2-08-3962/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS KIRJALIK MENETLUS Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-08-3962 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2008.a. Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Tsiviilasi M. A.´i hagi nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
2. veebruar 2008.a. Kohtuistungil osalenud isikud Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada osaliselt.
4. Suurendada kostjalt A. A.´ilt IK xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxx xx-xx, Xxxxxxx, hageja M. A.´i ´IK xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxx xx-xx, Xxxxxxx, kasuks välja mõistetud elatist alates
5. veebruarist 2008.a.
6. aprillil
7. a. sündinud poeg A A.´i IK xxxxxxxxxx, ülalpidamiseks kahe tuhande ühesaja seitsmekümne viie (2175.-) kroonini kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgast kuni tema täisealiseks saamiseni xx. xx. xxxx.a.
8. Otsus elatise osas kuulub viivitamatule täitmisele.
9. Välja mõista kostjalt A.U.´ilt IK xxxxxxxxxx, riigilõiv üks tuhat (1000.-) krooni riigituludesse Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber
10. Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamist esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise alus oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Edasikaebamise kord A. A.´i vastu elatise suurendamise ASJAOLUD Poolte kooselust on sündinud
11. aprillil
12. a. poeg A. A., kes elab ema juures ja kelle ülalpidamiseks on
13. oktoobri
14. a. Lääne Maakohtu otsusega välja mõistetud elatis 1000.- krooni kuus. Isa elab perest lahus ja tema ülalpidamisel on veel
15. juunil
16. a. sündinud tütar Z. A.. Ema teenistus on 7000.- krooni ja isal 5350.- krooni kuus. Kuna elukallidus on tõusnud, siis ema enam 1000.- kroonise elatisega lapse kohta välja ei tule ning ema on pöördunud kohtusse elatise suurendamiseks. HAGEJA NÕUE Hageja kooselust kostjaga sündis
17. aprillil
18. a. poeg A.A kelle ülalpidamiseks on Lääne Maakohtu
19. oktoobri
20. a. otsusega välja mõistetud elatis 1000.- krooni kuus. Kuna elukallidus on tõusnud, palub ema suurendada elatist 3000.- kroonini kuus, sest tema arvestuste kohaselt kulub lapsele 4900.- krooni kuus ja oma 7000.- kroonise palga juures ei suuda ta kõiki lapse vajadusi rahuldada. KOSTJA ARVAMUS Kostja on hagi materjalid kätte saanud ning soovib asja lahendada kirjalikus menetluses. Ta on nõus elatise suurendamisega ning pole kunagi elatise maksmisest kõrvale hoidnud. Tal on aga vahepeal,
21. juunil
22. a. sündinud tütar Z. A , keda ta peab samuti ülal pidama ning tema sissetulek on keskmiselt ainult 5350.- krooni kuus. Seetõttu ei ole ta momendil võimeline pojale 3000.- krooni kuus maksma, sest see seaks tema teise lapse väga raskesse olukorda. Pealegi on tema arvates pojale iga kuu ema soovitud kulutused veidi üle paisutatud ja elatise suurendamisel tuleb arvestada ka mõlema vanema võimalustega. Kostja on nõus elatise suurendamisega 2175.- kroonini kuus, mis on ka Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimum. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS TsMS § 403 lg. 1 järgi on kohtul õigus hagi lahendada kirjalikus menetluses, kui see on põhjendatud. Kohus leiab, et käesoleval juhul on hagi asjaolud äärmiselt selged ja poolte aja ning kulu kokkuhoiu kaalutlustel tuleb hagi lahendada kirjalikus menetluses. Poolte kooselust on
23. aprillil 2000.a. sündinud poeg A. A , kes elab koos emaga ja kelle ülalpidamiseks on isalt
24. oktoobri
25. a. Lääne Maakohtu otsusega välja mõistetud elatis 1000.- krooni kuus. Käesoleval ajal on sellest aga lapse ülalpidamiseks ilmselgelt vähe ja elatist tuleb seetõttu suurendada. Ema soovib selle suurendamist 3000.- kroonini kuus, tuues välja lapse vajadused, mis on alla 5000.- krooni kuus ja näidates ära oma sissetuleku 7000.- krooni kuus. Rohkem ülalpeetavaid tal ei ole. Isa sissetulekud 5350.- krooni kuus on tunduvalt väiksemad ja tema ülalpidamisel on veel
26. juunil
27. a. sündinud tütar. Perekonnaseaduse § 60 järgi on mõlemad vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi üleval pidama ja Perekonnaseaduse § 61 lg 4 järgi ei või elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elukallidus on riigis pidevalt suurenenud, kuid samuti ka alampalk, sama tendents on täheldatav ka käesoleval ja tuleval aastal. Seetõttu on hageja poolt palutud elatise suurendamise nõue igati põhjendatud, kuid elatise suurendamisel tuleb arvestada ka mõlema vanema võimalustega. Käesoleval juhul on ema võimalused isa omadest suuremad ja isalt 3000.- krooni kuus väljamõistmisel jääks tema noorem tütar kehvemasse seisukorda, mistõttu elatise suurendamise A A ülalpidamiseks täies ulatuses ei ole põhjendatud ega vasta seadusandja tahtele. Kohus leiab, et käesoleval juhul on mõistlik isalt poja antavat elatist suurendada Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud minimaalmäärani 2175.- kroonini kuus, mis katab käesoleval juhul lapse minimaalsed vajadused ja arvestab kostja reaalsete võimalustega. Minimaalpalga suurenemisel tuleb aga suurendada ka väljamõistetud elatise suurust. Kuna isa vabatahtlikult oma kohustusi ei täinud ega lapsele antavat elatist vabatahtlikult ei suurendanud, tuleb kohtukulud panna tema kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 403 lg. 1; 435; 438-442 ja 632 lg 1, rahuldab maakohus hagi osaliselt . Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik