Obsah (12)

§ 174§ 415§ 420§ 631§ 444§ 407§ 413§ 442§ 386§ 468§ 173§ 162

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Hagi ese nr 2-07-18649 Eesti Vabariik Viljandi

) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis

1. Rahuldada Eesti Vabariigi hagi Viljandi Maavalitsuse kaudu Hillar Pesti vastu ja seada täiendav tagatis maa erastamise käigus tekkinud võla tagatiseks ning kanda kinnistusregistriosa nr 179239 Kirsi kinnistu (asukoht Suure-Jaani vald, Olustvere alevik) neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale hüpoteek summas 1 057 608 (üks miljon viiskümmend seitse tuhat kuussada kaheksa) krooni, intressimääraga 5% (viis protsenti) aastas (kõrvalnõueteta) Eesti Vabariigi kasuks, ühes kinnisasja igakordse omaniku kohustusega alluda sundtäitmisele. Muud otsustused
2. Seoses hagi rahuldamisega, menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 tühistada Tartu Maakohtu
3. mai 2007 määrusega kohaldatud hagi tagamine, s. o kinnistusraamatu kinnistusregistriosas nr 179239 tehtud keelumärge kinnisasja käsutamise täielikuks keelamiseks Eesti Vabariigi kasuks; 2.2 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda; 2.3 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks; 2.4 hagi tagamise tühistamine kuulub täitmisele peale kohtuotsuse jõustumist. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskulude kindlaksmääramises
4. Selgitada: 3.1

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda avalduse esitamisega Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest; avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid; 3.2

§ 415

lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul; 3.3

§ 420

lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning

§ 631

kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Menetluse käik Kohus on saatnud
2. novembril 2007 kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud materjalidega ja andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja
3. detsember 2007, hoiatades et tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus teha tagaseljaotsuse. Nähtuvalt väljastusteatest on kostja edastatud kohtudokumendid kätte saanud. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud tagaseljaotsuse tegemiseks. Seoses tagaseljaotsuse tegemisega jätab kohus

§ 444

lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse. Tartu Maakohtu 14.mai 2007 määrusega on asjas kohaldatud hagi tagamise abinõuna kinnistusraamatu kinnistusregistriosas nr 179239 keelumärke tegemine kinnisasja käsutamise täielikuks keelamiseks Eesti Vabariigi kasuks. 2. Kohtu põhjendused 2.1. Seisukoht hagis Hageja esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine. 2.2. Kohaldatavad seadused ja otsuse õiguslik põhjendus Vastavalt

§-le 407 kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb

§ 407kohaselt teha asjas tagaseljaotsus.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtu määratud ajaks kohtuistungil ilmunud, tuleb

§ 413kohaselt teha asjas tagaseljaotsus.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on maareformiseadus (MRS) § 23 lg 53, mis sätestab hüpoteegipidaja õigused hüpoteegiga koormatud kinnisasja väärtuse vähenemisel. Hüpoteegipidajal on õigus nõuda lisatagatist ja/või erastamise käigus tekkinud nõude täitmise tagamiseks koormata hüpoteegiga kinnisasja, mis ei olnud erastamismenetluse objektiks.

§ 442

lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus muuhulgas hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.

§ 386

lg 2 kohaselt asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel alusel, võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Seoses hagi rahuldamisega ja tulenevalt hageja taotlusest, on põhjendatud hagi tagamise tühistamine. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

2.3. Menetluskulude jaotus Vastavalt

173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud 2 keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173

lg 3).

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

Toomas Lillsaar Kohtunik 3