← Eesti

2-06-18864/30

Obsah (4)§ 218§ 173§ 436§ 442

Tsiviilasi nr 2-06-18864 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-18864 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Iko Nõmm, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 18.

§ 218lg 3).

Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused 21.07.2006 esitas E.K Pärnu Maakohtule hagi, milles palus A.Plt välja mõista igakuise elatusraha 4 000 krooni 27.07.1999 sündinud poja M. Pe ülalpidamiseks kuni M. Pe täisealiseks saamiseni ja määrata kostjale lapsega suhtlemise kord hagiavalduses toodu kohaselt. Hageja tugines nõudes perekonnaseaduse (PKS) §-le 49, § 52 lg-tele 1 ja 2, §-dele 60 ja

  1. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte kooselust xx.xx.xxxx poeg M.
  2. aasta aprillist elavad hageja ja kostja lahus ning poega kasvatab ja peab ülal hageja. Alates
  3. a. veebruarist ei ole kostja lapse ülalpidamisest osa võtnud. Hageja arvestuse kohaselt kulub lapse elatamiseks 8 007,90 krooni kuus. Lisaks tavapärastele kulutustele toidule, rõivastele, eluasemele, lasteaiamaksule, õppevahenditele, mänguasjadele, ravimitele, hügieenitarvetele ja vaba aja veetmisele vajab laps lisakulutusi. M. P on erivajadusega, tal on tuvastatud sügav puue ning koostatud isiklik rehabilitatsiooniplaan. Hageja käib lapsega igal aastal 4 korda aastas kolm nädalat (kokku 60 päeva) Pärnust Tallinnas Adeli Eesti OÜ-s taastusravil, millest ühe nädala majutus- ja toitlustuskulud 1 550 krooni hüvitab kohalik omavalitsus, samuti transpordi taastusravile 1 000 krooni ulatuses aastas. Ülejäänud osas peab kandma Tallinnas elamise, toitlustamise ja ööbimise kulud hageja, mis toob kaasa lisakulutusi 17 100 krooni aastas. Isikliku sõiduautoga Tallinnasse ja tagasi ning Tallinna-sisese transpordi kulud moodustavad arvestuslikult 9 284,60 krooni (pärast kompensatsiooni mahaarvamist). 17.11.2006 seisukohas vähendas hageja transpordikulu Tallinnasse 4 159 kroonini aastas, mis teeb 346 krooni kuus (toimiku lk 78). Kuna M on liikumispuue ja ta ei suuda iseseisvalt käia, siis on hageja arvestanud lisakulutuste hulka kulud transpordile isikliku autoga, auto hooldamise kulud ja autokindlustuse kokku keskmiselt 1 470 krooni ulatuses ühe kuu kohta; samuti ortopeedilised jalatsid (80 kr kuus) ja OÜ Invaru abivahendite rendi (85 kr kuus). Hageja töötab õpetajana; tema sissetulek on 12 800 krooni kuus (töötasu 10 940 krooni, puudetoetus 1 260 krooni, lapsetoetus 600 krooni), millest M ülalpidamiseks kulub või peaks kuluma (arvestades lapse erivajadusi ning taastusravi kulutusi) 8 000 krooni kuus ning ülejäänud summa tuleb jagada hageja ning tema teise alaealise lapse vahel, kelle ainsaks ülalpidajaks on hageja. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes PKS §-dest 60 ja 61, palus hageja kostjalt välja mõista poole ühise lapse M. Pe ülalpidamise kuludest ehk 4 000 krooni kuus. 2

(11)Teiseks palus hageja PKS § 52 alusel kindlaks määrata kostja ja lapse suhtlemise korra, kuna pooled ei ole suutnud selles küsimuses omavahel kokkulepet saavutada ka eestkosteasutuse (Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakond) abiga. Hageja palus määrata A.P ja M. Pe suhtlemise korra alljärgnevalt: jooksva kalendrikuu
  1. ja
  2. nädalal alates reedest pärast õppetöö lõppu (lasteaiast alates 16.30) kuni esmaspäevani õppetöö alguseni. Isa kohustus on toimetada laps õigeaegselt õppeasutusse (lasteaeda või kooli). Isa kohustus on vähemalt 48 tundi ette teatada posti teel või sms-ga, kui ta ei saa määratud ajal lapsega kohtuda. Juhul kui nimetatud nädalavahetus satub rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud taastusravi aegadesse, siis kohtumist ei toimu. Samuti ei toimu kohtumist, kui nimetatud ajad langevad jõululaupäevale, jõulu
  3. ja
  4. pühale, aastavahetusele ja
  5. juulile,
  6. septembrile ja
  7. oktoobrile (vanemate ja vanavanemate sünnipäevad). Ettenägematute asjaolude ilmnemisel, mis takistavad kohtumist täies ulatuses, kohustub lapse isa vähemalt 8 tundi ette teatama täpse kellaaja, millal ta lapse koju toob (mitte hiljem kui kell 20.00). Kõigil neil kordadel, kui ta on ise loobunud oma külastusõigusest mistahes põhjusel, ei ole tal õigust nõuda asendusaegu, välja arvatud juhul, kui pooled saavutavad kokkuleppe, milline tuleb vormistada kirjalikult ja mõlema poole poolt allkirjastada. Kostja vastuväited Kostja tunnistas hagi osaliselt lapsega suhtlemise korra osas ja elatise maksmise kohustuse osas. Elatise suuruse osas vaidles kostja hagile vastu ning palus temalt välja mõista elatise poeg M ülalpidamiseks 1 300 krooni kuus, see on alla seaduses sätestatud alammäära. Kostja tugines elatise suuruse osas PKS § 61 lg-le 5 ja seletas, et tal on kokku kolm alaealist last, keda ta peab ülal pidama: lisaks hagejaga ühisele lapsele M ka xx.xx.xxxx sündinud tütar C ja xx.xx.xxxx sündinud poeg A. Samuti peab kostja ülal oma elukaaslast, kes on lapsehoolduspuhkusel. Tütar C ülalpidamiseks maksab kostja 1 000 krooni kuus ja hagejale on varem andnud 1 500 krooni kuus. Suuremat elatist maksta ei võimalda kostja järjest halvenev tervislik ja varaline seisund. Kostja käib harvesterioperaatorina hooajatöödel, mistõttu tema sissetulek on ebaregulaarne ning ei ole võimalik arvestada igakuise püsisissetulekuga.
  8. a. veebruaris tehti kostjale seljaoperatsioon.
  9. a. kevadest sügiseni töötas kostja hooajatööl Rootsis (koristas harvesteriga tuulemurdu) ja tasus hagejale elatist suuremas summas ette, kuna Eestis töötades on sissetulekud kuude lõikes kõikuvad ja kostja on pere ainuke toitja. Kostja sissetulek on 12 571 krooni kuus, sellest töötasu 11 851 krooni ja lapsetoetus 900 krooni (toimiku lk 66). Kostja leidis, et hagiavalduses on kulutused lapsele üle paisutatud, eriti transpordi osas. Tõendite analüüsi ja kostja teadmise põhjal on tegelikud kulutused M ülalpidamiseks ca 4 000 krooni kuus. Sellest 300 krooni katab lastetoetus ja 1 260 krooni puudetoetus. Taastusravil Tallinnas viibides elab hageja koos lapsega tuttavate juures ning osa kulutusi hüvitab kohalik omavalitsus, mistõttu ei saa olla kulutused ravile nii suured. Tegelik ravi kestus on 9 nädalat aastas, mitte 12 nädalat. Kostja ostis lapse transportimiseks sõiduauto Audi A6 Avant maksumusega 80 000 krooni ja andis hagejale üle. Hageja perekonna kasutuses on neli sõiduautot. Kokku on kostja ajavahemikul märtsist 2005 kuni märtsini 2006 tasunud hagejale M kasvatamiseks ja ülalpidamiseks 208 180 krooni. Kõik maksed ja sooritused on tehtud elatisekohustuse täitmiseks, sest pooled ei olnud seaduslikus abielus ja ühisvara neil jagada ei ole. Kostja nõustus last enda juurde võtma hageja poolt soovitud aegadel, milleks on iga kuu
  10. ja
  11. nädalavahetus (16.04.2007 vastus hagile, toimiku lk 208), ning ette teatama 3
(11)kohtumise korraldamise võimatusest, kuid palus sealjuures arvestada tema töögraafikuga. Kostja töötab graafiku alusel kaks kuud välisriigis ja seejärel viibib ühe kuu Eestis, kusjuures kostjast mitteolenevatel põhjustel võidakse teha töögraafikusse muudatusi. Seetõttu ei saa kostja kohtumiste aegu pikemalt ette planeerida. Kostja palus võimaldada lapse sünnipäeva üle aasta koos isaga veeta. Avalikku huvi kaitsma õigustatud asutuse arvamus Pärnu Linnavalitsus andis 11.04.2007 arvamuse lapsega suhtlemise korra määramise osas, mille kohaselt on otstarbekas suunata pooled nõustamisele pereteraapiasse. Pooleliolev lahutusprotsess takistab pooltel tegemast koostööd ühise lapse M. Pe kasvatamisel. Eestkosteasutusel ei ole võimalik teha ettepanekuid kostja ja lapse suhtlemise korra osas, kuna kostja ei ole reageerinud hageja ettepanekutele ega teinud omapoolseid ettepanekuid. Alaealise M. Pe arengutase võimaldab avaldada arvamust isaga suhtlemise korra osas. Vestluses lastekaitsespetsialisti Tarmo Oidekiviga avaldas Mihkel P 04.04.2007 arvamust, et ta soovib kohtuda isaga tingimusel, et viimane ei halvustaks tema kuuldes ema ja tolle uut elukaaslast. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Pärnu Maakohus rahuldas hagi 04.06.2007 otsusega osaliselt ning mõistis A.Plt E.K kasuks välja igakuise elatusraha 2 000 krooni alates hagi esitamisest 21.07.2006 kuni kostja lapse M. Pe täisealiseks saamiseni 27.07.2017. Kohus määras lapsega suhtlemise korra järgmiselt. Kostja kohtub lapsega jooksva kalendrikuu 1. ja 3. nädalal pärast õppetöö lõppu reedest kuni esmaspäevani õppetöö alguseni, üks kord suveperioodil pikem kostja juures viibimise aeg kaks nädalat, jõulud, uusaasta, lapse, vanemate ja vanavanemate sünnipäevadel viibib laps vaheldumisi. Pärnu Maakohus tegi 19.06.2007

§ 173

lg 1 ja § 448 lg 1 p 3 alusel täiendava kohtuotsuse, millega jättis menetluskulud kostja kanda. Asja arutamise käigus said pooled oma lapsega suhtlemise korras põhimõttelisele kokkuleppele (toimiku lk 237). Seega võib lapsega suhtlemise korra määrata hagis toodud tingimustel koos kokkulepitud erisustega, mis on toodud käesoleva kohtuotsuse otsustavas osas. Elatise osas luges kohus tõendatuks, et kostja ülalpidamisel on peale poolte ühise lapse veel kaks last: tütar C ja poeg A (toimiku lk 156, 158), viimatinimetatu elab koos kostjaga. Kohus peab järgima PKS § 61 lg-s 5 toodud põhimõtet, et kohtuotsusega väljamõistetud elatise määramisel peab kohus arvestama, et kostja teised lapsed ei oleks varaliselt vähem kindlustatud. Tõendatud on, et kostja maksab [elatist] tütar C kokkuleppel, kokkulepet võib muuta elatusraha suurenemise suunas, kui kostja majanduslik olukord seda võimaldab. Siin see summa seaks nagu piirid teistele kostja lastele määratavatele elatusrahadele. Kuid seaduse mõttest tuleneb veel kaks asjaolu: elatusraha vähendamine on kohtu määrata, teiseks määrata alla alammäära. Samas peab seejuures veel arvestama kostja poolt osundatud asjaolu, et hageja pole nõudnud oma teise lapse M ülalpidamiseks vahendeid lapse isalt, sellega hageja halvendab teise lapse M majanduslikku olukorda. Laste huvid on kohtu ees võrdsed. Lähtuvalt lapse M. Pe huvidest ja kostja sissetulekust (kahe kuu sissetulek on 46 551 krooni), leidis kohus, et lapse elatusmääraks on piisav 2 000 krooni igakuuliselt. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hageja palub tühistada Pärnu Maakohtu 04.06.2007 otsuse elatise väljamõistmise osas 4

(11)täielikult ning lapsega suhtlemise korra määramise osas osaliselt ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatusraha 4 000 krooni kuus poja M. Pe ülalpidamiseks alates 01.03.2006 kuni lapse täisealiseks saamiseni ning määrata kindlaks kostja suhtlemiskord lapsega vastavalt hagiavalduses nõutule. Juhul kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu uut otsust teha, palub apellant saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Apellant palub jätta kohtukulud vastustaja kanda. Pärnu Maakohtu 19.06.2007 täiendavat otsust menetluskulude jaotamise osas apellant ei vaidlusta. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt luges esimese astme kohus kaevatava otsuse resolutiivosas hagi lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks täielikult rahuldatuks, kuid sisuliselt rahuldas hagi osaliselt. Hageja jaoks oli oluline kellaaegade määratlemine ning lapse viimise ja toomise kostja kohustuseks panemine ehk vastutuse konkretiseerimine. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta otsustas lapsega suhtlemise korra hagetust erinevalt. Samuti on kohus lapsega suhtlemise korra määranud äärmiselt üldsõnaliselt, mille täitmisel tõusetub hulgaliselt probleeme, mis omakorda tingib uue hagi esitamise. Hageja vaidleb vastu elatise nõude osalisele rahuldamata jätmisele materiaalõiguse normide PKS § 61 lg 2 ja § 70 lg 2 rikkumise tõttu ning tervele otsusele menetlusõiguse normide rikkumise tõttu. Maakohus ei ole kinni pidanud

§ 436

lg-tes 1 kuni 4 kohtuotsusele seatud nõuetest, mistõttu kaevatav otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Hageja vaidlustab nii väljamõistetud elatise suurust, tõendite hindamist kui elatise väljamõistmise aja algust. Hagi aluseks olid asjaolud, et 1) kostja ei täida oma ülalpidamiskohustust alaealise lapse Mihkel Pe suhtes, 2) kostja varaline seisund on oluliselt parem kui hagejal (kohtuotsuses tuvastatu kohaselt on kostja sissetulek umbes kaks korda suurem kui hagejal), 3) kostja ei ole tagasiulatuvalt oma kohustust nõuetekohaselt täitnud, 4) hageja ei ole saavutanud kokkulepet kostjaga lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramisel. Kõik hagi aluseks olevate asjaolude kohta esitatud tõendid on kohus jätnud hindamata, küll aga rajanud kohtuotsuse asjaolule, millele ei ole tuginenud kumbki pool. Nimelt on esimese astme kohus asunud seisukohale, et hageja ei ole nõudnud oma teise lapse M ülalpidamiseks vahendeid lapse isalt, millega on halvendanud M majanduslikku olukorda. Tuginedes otsuses asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud ja mille kohta hageja ei ole saanud arvamust avaldada, rikkus kohus

§ 436lg 2, 3 ja 4.

Antud asjaolu kohta puuduvad tõendid. Kohtu poolt on vastutustundetu väita, et hageja, kes kasvatab üksi kahte last, kellest üks on sügava puudega, halvendab ühe lapse majanduslikku olukorda. Asja selguse huvides peab hageja vajalikuks märkida, et tema teise lapse nimi on M. K, mitte „M“ ning selle lapse ülalpidamine ei ole käesoleva hagi esemeks. Maakohus on õigesti järeldanud, et lapse vajadused on nii suured nagu nad on ja mõlemal vanemal lasub võrdne kohustus oma lapsi elatada nende vajaduste piires, kuid on seejärel ilma põhjendamata vähendanud väljamõistetud elatise suurust. Apellandi arvates oli selline kohtu otsustus alusetu ja seadusega vastuolus, kuna hageja oli hagi põhjendanud ja tõendanud ning kohus oli menetluse käigus konstateerinud fakti, et puudega lapse vajadused on suuremad kui tavalapsel. Samuti ei ole kohus tuvastanud, et hagis väljatoodud lapse vajadused oleksid ülepaisutatud või ei vastaks tegelikkusele. Apellant vaidleb vastu sellele, et kohus jättis elatise välja mõistmata tagasiulatuvalt alates 5

(11)01.03.2006, kuigi hageja sellise kirjaliku taotluse 24.05.2007 esitas ning kostja tunnistas oma vastuväidetes elatise mittemaksmist vaidlusalusel perioodil. Vastuväited apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub ringkonnakohtul otsuse tegemisel arvesse võtta, et kostja tervislik seisund on vahepeal veelgi halvenenud ning tema töövõime vähenenud, mistõttu sissetulekud on muutunud minimaalseks. 18.09.2007 tehti kostjale Põhja-Eesti Regionaalhaiglas seljaoperatsioon ning ta on alates 07.09.2007 haiguslehel. Tõenäoline on kostjale puudeastme määramine. Elatise maksmisel M peab kostja arvestama oma teiste laste vajadustega ja seepärast oleks õiglane elatise suurus 1 300 krooni kuus. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud apellandi esindaja ning vastustaja ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et otsus kuulub tühistamisele materiaalõigusnormi väära kohaldamise ja menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu tõendite hindamisel.

§ 436

lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud, mis tähendab ka seda, et otsuse põhjendavas osas tuleb analüüsida esitatud tõendeid ning põhjendada, miks kohus ei nõustu hageja või kostja väidetega /

§ 442lg 8/.

Kolleegium nõustub apellandiga, et mõlema nõude puhul, so alaealisele lapsele elatise ning lapsega suhtlemise korra määramise osas, ei ole maakohus järginud

§ 436

lg 1 ja § 442 lg 8 nõuet, kuid antud puudus on kõrvaldatav apellatsioonimenetluses. Õige on ka see apellandi märkus, et otsuses on trükiviga hageja tütre nime osas. Otsuse põhjendavas osas on maakohus märkinud, et hageja teise lapse nimeks on M. Hagiavalduses on hageja toonud kulude jaotuse laste osas ning seal on ta nimetanud teise lapse nimeks M. Otsuses olev viga on parandatav apellatsioonimenetluses. Esmalt analüüsib kolleegium otsust elatise saamise nõudes. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja on õigustatud nõudma kostjalt elatist nende ühise alaealise lapse M. Pe, kes sündis xx.xx. xxxx, ülalpidamiseks. Toimiku materjalide kohaselt poolte poeg M on sügava puudega laps. Kolleegium nõustub apellandiga, et puudega lapse korral tuleb teha lisakulutusi nii ravile kui ka transpordile ning seda asjaolu tuleb elatise väljamõistmisel arvesse võtta. Sisuliselt ei ole kostja maakohtu menetluses vaidlustanud asjaolu, et puudega lapsega seonduvad lisakulud, seda ka transpordi osas. Kostja vastuväidete kohaselt rida hageja poolt näidatud kulutustest, sealjuures toidu, transpordi osas, on üle paisutatud ning tõendamata. Maakohus, võttes arvesse kostja sissetuleku ja tema teiste laste olemasolu, leidis, et elatise suuruseks tuleb määrata 2000 krooni. Kolleegium nõustub apellandiga, et otsuse põhjendavast osast ei ilmne, milliste tõendite põhjal kohus antud summani jõudis. Toimiku materjalidest ilmneb, et hageja esitas lapsele minevate kulude kohta arvestuse, millele kostja esitas vastuväiteid ning põhjendas, miks ta ei nõustu esitatud arvestuses olevate summadega. Menetluse käigus hageja nõustus osaliselt kostja vastuväidetega ning 15.jaanuaril 2007 esitatud arvamuses kostja vastusele esitas lapse kuludeks tehtava arvestuse, mille kohaselt 6

(11)lapsele kulub kuus keskmiselt 7341,20 krooni, millest kostjal tuleb kanda pool ehk 3670 krooni. Arvestades asjaolu, et hageja peab maksma elatiselt tulumaksu, palus kostjalt välja mõista 4000 krooni kuus /t.lk. 102-113/. Kolleegium nõustub kostja vastuväidetega, et hageja arvestus vajalike kulude kohta, sealhulgas ka transpordikulu suuruse kohta, on osaliselt tõendatud. PKS § 61 lg 2 järgi elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Seega tuleb esmalt kindlaks määrata, milline on lapse vajadus. Pooled antud osas kokku ei leppinud. Seega tuleb analüüsida poolte väiteid ja tõendeid kululiikide osas.
  1. Toidule minev kulu Kolleegium leiab, et hageja arvestus toiduraha osas 1200 krooni kuus on reaalne summa. Esitatud arvestuses on toodud toiduraha nädalavahetusel ja tööpäevadel õhtusöökide osas, kusjuures on näidatud lapse osaks 26 krooni söögikorra kohta, mis ei ole sugugi ülemäära suur summa.
  2. Riiete ja jalanõude ostmise kulu Hageja leidis, et lapse riietele kulub 600 krooni, kostja sai selleks summaks 300 krooni kuus. Hageja põhjendas, et laps on sügava puudega, mistõttu riided määrduvad enam söömise ning hügieenitoimingute ajal. Sellest tulenevalt laps vajab vahetusriideid. Kostja poolt esitatud vastuväitega, et hagejal on võimalik osta riideid odavamalt, ei saa nõustuda, ning kolleegium peab 600 krooni vajalikuks kuluks. Jalanõudele minevat kulu 80 krooni kostja ei vaidlustanud.
  3. Eluasemekulu Eluasemekuluks luges hageja 634,10 krooni, millise summaga kolleegium nõustub. Kostja vastuväidete kohaselt tulnuks eluasemekulu jagada neljaga, kuivõrd korteris elab ka hageja elukaaslane. Kolleegium nõustub apellandiga, et asjaolu, kas hagejal on mingi meestuttav või mitte, ei oma antud tsiviilasjas tähendust, sest puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et faktiliselt elab hageja eluruumis veel teisi isikud, kel lasuks kohustus osa võtta eluasemekulude kandmisest.
  4. Lasteaiamaks Lasteaiamaksuna esitas hageja arvestuse 550 krooni kuus tasumise kohta, kostja vastuväidete kohaselt on selleks summaks tegelikult 418 krooni. Pärnu lasteaia „Pöialpoiss „ 16.11.2006 õiendi nr 19 kohaselt tuli poolte lapse eest maksta lasteaiatasu keskmiselt kuus 465, 20 krooni/ t. lk 174/. Kolleegium leiab, et antud suurust tulebki lasteaiakuluna arvestada.
  5. Abivahendite rendi osas 85 krooni kuus vaidlus puudus.
  6. Ravimite ja vitamiinide kulu osas 150 krooni kuus vaidlus puudub.
  7. Kulutused transpordile Hageja arvestuse kohaselt seoses lapse puudega tuleb transpordi osas teha lisakulutusi, sealhulgas: 8.
  8. lasteaia transpordiks 379, 30 krooni kuus. Kostja peab õiglaseks summaks 120,80 krooni kuus. Kuivõrd mõlemad pooled ei ole esitanud usaldusväärseid tõendeid selle kulu kohta, on õiglane võtta keskmine summa, milleks on 250,05 krooni; 8.
  9. suvel randa sõiduks minev kulu kuu kohta 25,30 krooni. Kolleegium peab antud summat vajalikuks kuluks, sest lapsele peab jääma võimalus suvel osa saada koos teiste lastega rannarõõmudest; 7
(11)8.
  1. muud kulud transpordile 140,50 krooni/ eriarstide külaskäik, poes käimine koos lapsega/; Kolleegium leiab, et kuivõrd kostja esitas vastuväiteid antud summa kohta, leides, et selleks kuluks saab olla 25 krooni ning hageja ei ole ka antud kulu kohta tõendeid esitanud, siis tuleb lugeda vajalikuks summaks poolte arvestuse keskmist so. kuus 82,75 krooni; 8.
  2. auto ülalpidamiskulud 455 krooni. Hageja vähendas hagiavalduses toodud summat,mis esialgselt oli 667 krooni. Hageja on oma arvestuses lugenud pojale langevaks kuluks 70%, kuivõrd põhilises osas on auto vajadus seotud poja transpordiga. Kostja loeb võimalikuks kuluks poja osas 70 krooni. Kolleegium nõustub kostjaga, et kuivõrd autot kasutab hageja ka enda tarbeks, siis ei ole autorehvide, õlivahetuse, autoremondikulu jaotus esitatud kujul õiglane, kuid leiab, et auto ülalpidamiskuludest tuleks kostjal osa võtta, kuivõrd auto on vajalik poja toimetamiseks lasteaeda, nüüd juba kooli. Antud kulu suuruse kohta ei ole aga hageja esitanud usaldusväärseid tõendeid, mistõttu tuleb kulu suuruseks võtta kostja poolt tunnistatud summat 70 krooni kuus.
  3. Taastusravi sõiduks tehtav kulu transpordile Hageja arvestuse kohaselt on selleks summaks 346 krooni kuus. Kostja vaidles sellele vastu ning leidis, et tegelik transpordikulu Tallinna taastusravile on 135 krooni ja Pärnu taastusravi suuruseks on 29,50 krooni kuus. Seega kostja arvestuse kohaselt saaks selleks summaks olla kokku 164,50 krooni /t.lk. 92/. Kolleegium nõustub kostja arvestusega, kuivõrd hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millises ulatuses on ta faktiliselt kulutusi teinud taastusravile sõiduks.
  4. Eluasemekulud ja toitlustuskulud Tallinnas Hageja jääb esitatud summa juurde 1425 krooni, kostja vastuväidete kohaselt ei ole antud kulu üldse tõendatud. Poolte vahel aga puudub vaidlus selle üle, et faktiliselt lapsega taastusravi Tallinnas toimus. Hageja arvestuse kohaselt oli ta kokku taastusravil 60 päeva ning päevas kulus lapsele 310,00 krooni, millest Sotsiaalamet kompenseeris 1500 krooni. Seega jäi hageja kanda 17100 krooni, mis kuu kohta moodustab 1425,00 krooni. Kolleegium nõustub hagejaga, et laps vajab taastusravi ning selle kasutamine väljaspool elukohta on seotud kuludega ning kolmandatele isikutele ei saa panna kohustust osutada tasuta abi ööbimiseks ja toitlustamiseks. Puuduvad tõendid, et laps ei ole taastusravi Tallinnas saanud nimetatud päevade ulatuses. Kolleegium peab hageja poolt toodud päevatasu 310 krooni mõistlikuks summaks, mida tuleb ka arvesse võtta elatusraha suuruse määramisel.
  5. Hügieenitarvete kulu osas 80 krooni vaidlus puudub.
  6. Õppevahendid, mänguasjad Hageja arvestuse kohaselt kulub lapsele õppevahendite ja mänguasjade ostmiseks 300 krooni kuus. Kostja vaidleb sellele vastu ning leiab, et selleks summaks saaks olla kuus keskmiselt 200 krooni /t.lk. 93/. Kolleegium nõustub kostjaga, et antud kuluks tuleb arvestada 200 krooni kuus, millest peab piisama.
  7. Raamatud Hageja arvestuse kohaselt kulud raamatute ostmiseks moodustavad 100 krooni kuu kohta, kostja peab piisavaks summaks 50 krooni. Kolleegium leiab, et lapse normaalseks arenguks on vajalik osta talle eakohast kirjandust ning ei piisa üksnes raamatukogu teenuse kasutamisest. Seega 100 krooni kuus raamatute ostmiseks tehtav kulu on mõistlik summa.
  8. Meelelahutusteks tehtav kulu 8
(11)Hageja arvestuse kohaselt kulub kuus selleks 100 krooni, kostja peab selleks normaalseks summaks 50 krooni. Kolleegium leiab, et hageja on piisavalt põhjendanud antud kulu vajadust.
  1. Pangalaen Kolleegium leiab, et kostjalt saab välja mõista üksnes tema poolt tunnistatud summat, milleks on 450 krooni /t.lk. 148/. Arvestades eeltoodut, loeb kolleegium PkS § 61 lg 2 järgi tõendatuks lapse vajadusteks minevaks summaks 6161,90 krooni. Vaidlus puudub selles, et faktiliselt saab hageja riiklikku toetust lapsele kokku 1560 krooni. Seega tuleks vanematel kanda kulu 4601, 90 krooni, millest mõlema vanema osa oleks 2305, 45 krooni. Kuivõrd hagejal tuleb maksta saadud elatiselt tulumaksu, siis peab kolleegium õiglaseks seda ka elatise väljamõistmisel arvestada ning loeb vajalikuks elatusrahaks, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele igakuiselt, 2900 krooni. Kolleegium asub seisukohale, et vaatamata poolte erimeelsustele lapsele mineva vajaliku ülalpidamiskulu osas, on seitsmeaastasele lapsele, kes kannatab sügava puude all, 2900 krooni igati vajalik ja põhjendatud summa. Ringkonnakohtu istungil ilmnes, et poolte varaline seisund on faktiliselt võrdne ning asjaolu, et kostja tervislik seisund ei võimalda antud summat maksta, ei ole tõendatud. Õige on, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada kostja ülalpidamisel olevaid teisi lapsi. Kolleegium leiab, et hagi rahuldamine elatise väljamõistmises 2900 krooni kuus ei kahjusta kostja teiste laste huve. Juhul, kui olukorra muutumisel ilmnevad asjaolud, mis võimaldavad elatise suurust vähendada või suurendada, siis on selleks õigustatud isikul õigus pöörduda vastava nõudega kohtusse. Antud tsiviilasjas kostja poolt toodud vastuväited ei võimaldada elatist välja mõista tema poolt tunnustatud osas ning samuti puudub alus kostjalt välja mõista apellandi poolt nõutud summat eelnimetatud põhjendustel. Elatise väljamõistmise aeg Apellant vaidlustas otsust osas, millega elatis mõisteti välja alates hagiavalduse esitamisest 21.07.2006, kuigi ta taotles elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 1.märtsist
  2. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus on jätnud hageja taotluse tähelepanuta ning otsus kuulub elatise väljamõistmise aja osas tühistamisele. PKS § 70 lg 2 järgi kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
  3. lõikes nimetatud asjaolusid. Kolleegium leiab, et antud tsiviilasjas puudub alus kostja suhtes PkS § 61 lg 6 kohaldamiseks. Kostja vastuväidetel puudub eeldus tagasiulatuvalt elatist nõuda, kuivõrd ta ei ole hoidnud kõrvale ülalpidamiskohustuse täitmisest ning on hagejale maksnud märkimisväärse summa ette lapse ülalpidamiskulude katmiseks ning ta andis lapse vajadusteks auto. Hageja väidetel ta sai kostjalt tõepoolest suurema summa raha ning auto, kuid see oli pooltevaheline kokkulepe vara jagamise osas ühiselt soetatud vara jagamiseks. Vastustaja vastuväide on õige, et ühisvara saavad jagada abielus olevad isikud, kuid seadus ei keela faktilises kooselus olevatel isikutel kooselu lõppemise korral otsustada vara omandiõiguse üle. 9
(11)Kuivõrd toimikus puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks maksnud nimelt elatusraha ettemaksuna ning seda pärast 1.märtsi 2006, siis ei saa ringkonnakohus kostja vastuväidetega arvestada ning elatis tuleb välja mõista tagasiulatuvalt PKS § 70 lg 2 järgi alates 1.märtsist
  1. Toimiku materjalide kohaselt kostja tasus lasteaiamaksu
  2. aastal viimast korda veebruarikuus /t.lk. 174/ ning hilisemalt on lasteaiamaksu maksnud hageja. Toimikus puuduvad tõendid, et kostja oleks pärast 1.märtsi 2006 osa võtnud lapse ülalpidamiskulude kandmisest. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.12.2007 otsuse nr 3-2-1-119-07 kohaselt elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ning kohus võib hageja nõudel PKS § 70 lg 2 alusel elatise välja mõista kohustatud isikult tagasiulatuvalt, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Otsus lapsega suhtlemise korra määramise osas Hageja taotles lapsega suhtlemise korra määramist ning ei ole nõus sellega, et otsuses on jäänud märkimata lapse üleandmise kord ja teavitamise kord, mis võib tekitada pooltevahelises suhtlemises probleeme. Kolleegium nõustub apellandiga osaliselt ning peab vajalikuks otsuse resolutiivosa täpsustada. PKS § 52 lg 1 järgi lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja kohtub pojaga igal kuul
  3. ja
  4. nädalal alates õppetöö lõpust reedel kuni õppetöö alguseni esmaspäeval, kuid apellant peab vajalikuks kostja kohustamist, et viimane toimetaks lapse õigeaegselt kooli. Kolleegium leiab, et piisab, kui otsuse resolutsioonis on märgitud, et kostja toob lapse kooli. Lapsel on otsuse kohaselt võimaldatud olla koos isaga nädalavahetustel kuni õppetöö alguseni esmaspäeval. Seega isa kohustus ongi laps õigeaegselt kooli viia, selleks ei pea otsuses märkima sõna „ õigeaegselt“. Küll aga tuleb otsusesse viia märkus, et juhul, kui antud nädalavahetus kattub rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud taastusraviga, siis nimetatud ajal kohtumist ei toimu. Samuti tuleb viia otsusesse märkus, et kui nimetatud aeg kattub riigipühade, vanema, lapse, vanemate sünnipäevaga, mil laps on emaga, siis ei viibi laps nimetatud nädalavahetusel isa juures. Kolleegium ei pea vajalikuks kohustada kostjat teavitama hagejat 48 tundi ette, kui ta ei saa lapsega kohtuda. Elementaarne on, et vanem käituks oma lapse suhtes heatahtlikult ning teavitaks ootamatust asjaolust, kui ta ei saa lapsega kokku, kuid ei ole alati võimalik 48 tundi ette teada ootamatute asjaolude ilmnemisest. Otsuse kohaselt viibib laps suveperioodil kaks nädalat kostja juures, kuid on jäänud täpsustamata, millal selline kohtumine aset leiab. Ringkonnakohtu istungil pooled leppisid kokku, et see kokkusaamine võiks olla juulis või augustis ning 15.juuniks kostja informeerib hagejat konkreetsest ajast. Otsuse kohaselt viibib laps jõuludel, aastavahetusel, lapse enda ja vanemate ning vanavanemate sünnipäevadel vaheldumisi isa ja emaga, kusjuures 2007.a. jõulupühadel ja aastavahetusel on laps emaga. 10
(11)Arusaamatuste vältimiseks tuleks otsuses täpsustada, et mõlemal vanemal tuleb informeerida üks päev enne nimetatud tähtaja algust, millal ja kus on võimalik last üle anda. Menetluskulude jaotamine Kolleegium leiab, et kuivõrd apellatsioonkaebus kuulub osalisele rahuldamisele, siis apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta mõlema poole enda kanda. Mare Merimaa Iko Nõmm Malle Seppik 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.