) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Vastavalt
§-le 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kui vanem ei täida lapse
§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohtust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal
Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Elatise väljamõistmisel lähtub kohus tulenevalt
Igakuise elatusraha suuruse kindlaksmääramisel arvestab kohus poolte väiteid ja vastuväiteid ning nende tõendamiseks esitatud dokumentaalseid tõendeid. Lapse A I sünnitunnistusest (tlk 7) nähtub, et lapse vanemad on M D ja S I. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist seadusega sätestatud miinimumsummas (
Alates 01.01.2006. a on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära 1 500 krooni. Alates 01.01.2007 a on kuupalga alammäär 3 600 krooni, millest pool on 1 800 krooni kuus ja alates 01.01.2008.a on kuupalga alammäär 4 350 krooni, sellest pool on 2 175 krooni. Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (
lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud. Kostja on nõus maksma elatist summas 200-300 krooni kuus. Kostja väitel tal puudub sissetulek, ta maksab trahve, töötutoetust ei saa. Teisi ülalpeetavaid ei ole. Elab Tallinnas, korteri eest ei maksa. Hageja sissetulekuks on 900 krooni lapsetoetus ja töötuabiraha umbes 900 krooni kuus. Elab koos lapsega üüritud korteris. Maksab üüri 500 krooni kuus, millele lisanduvad veel korterikulud umbes 600 krooni kuus. Kohus arvestab, et laps elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel, samuti tasub hageja kommunaalteenuste eest ning muud kulud. Kostja ei esitanud kohtule tõendeid enda sissetuleku kohta. Kostja sõnul ta ei tööta umbes 2-3 kuud. Seega kohus hindab poolte materiaalsed võimalused võrdseks. Kostja ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks töövõimetu, mistõttu ta ei ole suuteline oma lapsele ülalpidamist kindlustama. Kohus märgib, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida töö ja teenida sissetulekut (vähemalt kuupalga alammäära ulatuses) nii endale, kui lapsele. Kohtu arvates ei ole kostja esitatud tõendid sellised, mille alusel saaks kohus teha järeldusi et kostja ei ole võimeline maksma elatist isegi miinimummääras. Elatise väljamõistmisel teeb kohus otsuse eelkõige lapse huvides lähtudes, et lapse ei jääks ilma miinimumelatisvahenditest. Kostja on töövõimeline ja arvesse võttes mõlema lapsevanema varanduslikku olukorda, peab kohus siiski võimalikuks kostjalt välja mõista elatis seaduses sätestatud miinimumsummas. Kuna on tõendatud, et kostja oma lapse A ülalpidamiskohustust ei täitnud muuhulgas ka aasta 3 jooksul enne hagi esitamist ja kostjal selleks mõjuvad põhjused puudusid, on põhjendatud hageja nõue välja mõista elatis tagasiulatuvalt, kuid mitte lapse sündimisest vaid aasta eest enne elatisehagi esitamist kohtule vastavalt
lg 2.
Elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses (TsMS § 468 lg 3). Kohus leiab, et käesolev otsus tuleb elatise väljamõistmise osas tunnistada täies ulatuses viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.