VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse tegemise aeg ja koht Kohus Kohtunik 2-06-9848
- detsember 2007, Narva kohtumaja Viru Maakohus Natalja Losevtsova Kohtuasi Menetlusosalised S. R. hagi T. E. R. vastu abielulahutuses Hageja: S. R., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx tn.xx-xxx, xxx, Eesti Kostja: T. E. R., sündis xx.xx.xxxx.a., elukoht xxx Str. xx, xxx, Saksamaa Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
- detsember 2007 Hageja: S. R. Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Resolutsioon Lahutada abielu, mis on sõlmitud 13.detsembril 2001.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, abieluakt nr 2395, T. E. R. ja S. R. (abielueelne perekonnanimi A.) vahel. Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisest. Taastada S. R.´le peale abielu lahutamist perekonnanimeks A.. Menetluskulude jaotus Poolte kohtukulud jätta nende endi kanda. Kohtuotsus tehakse teatavaks
- detsembril 2007.a kell 11.00 kohtu kantselei kaudu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Hageja nõue ja põhjendused Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on abielu poolte vahel registreeritud 13.12.2001.aastal Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja palub abielu lahutada. Perekond on lõplikult lagunenud, abielusuhete taastamine ja perekonnasäilitamine ei ole võimalik. Ühiseid lapsi abielust sündinud ei ole. Samuti ei ole ühisvara, mida jagada. Kostja vastus Kostjale oli hagiavaldus koos lisadega ja kohtukutse kättetoimetatud Justiitsministeeriumi kaudu. Kirjalikus vastuses võttis kostja hagi õigeks. Ta palub abielu lahutada. Erinevatel põhjustel pole ka ta enam valmis abielulise kooselu juurde tagasi pöörduma. Kohtu seisukoht Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde, palub abielu lahutada. Hageja selgitas, et ei ela kostjaga koos, abielusuhted lõppesid veebruaris 2006.a.. Perekonda ei ole. Hageja on seisukohal, et edasine abielusuhete säilitamine kostjaga on muutunud võimatuks. Hageja selgitas, et ta soovib peale abielu lahutamist tagasi oma endist perekonnanime –A.. Vastavalt PkS § 29 lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus tegi kindlaks, et abielusuhted on poolte vahel lõppenud ja neid taastada kumbki ei soovi, abielu jätkamine on võimatu. Perekonnaseaduse § 26 ja § 30 p 3 tulenevalt lõpeb poolte abielu käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt Nimeseaduse § 11 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Tallinna Perekonnaseisuameti 13.12.2001.a väljastatud abielutunnistuse kohaselt oli S. R. abielueelne perekonnanimi „A.“. Eeltoodu alusel kohus leiab, et on alused taastada S. R. tema abielueelne perekonnanimi „A.“. Menetluskulude jaotus Hagiavalduses palus hageja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja märkis, et ta on nõus, sellega, et kumbki pool kannab oma menetluskulud ise. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 102 lg 1 p 1, 4 kohaselt abieluasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on abielu lahutamine. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus teeb otsuse, juhindudes Perekonnaseaduse (PkS ) § 29 lg 2, § 30 p 3, § 26; Nimeseaduse § 11, TsMS §§ 434-436, 440-442, 452, 468 lg 1 p 1, § 164 lg
- Natalja Losevtsova Kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.