2-05-2133/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Sirje Õunpuu Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2007, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-2133 Tsiviilasi Loksa Linna avaldus Svetlana Frolovalt ja Sergei Zubkovilt vanema õiguste äravõtmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Loksa Linn (reg.kood 75013457, Linnavalitsuse asukoht Tallinna tn. 45, Loksa linn, 74 806 Harjumaa), hageja volitatud esindajad Svetlana Pajupuu ja Tiina Murdvee. Puudutatud isikud: xxx (isikukood xxx, elukoht xxx) xxx (isikukood xxx, elukoht xxx ). xxx (isikukood xxx, elukoht ). xxx (isikukood xxx, elukoht xxx). xxx (isikukood xxx, elukoht ). xxx (isikukood xxx, elukoht xxx). xxx (isikukood xxx, elukoht xxx). Alaealiste laste esindaja vandeadvokaat Eva Tibar (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid; asukoht Pärnu mnt.20, Tallinn 10141); RESOLUTSIOON
2. Avaldus rahuldada.
3. Võtta ära xxx ja xxx vanema õigused nende laste xxx (isikukood xxx, sünd registreeritud Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituses 18.02.1999.a., kanne nr.87), xxx (isikukood xxx, sünd registreeritud Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituses 13.04.2000.a., 2 kanne nr.192), xxx (isikukood xxx, sünd registreeritud Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonna Narva talituses 13.06.2001.a., kanne nr.318), xxx (isikukood xxx, sünd registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis 19.11.2002.a., kanne nr.3528) ja xxx (isikukood xxx, sünd registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis 11.10.2004.a., kanne nr.3777) suhtes. Määruse edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Avaldaja taotleb xxx ja xxx vanema õiguste äravõtmist laste xxx, xxx, xxx, xx ja xxx suhtes kuna vanemad ilma mõjuvate põhjusteta ei täida oma kohustusi laste suhtes ja kuritarvitavad oma vanema õigusi. xxx ja xxx asusid elama Loksale 2001.a. Mõne aja pärast tulid signaalid, et selle pere lapsed on sageli omapead, hulguvad hilja õhtul õues, vanemad ei taga laste järelevalvet. Sotsiaaltöötajad kontrollisid pere kodust olukorda, kuid väga sageli korteri ust ei avatud ja olukorda ei olnud võimalik kontrollida. Poeg xxx jättis ema üldse peale sünnitust haiglasse, haigla töötajad registreerisid lapse sünni, ema tõi lapse koju kuu aega hiljem. Kuna vanemad ei ole taganud lastele järelevalvet on lastega juhtunud mitmed õnnetused, mille tagajärjel lapsed on saanud raskeid kehavigastusi. xxx sai 05.06.2002.a. 9-kuu vanuselt oma kodus ajukahjustuse hapnikupuuduse tagajärjel. Vanemad ei oska juhtunule seletust anda. 18.01.2003.a. sattus raskete põletushaavadega haiglasse 3-kuune xxx. 06.05.2005.a. jäi tütar xxx teel auto alla. Laps viidi haiglasse. Haiglas leiti lapsel umbes kuu vanused roidemurrud ja kahtlustati lapse väärkohtlemist. 11.05.2005.a. kostjate koduse olukorra kontrollimisel hageja poolt ilmnes, et laste ema viibis tütre xxx juures Tallinnas haiglas ja 3 last (neist üks puudega laps ja üks imik) olid kodus 12-aastase juhusliku poisi järelevalvel. 8-kuune imik magas kägaras põrandal. Sellest tulenevalt organiseeris hageja 12.05.2005.a. laste xxx, xxx, xxx ja xxx viimise Haiba Lastekodusse. xxx kodus ei olnud. Haiba Lastekodu töötajate sõnul on lapsed kannatanud nälga, xxx on kannatanud tõsise D-vitamiini puuduse all, xxx ei suutnud kõneleda. Pärast laste paigutamist lastekodusse ei järginud xxx lastekodus kehtivat lastega suhtlemise korda ja viis 08.01.2006.a. tütar xxx omavoliliselt ja salaja lastekodust koju ning keeldus teda hiljem välja andmast. Sotsiaaltöötajatel tuli kasutada jõudu. xxx lastekodusse tagasiviimisel paigutati lastekodusse ka tütar xxx, kes senini oli kodus viibinud. Käesoleval ajal kostjate 4 last viibivad Haiba Lastekodus ja üks Tallinna Väikelastekodus. 2006.a. augustis sündis kostjatel järgmine laps, kes on vanemate juures. Laste emal on lõplikult väljaravimata suguhaigus, seetõttu lastele haiguse ülekandumise vältimiseks on olnud vajadus igale lapsele pärast sündimist teha vastav ravikuur. xxx ja xxx leiavad, et esitatud faktid ei vasta tegelikkusele ja on moonutatud. Mõlemad vanemad on laste eest piisavalt hoolitsenud. Lapsed olid riides puhtalt ja neil on piisavalt olnud toitu. Kumbki vanematest ei joo ega tarvita narkootikume. xxx on alaline töökoht ja tema palk 8000 krooni on piisav pere ülalpidamiseks. Kui laste ema viibis koos xxx haiglas, oli laste juures xxx. Kui 12.mail lapsed ära viidi lastekodusse, oli xxx mõneks ajaks lahkunud ja 12-aastane poiss oli laste juures ajutiselt. Kogu süü on Loksa Linnavalitsusel, kelle töötajatel on lihtsalt isiklik viha kostjate vastu. Laste traumad on õnnetused ja neid juhtub igas peres. Kui Linnavalitsus ei oleks nende peret kogu aeg tülitanud, vaid oleks pakkunud mingit toetust ja abi, oleks olnud kergem toime tulla. xxx nõustub, et kolme lapse suhtes on temalt 3 Narva Linnakohtu otsusega vanema õigused ära võetud. Väidab, et oli siis noor ja sattus elus raskesse olukorda, on teinud sellest vajalikud järeldused. Armastavad oma lapsi väga, kõik lapsed peavad kasvama oma kodus ja oma vanematega. Paluvad jätta hagi rahuldamata. Alaealiste laste esindaja toetab avaldust ja palub see rahuldada. Vanema õiguste äravõtmine on kooskõlas laste huvidega. Palub lapsi menetluse käigus mitte ära kuulata, sest ärakuulamine kahjustab laste psüühikat. Kohtumääruse põhjendused ja järeldus xxx ja xxx kooselust on sündinud lapsed: xxx (isikukood xxx, sünd registreeritud Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituses 18.02.1999.a., kanne nr.87), xxx (isikukood xxx, sünd registreeritud Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituses 13.04.2000.a., kanne nr.192), xxx (isikukood xxx, sünd registreeritud Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonna Narva talituses 13.06.2001.a., kanne nr.318), xxx (isikukood xxx, sünd registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis 19.11.2002.a., kanne nr.3528) ja xxx (isikukood xxx, sünd registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis 11.10.2004.a., kanne nr.3777). Perekonnaseaduse (PkS) § 53 lg.2 sätestab, et kui lapse jätmine vanema juurde ohustab lapse tervist või elu, võib eestkosteasutus lapse vanemalt ära võtta enne kohtuotsust. Kuna Loksa Linnavalitsus on leidnud, et laste viibimine kodus on lastele ohtlik, on lapsed paigutatud lastekodusse. Haiba Lastekodus viibivad xxx, xxx, xxx ja xxx ning Tallinna Väikelastekodus xxx. EV lastekaitse seaduse § 8 kohaselt on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule. PkS § 50 sätestab, et vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. PkS § 54 lg.1 p.1 kohaselt võib kohus vanema õigused ära võtta kui vanem põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Järgnevalt kronoloogilises järjekorras toodud tõendid kinnitavad, et kostjad ei ole pööranud vajalikku tähelepanu laste tervisele, turvalisusele, heaolule ja arengule. Tallinna Merimetsa haigla haigusloo nr.1373 väljavõttest nähtub, et 23.05.2001.a. sündinud poeglaps xxx) saabus ravile 25.05.2001.a. s.o. 2 päeva pärast sündi. Emal lues (süüfilis). Lapsel alustatud ravi sünnitusmajas. Last ravitud kuni 06.06.2001.a. Määratud, et vajalik on veneroloogi järelevalve. Tallinna Lastehaigla haigusloo väljavõttest nähtub, et xxxx viibis 03.02-04.02.2002 haiglas, sest oli söönud kodus 6 tabletti Bromazepami. Tehti maoloputus ja jälgiti kuni mürgistusnähtude möödumiseni. Tallinna Lastehaigla haigusloo nr.2506 väljavõttest nähtub, et 9 kuu vanune xxx toimetati haiglasse 05.03.2002.a. Jäi õhtul magama õueriietega, hommikul ei olnud äratatav (ema sõnul). Teadmata kui pikalt laps oli teadvuse häirega ja krambisündroomiga kodus enne, kui vanemad arsti poole pöördusid. Laps saabus sügavas koomas. Lapsel märkimisväärne ajukoe kahjustus. Lapse raske ajukahjustuse põhjus jääb ebaselgeks. Laps planeeritud koos emaga üle viia Keila Haigla lasteosakonda 17.04, kuid 16.04 lahkus ema omavoliliselt koos lapsega haiglast. 4 Tallinna Lastehaigla haigusloo nr.3655 väljavõttest nähtub, et kui ema oli haiglas väikese lapse xxx, viis ta tütre xxx 07.04.2002.a. haiglasse kõhuvaluga. On märgitud, et saabumisel laps püsimatu, hüperaktiivne. Tähelepanu defitsiit ? Ema väljaheiteanalüüsi lapsele ei korjanud. Tallinna Lastehaigla haigusloo nr. 1805 väljavõttest nähtub, et 3 kuu vanune xxx toodi haiglasse 19.02.2003.a. seoses sellega, et laps oli öösel kukkunud ja leitud põrandalt näo ja käe põletusega vastu elektriradiaatorit. Laps hospitaliseeritud ilma emata. Emaga võetud kontakti samal õhtul. Ema väitis, et ei tea kuidas põletus tekkis, lapse juurde jääda ei saa, sest tegeleb kolimisega. Võetud ühendust perearst T. Nugisega, kes ei teadnud, et laps viibis kodus. Arsti teadmisel viibinud laps sünnijärgselt Merimetsa Haiglas süüfilise profülaktilisel ravil ja ema lubanud lapsest loobuda. Haiglasse saabudes oli lapsel tuharatel haudumus kuni naha pindmise kihi irdumiseni, mähkmel haudumuse piirkonnas vähesed vereplekikesed. Süüfilise antikehade määr tõenäoliselt langustendentsiga. Pärast põletuseravi tehtud lapsele nahasiirdamine Keila Haiglas ja 09.04.2003.a. laps viidud Väikelastekodusse. Perearsti xxx haigusloo väljavõttest 23.09.2004.a.nähtub, et ema lapsega ei läinud taastusravile Mustamäe Haigla neuroloogiaosakonda 09.09 – 13.09.
4. 11.09.2004.a. sünnitas järgmise lapse, kelle jättis haiglasse (xxx). 14.09.2004.a. pöördus AS Ida-Tallinna Keskhaigla esildisega Loksa Linnavalitsuse poole. Esildises teavitab, et xxx sünnitas 11.09.2004.a. oma seitsmenda (või kaheksanda-naine pole ise kindel) lapse – tütre. Naine ei ole rasedusega arvel olnud, põhjendades seda sellega, et talle ei meeldi arstid. Haiglasse saabudes ei esitanud xxx ühtegi isikut tõendavat dokumenti. Lastearsti sõnul käitub naine oma lapse suhtes ebaadekvaatselt - keeldub teda rinnaga toitmast ja jätab lapse sageli järelevalveta. xxx oli plaanis suunata ravile Lääne-Tallinna Keskhaigla Merimetsa Nakkuskeskusesse – naine keeldus sinna minemast, väites, et peab pöörduma koju, kus lapsed on omapäi. xxx kirjutati haiglast välja, laps suunatakse ravile Tallinna Lastehaiglasse. Tallinna Lastehaigla haigusloo nr.8226 väljavõttest nähtub, et 11.09.2004.a. sündinud tütarlaps xxx (xxx) hospitaliseeriti 15.09.2004.a. erakorralisena Keskhaigla Naistekliinikust intrauteriinse infektsiooni kahtlusel (emal ravimata süüfilis, uurimata rase). Lapsel Lues TPHA positiivne, mis viitab ema infektsioonile. Lapsele määratud 10-päevane penicillini ravikuur. Lapsel vajalikud kordusanalüüsid 3.elukuul. Alates 28.
5. ema lapse juures. 02.10 lahkub ema lapsega haiglast omavoliliselt. Perearsti ravikaardi 23.12.2004.a. väljavõttest nähtub, et ema xxx keeldub minemast Erika xxx infektsionisti juurde luesega. Tallinna Lastehaigla 17.05.2005.a. teavitas Loksa Linnavalitsust, et 06.05.2005.a. hospitaliseeriti haiglasse xxx, kes sai autolt löögi. Täiendavate uuringute käigus avastati lapse rindkerel hulgi roidemurrud ja rinnaku murd, mis olid vähemalt kuu vanad ja ei olnud seotud traumaga. Vigastus võib arsti sõnul olla põhjustatud muljumisest või löögist rinnaku piirkonda. Ema ei osanud leidu kuidagi seletada. Vastavalt Loksa Linnavalitsuse otsusele lapsed kodust eemaldada lahkus Anastassia 13.
6. haiglast Haiba Lastekodusse. Samas toodi haiglasse ravile pere puudega laps xxx. Lähtuvalt laste korduvalt hooletusse jätmisest on haigla seisukohal, et ema xxx ei ole suuteline oma lapsi kasvatama ja lastele tuleb leida turvalisem kasvukeskkond. 5 Seega on ühe pere 4 last sattunud haiglasse vigastustega raskete õnnetusjuhtumite tagajärjel. Laste sattumine haiglasse on seotud nende hooletusse jätmisega s.o. ebapiisava järelevalvega nende üle. Samas on ema näidanud ükskõiksust laste tervise suhtes. Laste hooldamisel ja kasvatamisel ei ole vanemad seadnud esikohale laste huvisid. Ema ei ole ühegi rasedusega arvel olnud. Samas põeb ise tõsist haigust, mis aastate jooksul on ilma mõjuvate põhjusteta jäänud välja ravimata. Väljaravimata haigus on jätnud jälje iga sündinud laste organismi ja vajanud sünnijärgseid ravikuure ning hilisemat arsti järelevalvet. Järelevalve eesmärgil ema lastega veneroloogi juurde pöördunud ei ole. Kui invaliidistunud lapsele xxx määrati taastusravi Keila Haiglas, ema ravi vajalikuks ei pidanud ja lahkus koos lapsega omavoliliselt haiglast. Tunnistaja Tatjana Nugis, kes on Loksal perearst, on andnud ütlusi, mille kohaselt tegeleb kostjate perekonnaga alates 2001.a. Tavaliselt oli kodus alati ema, isa on näinud vaid paar korda. On kodu külastanud koos sotsiaaltöötajatega, võiks olla puhtam. Kui xxx ema oli lastega, siis oli kodu puhtam. xxxoli kuni 9 kuuni täiesti terve laps. Ühel õhtul jäeti laps ööseks magama õueriietes ja hommikul ei suutnud ema teda äratada. Lapsel tekkis ajukahjustus. xxx sai põletushaavu 3 kuuselt. Ema tuli hommikul koju ja leidis, et laps oli kukkunud voodi alla ja saanud radiaatorilt põletushaavu. Lastel ei olnud tehtud haigekassakaarte, tema tegi need omal algatusel. Kui xxx tuli Loksale elama, siis lastel ei olnud tervisekaarte, ei olnud andmeid vaktsineerimistest ja kaitsesüstimistest. Ema otseselt laste vaktsineerimistest ei keeldunud, kuid lükkas neid ikka edasi, lubas tulla, kuid jäi tulemata. xxx on lõplikult väljaravimata süüfilis, selle pärast on lapsed pidanud saama täiendavat ravi. Perearsti 23.09.2004.a. patronaaži (kodukülastus) väljavõttest nähtub, et kodus olid asjad segamini, riided rippusid nööril, toas mustuse lõhn, lastel käed ja kael pesemata. Riided vahetatud. Ema nõuab, et arst helistaks 1 tund enne tulekut. Hageja on esitanud ajavahemiku 15.03.2002.a. – 15.04.2003.a. kohta 4 kodukülastusakti, kust nähtub, et laste olukorda soovisid kontrollida sotsiaaltöötaja ja arst või politseikonstaabel, kuid korteri ust ei avatud. Ühel juhul suhtles ema läbi kinnise ukse. Haiba Lastekodu on esitanud Loksa Linnavalitsusele 25.05.2005.a. lastekodus viibivate laste olukorra kirjelduse, millest nähtub, et lapsed on lastekodus hästi kohanenud ja võtavad osa kõikidest lastele suunatud tegevustest. Kohaliku perearsti sõnul on lapsed kannatanud nälga ja nende areng on pidurdunud. xxx kannatab tõsise D-vitamiini puuduse all, mille tõttu tema luustik on pehme. xxx hoiab oma nooremat õde-venda väga. Tema jutust selgub, et ema ja isa on kõiki lapsi korduvalt peksnud. Iga asja peale ütleb xxx vennale, et isa tapab ära. Tunnistajad Sigrid Petoffer, kes on Haiba Lastekodu juhataja, ja Sirje Just, kes on lastekodu lastekaitsetöötaja, väidavad, et kostjate lapsed on rääkinud isa vägivaldsusest ja isa alkoholi tarvitamisest. Isa lastekodus lapsi külastanud ei ole. Ema külastas eelmisel aastal sagedamini, sel aastal on lastekodus viibinud kolmel korra, külastada on lubatud 2 korda kuus. Ema ei soovinud kinni pidada lastekodus kehtestatud lastega suhtlemise korrast. Tuli sageli etteteatamata. 08.01.2006.a. viis tütar Anastassia omavoliliselt lastekodust ära. Peale seda juhtumit on ema lastega kohtumiseks ette helistanud. Ema tuleb alati suure hulga kingitustega, lapsed väga rõõmustavad, kuid ei ole võimalik tuvastada, kas ema või kingituste üle. Poeg xxx elab väikelastekodus, on ajukahjustusega, ei liigu ega räägi. Artjom ei räägi, on tuvastatud, et kuuleb, kuid kõne ei arene. Arstid on arvanud, et see võib olla mõne ehmatuse tagajärg ja on soovitanud panna laps kurtide kooli. Arvavad, et ema armastab oma lapsi, eriti tugev side on tal xxx, kuid sellest on laste kasvatamiseks vähe, neile on vaja turvalist elukeskkonda. 6 Tunnistajad Julia Nikitina ja Raisa Bychkovskaya, kes on xxx head tuttavad, väidavad, et kostjate lapsed on olnud alati hooldatud, suhtlemine kodus on meeldiv ja vanemad armastavad oma lapsi. Kohus leiab, et viimatinimetatud tunnistajate ütlused on subjektiivsed ja vastuolus paljude teiste laste tervislikku seisundit kajastavate tõenditega, mistõttu kohus neid arvestada ei saa. Loksa Linnavalitsuse 19.01.2006.a. koostatud ümarlaua protokollist nähtub, et omavalitsus on soovinud sõlmida xxx koostöökokkuleppe, kus formuleeriti kohustused, mida kostja peab täitma. Hageja väitel lootis ta, et sellise kokkuleppe sõlmimine näitaks laste ema huvi olukorra lahendamise vastu ja annaks vanematele veel ühe võimaluse tõestada, et suudavad oma laste hooldamisega toime tulla. Kohtuistungil xxxx väitis, et tema ei olnud nõus selle kokkuleppe tingimustega. xxx ütluste kohaselt lahkub tema kodust tööle igal hommikul kell 6.30 ja tagasi jõuab 20.
7. Vahel töötab ka öövahetustes ja vahel ka puhkepäeviti. Asjaolust, et igale kohtu poolt xxx esitatud küsimusele püüdis tema eest pidevalt vastata xxx, järeldab kohus, et isa põhiülesandeks on ülalpidamise teenimine ja ta laste kasvatamises reaalselt kaasa ei räägi. Arvestades, et vanemad järjekindlalt kinnitavad, et armastavad oma lapsi väga ja soovivad neid ise kasvatada, on kohus kaalunud võimalust kostjatelt laste äravõtmiseks ilma vanema õiguste äravõtmiseta, koos sellega esitades vanematele tingimused, pärast mille täitmist oleks võimalik laste tagasipöördumine vanemate juurde. Kohus leiab, et sellise võimaluse kasutamine on siiski välistatud järgmistel põhjustel : - - - - Narva Linnakohtu 12.12.1995.a. otsusega võeti xxx ära tema 16.10.1993.a. sündinud tütar xxx ja paigutati lastekodusse, kuna vanemad ei suutnud last kasvatada. Kohus jättis rahuldamata hagi vanema õiguste äravõtmiseks. Sellest xxx vajalikke järeldusi ei teinud, oma elukorralduses midagi ei muutnud vaid sünnitas järgmised lapsed. Narva Linnakohtu 28.02.1997.a. otsusega võeti ära xxx vanema õigused tütar xxx ja 26.08.1996.a. sündinud kaksikute poegade xxx ja xxx suhtes, Kostja xxx ei tunnista reegleid, ei mõista probleemide olemasolu, enda tegevuse suhtes kriitika puudub. Leiab, et on kõik teinud õigesti ja süüdistab kõiki teisi (arste, sotsiaaltöötajaid jne.). Väidab, et alles kohtu materjalidest sai teada, mida talle laste kasvatamisel ette heidetakse; Hageja on kostjatele juba esitanud tingimused, mille täitmine tagaks lastele kodus normaalse kasvukeskkonna ja oleks võimalik kaaluda laste tagasipöördumist koju. xxx nende tingimustega ei nõustunud. Tõsiseid kahtlusi olukorra edaspidiseks paranemiseks tekitab xxx käitumine oma elu korraldamisel pärast laste paigutamist lastekodusse 12.05.2005.a. Selle asemel, et muuta oma elukorraldust (ravida väljaravimata haigust, vormistada oma lastele elamisload, asuda tööle ja täita hageja poolt pakutud muid tingimusi) otsustas Svetlana Frolova sünnitada järgmise s.o. üheksanda lapse. Lapsed viibivad lastekodus ja kohtuistungil lubasid vanemad, et teevad kõik endast oleneva, et lapsed saaksid perekonda tagasi pöörduda. Tegelikult möödus kaheksa kuud kui vanemad otsustasid lapsi lastekodus külastada. On ära unustatud laste sünnipäevad ja muud tähtpäevad. 7 Eeltooduga on tõendatud, et xxx ja xxx ilma mõjuvate põhjusteta ei ole täitnud oma kohustusi laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel. Avaldus vanema õiguste äravõtmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 559 kohaselt kohus kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Käesolevaks ajaks on nimetatud vanusesse jõudnud lapsed xx ja xx. Asjas on leidnud tõendamist, et tütar xxx on emaga olnud lähedane side. Kohus leiab, et see asjaolu ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest vaatamata vanima lapse ja ema vahel valitsenud lähedusele, ei suuda vanemad täita oma kohustusi laste kasvatamisel. Asjaolude selgitamiseks ei ole vajalik laste ärakuulamine. Asjas kogutud tõendite alusel on kohtul alust arvata, et lastega vestlemine vanemate teemal ei ole neile soovitav, kuivõrd põhjustaks neile üleelamisi ning võib mõjuda traumeerivalt. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et laste ärakuulamine ei ole võimalik kuivõrd see võib kahjustada laste psüühikat. Kohtunik 8