KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 13.veebruar 2008.a Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-08-1765 MM hagi EL vastu el

§ 142lg 1,2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul

1. MM võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoime-tamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTU SEISUKOHAD
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele, jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud (tl 20).

§ 407

lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Tsiviilasi nr 2-08-1765 2. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealist last. Pooled on xx.xx.xxxx.a sündinud tütre M M vanemad. Kostjalt on Järva Maakohtu 27.12.2000.a kohtuotsusega välja mõistetud elatis 1000 krooni kuus alaealise tütre ülalpidamiseks. Võrreldes 2000.a on elukallidus oluliselt kasvanud ning 1000 krooni ei ole piisav, võimaldamaks lapse mõistlike vajaduste rahuldamiseks. Vabatahtlikult ei ole kostja asunud täitma lapse ülalpidamiskohustust ka mitte seaduses sätestatud minimaalmääras. Kuna kostja kohtu määratud tähtajaks kohtule ei vastanud, loetakse hageja faktilised väited (asjaolud)

§ 407lg 1 alusel kostja poolt omaksvõetuks.

Asjaolu, et kostja ei ole vabatahtlikult täitnud tütre ülalpidamiskohustust ka mitte seaduse sätestatud minimaalmääras, annab tunnistust, et kostja on rikkunud PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust. Kahtlust ei ole selles, et võrreldes 2000.a on laps vanemaks saanud ning sellest tulenevalt ka tema vajadused suurenenud. Üldiselt teadaolev on ka asjaolu, et võrreldes 2000.a on ka elukallidus oluliselt suurenenud. Eelnimetatud asjaolud annavad last kasvatavale hagejale õiguse nõuda kostjalt varem väljamõistetud 1000 kroonist suuremat elatusraha. Kui kostja vabatahtlikult suuremat elatist lapse ülalpidamiseks ei anna, on hageja õigustatud nõudma elatise suurendamist kohtu kaudu. Hageja nõue elatise suurendamiseks on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

1. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja nõudis kostjalt lapse ülalpidamiseks elatist koos tulumaksuga 2631.75 krooni kuus. Kostja ei täitnud kohtu korraldust ega esitanud kohtule oma varalist seisundit tõendavaid dokumente. Kostja ei esitanud ka vastuväiteid hageja nõutud elatise suurusele. Kostja eelkirjeldatud käitumine annab alust arvata, et kostja pidas nõutud elatise suurust tütre vajadusi ja poolte varalist seisundit arvestades põhjendatuks ja täidetavaks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude hagiavalduses märgitud ulatuses, st 2631.75 krooni kuus kuni tütar M täisealiseks saamiseni.
2. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistetakse elatis välja alates elatishagi esitamisest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja taotles elatise väljamõistmist alates 01.02.2008.a. Hageja selline taotlus on kostjale soodsam võrreldes seaduses sätestatuga. Samas puudub kohtulalus ja vajadus hageja tahet mitte aktsepteerida. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja taotluse ja mõistab kostjalt elatise suurendatud ulatuses välja alates 01.02.2008.a.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et lapsele elatusraha saamine seaduses sätestatud minimaalmääras on hagejale hädavajalik, mistõttu kohtuotsus tuleb täies ulatuses tunnistada viivitamatult täidetavaks. 6. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagides. Muid menetluskulusid asjas ei ole. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus seisukoha võtmiseks menetluskulude jaotuse osas. Sirje Lahesoo Kohtunik 2