) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.
lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti
lõikes 2 nimetatud summat.
lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta
lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu
lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 222 sätestab, et aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000 krooni. ÄS § 301 sätestab, et kui aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist või vähem kui ÄS §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suurus või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus, peab üldkoosolek otsustama: aktsiakapitali vähendamise või suurendamise, tingimusel et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvituselevõtmise, mille tulemusena aktsiaseltsi netovara suurus moodustaks vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse; aktsiaseltsi lõpetamise ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 306 31 sätestab, et kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha aktsiaseltsi eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama aktsiaseltsile pärast maksejõuetuse ilmnemist aktsiaseltsi poolt tehtud maksed, mille tegemine selles olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 315 sätestatut. Võlgnik AS xxx (likvideerimisel) on 24.09.2008 esitanud Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt ei laekunud likvideerimismenetluse käigus vara müügist piisavalt tulu, et võlausaldajate nõudeid rahuldada. Esitatud avalduse kohaselt on likvideerimisel olev äriühing maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku makseraskused alalise iseloomuga. 3 2-07-39347 Võlgnikul on vara väärtuses 18 300 krooni, kohustuste maht 3 004 703 krooni. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ja ettevõttel puudub võimalus senist majandustegevust jätkata. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ta ei suuda ja seega ei kavatse rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Asjas kogutud tõenditega – ajutise pankrotihalduri aruanne, lepingud, järelepärimiste vastused registritest – on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Likvideerija poolt antud seletuste kohaselt on maksejõuetuse ning likvideerimismenetluse algatamise tinginud esmalt vale ettevõtlusvormi valimine, tegevusloa lõppemine ning suutmatus olemasolevate rahavoogudega majandada ära jooksvaid kulusid. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud võlgniku maksejõuetuse põhjusena kuriteo tunnustega tegusid. Vastavalt võlgniku bilansile seisuga 31.12.2005 (tl 47) on võlgniku omakapital – 431 326 krooni. Seega ei vastanud võlgniku omakapital nimetatud ajal ÄS § 301 nõuetele. Arvestades 2005. majandusaasta kahjumit pidi juhatus olema teadlik, arvestades olemasolevaid kohustusi, et ettevõttel ei ole võimalik antud olukorras oma tegemist jätkata ning ettevõtte kahjumist välja toomine on küsitav, samuti et võlgnik on muutumas maksevõimetuks ning see maksejõuetus ei saanud olla tema majanduslikust olukorrast tulenevalt enam ajutine. Nimetatule vaatamata ei võtnud äriühingu juhatus tarvitusele ÄS § 301 sätestatud abinõusid, s.h ei esitanud kohtule pankrotiavaldust. Samas on algatatud võlgniku likvideerimismenetlus. Likvideerimismenetluse käigus müüdi enampakkumise korras võlgniku varad 2006. a septembris, mille järgselt on võlgnikul puudunud igasugune arvestatav vara, samas ületasid tema kohustused ulatusid üle 3 miljoni kroonini. Eeltoodud tegevusest tulenevalt esineb võlgniku juhatuse liikme käitumises juhtimisvea tunnused: võlgniku pankrotiavaldust ei ole esitanud õigeaegselt. Kohus leiab, et kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja AS xxx (likvideerimisel) võlausaldajad ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb AS xxx (likvideerimisel) pankrotimenetlus lõpetada
Merike Varusk Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.