus sellele alla kirjutamast. Kohtul puudub alus akti õigsuses kahtlemiseks. Kostja kohtuistungil kinnitas ka ise, et tutvus aktiga, kuid keeldus sellele alla kirjutamast, sest kostja veemõõtja ei töötanud ja seetõttu ei saanud olla akti kantud andmed õiged. Kohus leiab, et kostja väited, et tema veemõõtja akti koostamise ajal 2005.a. sügisel ei töötanud, on oletuslikud ja tõendamata. Kostja poolt kohtuistungil esitatud mõõtevahendi nõuetele mittevastavuse tõend nr 02-283 on väljastatud 10.10.2006.a. ja see ei tõenda, et kontrollitud veemõõtja ei töötanud 2005.a. oktoobris. Hageja väidetel 2005.a. kevadel kostja otsustas, et tema veemõõtja ei tööta ja keeldus edaspidi näitusid teatamast ja selle järgi tasumast.. Kostja on kohtumenetluse käigus väitnud, et veemõõtja ei töötanud selle paigaldamisest peale, kuid 2001.a. saadud trauma tõttu kostja ei olnud võimeline mõõtjat vahetama ega kontrollida laskma. Kohus leiab, et kostja väited on otsitud ja kostja tegevus on vastuolus hea usu põhimõttega Asjakohane ei ole kostja väide, et tema nõustajal puudus täisvolitus – volituse puudumine ei takista veemõõtja kontrollimise või vahetamise korraldamist, lisaks sõltus volituse andmine ainult kostjast endast. Kohtuistungil leidis hageja esindaja väidetega, millele kostja vastu ei vaielnud, tõendamist, et ühistu korduvalt pakkus kostjale võimalust, et kostja veemõõtja vahetatakse ühistu poolt tasuta, lõpuks 2007.a. talvel hageja esindaja seda tegigi. Kohus leiab, et vee võlgnevuse üle peetavas vaidluses ei puutu asjasse kostja väited, et mitmed remondifirmad keeldusid mõõtjat vahetamast püstiku halva olukorra tõttu. 15.03.2006 korteriühistu esindaja ja AS N esindaja koostatud aktist nähtub, et maja vee- ja kanalisatsioonitrassid ja püstikud on korras, lekkeid ei leitud. Akti kohaselt oli kostja korteris nr 66 veemõõtjalt eemaldatud tehase plommid, millega on võimalik kasutada teadlikult külma ja sooja vett selle eest maksmata. Kostja kinnitas, et tänaseks on tal veemõõtja vahetatud ja ta tasub nüüd vee eest vastavalt mõõdiku näitudele. Eelnevast järeldub, et väidetavalt lagunenud püstikud ei takistanud veemõõtja vahetamist. 29.10.2005 koostatud aktis (t.l. 53) on fikseeritud kostja korteris veemõõtjate näidud seisuga 29.06.2005 (viimane näit, mille kostja ühistule teatas) ja 29.10.2005. Aktis fikseeritud näitude ja 4 nende võtmise vahelise 4 kuu järgi arvestati välja keskmine veekulu 18,6 m3 kuus, mille alusel hakati arvestama kostja veetarbimist ja talle selle eest arveid esitama. Asjaolu, et kostja esindaja kohtuistungil ei osanud selgitada keskmise arvutamise aluseks olnud matemaatilist valemit ja väitis ekslikult, et keskmise arvutamisel võeti aluseks ainult külma vee kulu, kuigi arvutustehe näitab, et tegelikult on lähtutud nii sooja kui külma vee kulust, ei muuda akti ega selle alusel esitatud arveid ebaselgeteks. Akti alusel korteriühistu juhatus 29.10.2005 protokollilise otsusega nr 6 (t.l. 55) otsustas, et kuni veemõõtja paigaldamiseni arvestatakse korteris nr 66 veekulu 18.6 m3 ühe kuu kohta. Juhatuse 29.10.2005 otsuse kinnitas 12.03.2006 üldkoosolek. KÜS § 13 lg 1 järgi korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt korteriühistu juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras. KÜS § 13 lg 3 järgi korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Tulenevalt KÜS § 13 lg-st 4 on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Kostja korteriühistu üldkoosoleku otsust vaidlustanud ei ole ning seega on ta kohustatud korteriühistu üldkoosoleku otsust täitma ja vastavalt määratud keskmisele veetarbimisele esitatud arved tasuma. Muude kommunaalteenuste suurusele kostja ei ole vastu vaielnud. Kostja võlgnevuse arvestuse tõendist (t.l. 79) nähtuvalt kostja teeb makseid korteriühistule üldiselt iga kuu, 0 kroonime laekumine on perioodil 2004.a. detsembrist 2006.a. augustini fikseeritud viiel kuul. Võttes arvesse, et kostja ei ole esitatud arveid, juhatuse otsust ega üldkoosoleku otsust vaidlustanud ning on teinud esitatud arvete alusel osalisi makseid, tuleb nõustuda hageja esindaja seisukohaga, et kostja on esitatud arveid tunnistanud. Paljasõnalised ja tõendamata on kostja väited, et ta maksab vee eest oluliselt rohkem, kui teised sama maja korteriomanikud, kellel on peres rohkem inimesi. Samuti ei puutu asjasse väidetavalt eelmise ühistu esimehe ajal tehtud veekulu ümberarvestus, kuna see ei käsitle käesoleva võlgnevuse tekkimise perioodi. Kõike eeltoodut arvesse võttes, kohus leiab, et hagi 6239,20 krooni võlgnevuse väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad 5 dokumendid. Kohus selgitab, et menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldust ei esitata asja menetlenud kohtuniku nimele. Harju Maakohtu tööjaotusplaani kohaselt menetlevad menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldusi kohtunikuabid. Heli Käpp Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.