Obsah (8)

§ 10§ 18§ 19§ 20§ 21§ 22§ 24§ 28

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-5728 Otsuse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2008. a, Jõhvi kell 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi S A hagi KÜ Lehola x

) sätteid.

§ 10

lg 2 kohaselt registrisse kantud andmete muutumisel esitab juhatus avalduse muudatuste registrisse kandmiseks. Lg 3 kohaselt avaldusele tuleb lisada muutmise otsustanud üldkoosoleku või muu organi koosoleku protokoll, mis peab sisaldama andmeid koosoleku toimumise aja ja koha ning hääletustulemuste ja vastuvõetud otsuste kohta. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli lahutamatuks lisaks on koosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga.

§ 18

lg 1 kohaselt mittetulundusühingu kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek.

§ 19

p 3 kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse juhatuse liikmete määramine, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.

§ 20

lg 1 kohaselt üldkoosoleku kutsub kokku juhatus.

§ 21

lg 1 kohaselt üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. Lg 3 kohaselt kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud kõik liikmed. Lg 4 kohaselt üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud mittetulundusühingu kõik liikmed. Lg 5 kohaselt üldkoosolekus võib osaleda ja hääletada mittetulundusühingu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine mittetulundusühingu liige.

§ 22

lg 1 kohaselt üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud 5 mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. 13.3.

§ 24

lg 1 kohaselt kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Lg 2 kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole § 24 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud lõikes 1 nimetatud hagi. Lg 3 kohaselt üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Lg 5 kohaselt üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise kohtuotsus kehtib kõigi mittetulundusühingu ja juhatuse liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses. Lg 6 kohaselt kui kehtetuks tunnistatud otsuse alusel oli tehtud kanne mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, saadab kohus otsuse ärakirja registripidajale kande muutmiseks. 13.4.

§ 24

¹ lg 1 kohaselt üldkoosoleku otsus on tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Lg 2 kohaselt otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Lg 3 kohaselt otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. Lg 4 kohaselt otsuse tühisuse tuvastamise kohtumenetluses kohaldatakse vastavalt

§ 24lõikeid 5–7.

13.5.

§ 28

lg 1 kohaselt juhatuse liikmed määrab üldkoosolek, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Lg 2 kohaselt juhatuse liikme võib liikme määranud organi otsusega igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda, kusjuures temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Kui juhatuse liikme on tagasi kutsunud mittetulundusühingu muu selleks pädev organ, võib üldkoosolek tagasikutsumise otsuse tagasikutsutud juhatuse liikme avalduse alusel kehtetuks tunnistada. 13.

1. KÜ põhikirja punkti 2.1 kohaselt ühistu liikmeks võivad olla Kohtla-Järve linnas Lehola x asuva elamu korteriomanikud ning juriidilised isikud. Punkt 2.2 teise lause kohaselt kui korter (korteriomand) on registreeritud ühise omandina, loetakse ühistu liikmeks üks omanikest nende omavahelisel kirjalikult kokkuleppel. Punkt 2.
2. teise lause kohaselt ühistu liikme surma korral loetakse liikmeks astumise päevaks pärandi avanemise päeva. Punkt 3.1.2 kohaselt ühistu liikmel on õigus hääleõigusega osa võtta ühistu üldkoosolekutest isiklikult või esindaja kaudu. Esindajaks võib olla korteriomaniku abikaasa, täisealine perekonnaliige, korteri kaasomanik või teine ühistu liige. Esindajal peab olema kirjalik volitus. Punkt 6.3 kohaselt ühistu liikmete üldkoosoleku kutsub kokku ühistu juhatus. Punkt 6.
3. kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest informeeritakse liikmeid vähemalt 15 päeva ette. Teade üldkoosoleku toimumisest pannakse välja trepikodades. Teates üldkoosoleku toimumise kohta peab olema näidatud koosoleku päevakord ning toimumise aeg ja koht. Punkt 6.7 kohaselt üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole ühistu liikmetest või nende esindajatest. Kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb koosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt kolme nädala jooksul. Teistkordselt kokkukutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline kui kohal on vähemalt viis ühistu liiget. Punkt 6.
4. kohaselt 6 üldkoosolekul annab iga korter (korteriomand) ühe hääle. Punkt 6.9 kohaselt üldkoosoleku avab juhatuse esimees või teda asendav liige. Koosolek valib koosoleku juhataja. Juhataja määrab koosoleku protokollija. Koosoleku juhataja ise ei või muuta koosoleku päevakorda. Punkt 6.10 kohaselt üldkoosoleku otsused võetakse vastu kohalolevate liikmete poolthäälteenamusega. Küsimustes, millest üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole teatatud, ei või üldkoosolek otsust vastu võtta, välja arvatud juhul, kui osalevad või on esindatud kõik ühistu liikmed. Punkt 6.11 kohaselt üldkoosolekul esindatud korteriühistu liikmete kohta koostatakse nimekiri. Koosolekul viibimist või teise ühistu liikme esindamist volikirja alusel kinnitab ühistu liige allkirjaga. Teise ühistu liikme esindamiseks esitatud volikirja originaal lisatakse nimekirjale. Nimekiri on koosoleku protokolli kohustuslik osa. Punkt 6.12 kohaselt üldkoosoleku protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Punkt 6.16 kohaselt juhatus esimehe valivad enda hulgast juhatuse liikmed (tl 63-69).
5. Eeltoodu alusel teeb kohus järgmised järeldused: 14.1 Asjas ei ole vaidlust, et hageja kui 26.10.2006.a. registrisse kantud korteriühistu KÜ ainus juhatuse liige kutsus kokku 26.10.2006.a. kella 18.00 korteriühistu üldkoosoleku. 14.
6. Üldkoosoleku päevakorra suhtes langevad hageja poolt esitatud kutse ja üldkoosoleku protokoll kokku tunnistajate G , J ja K ütlustega, mille kohaselt üldkoos-olekul arutati esimehe ja juhatuse ümbervalimist. Kuna seisuga 26.10.2006.a. oli hageja ainsaks KÜ juhatuse liikmeks, võib järeldada, et päevakorras peeti silmas KÜ ainuisikulise juhatuse liikme A tagasikutsumise küsimust. Tunnistajate J ja K ütluste kohaselt muid küsimusi üldkoosolekul ei arutatud. Tunnistaja G ütluste kohaselt tõstatati üldkoosolekul ka küsimus valida KÜ esimeheks K . 14.
7. Kostja poolt registripidajale esitatud KÜ 26.10.2006.a.üldkoosoleku protokolli kohaselt oli koosoleku juhatajaks J G ja protokollijaks T O . Tunnistajate G , J ja B ütlustest nähtub, et koosolekut juhatas hageja, mis on kooskõlas hageja esitatud protokolliga. G ütluste kohaselt hakkas pidama üldkoosolekul teist, nn. paralleelset protokolli, samal ajal kui hageja poolt juhatatavat koosolekut protokollis J . Tunnistaja J teise protokolli pidamist ei kinnita. Eeltoodust järeldub, et kostja poolt registripidajale esitatud KÜ üldkoosoleku protokollis on andmed G poolt üldkoosoleku juhtimise ja O poolt selle käigu protokollimise kohta ebaõiged ja eksitavad. 14.4 KÜ 26.10.2006.a. üldkoosoleku osalejate nimekirja suhtes võtab kohus arvesse, et kostja poolt registripidajale esitatud üldkoosoleku protokollis on osalejate arvuks märgitud 18 liiget, kuid alla on kirjutanud ainult 10 isikut, sealhulgas krt 10 J O nimelt on alla kirjutanud volituse alusel T O , (vastavat volikirja pole kohtule esitatud), ülejäänute osas on märge „isik keeldub allkirja andmast.“ Samas kõik kostja nimekirja allkirja andmast keeldunud isikud on osavõtjatena registreerunud hageja poolt esitatud KÜ üld-koosoleku nimekirjas, samuti kostja nimekirjas allkirja andnud isikutest G , K , G, R , O ja P . Eeltoodust kohus järeldab, et just hageja nimekiri kajastab objektiivselt 26.10.2006.a. üldkoosolekul osalenud (sealhulgas hageja kandidatuurile vastu hääletanud) korteriomanikke ja nende esindajaid, kostja nimekiri sisaldab aga ainult neid isikuid, kes soovisid vaatamata üldkoosoleku hääletustulemustele A tagasikutsumist ja pidasid võimalikuks korteriühistu liikme G poolt, võimalikult et pärast üldkoosolekut koostatud nimekirjale alla kirjutada. 14.
8. Kokkuvõttes eeltoodu alusel arvesse võttes, et: - J G tegelikult ei valitud KÜ 26.10.2006..a üldkoosoleku juhatajaks; 7 - - - J.G ei olnud õigus määrata T.O üldkoosoleku protokollijaks; 26.10.2006..a üldkoosolekut juhatajas tegelikult hageja ja protokollis A.J ; kostja poolt koostatud 26.10.2006.a. KÜ üldkoosoleku protokolli kohaselt võttis üldkoosolekust osa 18 isikut, so kõik korteriomanikud, kuid 8 korteriomanikku on keeldunud end kostja poolt koostatud üldkoosoleku osavõtjate nimekirjas end registreerimast, hageja poolt kohtule esitatud 26.10.2006.a. üldkoosoleku nimekirjas on registreeritud 14 osavõtjat, sealhulgas 6 isikut, kes on registreerinud end ka kostja poolt koostatud nimekirja; 26.10.2006.a. üldkoosolek arutas hageja juhatusest tagasikutsumise küsimust, kuid häältega 6 tagasikutsumise poolt, 8 vastu jäi hageja tagasi kutsumata; - kohus järeldab, et kostja poolt registripidajale esitatud KÜ 26.10.2006.a. üldkoosoleku protokolli puhul selles sisalduva otsusega hageja tagasikutsumise ja S K valimise kohta korteriühistu juhatuse liikmeks on sisuliselt tegemist võltsinguga eesmärgiga takistada hageja jätkamist juhatuse liikmena ning KÜ 26.10.2006.a. üldkoosoleku tegeliku otsuse ja osavõtjate kohta tuleb usaldusväärseks pidada hageja poolt kohtule esitatud protokolli ja osavõtjate nimekirja. Kohtu hinnangu kohaselt on kostja poolt sellise võltsitud üldkoosoleku otsuse registripidajale esitamine heade kommete vastane ning sellisena

§ 24¹ lg 1 alusel tühine.

15. Kuna kostja poolt registripidajale esitatud KÜ 26.10.2006.a. otsus on tühine, on tühine ka KÜ 29.06.2007.a. üldkoosoleku otsus 26.10.2006.a. toimunud üldkoosoleku otsuse – S A juhatuse koosseisust tagasi kutsumise ja S K juhatuse liikmeks valimise- kinnitamise kohta, kuna

§ 24

lg 2 alusel võib uus üldkoosolek küll kinnitada eelneva seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse, so õiguslikult vigase otsuse, kuid mitte tühise otsuse (

§ 24¹).

16. Mis puudutab kostja vastuväiteid, et nn. paralleelne protokoll ja nimekiri üldkoosoleku kohta koostati osa ühistuliikmete poolt seetõttu, et hageja ei lubanud üldkoosolekul osaleda korteriomanike B ja N pärijatel ning O esindajal ja andis väidetavasti ebaõigesti hääleõiguse korteriomaniku Ivanovi esindajale M.K-le, siis kohtu hinnangul ei ole need käesoleva vaidluse lahendamisel arvessevõetavad. Kohus selgitab, et KÜS § 13 ja

§ 24

alusel on korteriühistu liikmel õigus pöörduda kohtusse korteri-ühistu ebaseadusliku otsuse tühistamiseks. Seega tulnuks hageja kui 26.10.2006.a. KÜ üldkoosoleku juhataja tegevuse suhtes rahulolematutel ühistuliikmetel kasutada oma õiguse jaluleseadmiseks seaduslikke abinõusid, so nõuda kohtu kaudu 26.10.2006.a. üldkoosoleku otsuse tühistamist. Kuna seda pole tehtud, pole alust rääkida hageja juhtimisel peetud 26.10.2006.a. KÜ üldkoosoleku otsuse ebaseaduslikkusest ning kostja poolt registripidajale esitatud 26.10.2006.a. üldkoosoleku otsuse tühisuse tõttu tuleb hagejat jätkuvalt lugeda KÜ Lehola x juhatuse liikmeks. 17. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostja vastuväidetega arvestamata ja rahuldab hagi. VII Menetluskulud 18. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, jäävad hagimenetluse kulud kostja kanda. 8 Viktor Brügel kohtunik 9