Toimikumaterjalidest nähtub, et lepingus kokkulepitud töid teostas kostja osaliselt, ebakvaliteetselt või ei teostanud üldse. Kaheksast märgitud tööst jäid täielikult teostamata neli.
Poolte vahelisest lepingust tuleneb, et kostja pidi tööd tegema „kvaliteetselt“. Tegemist on üldsõnalise määranguga, milles üles näidatud tahe vastab
Vastavalt nimetatud normile tuleb kohustus täita, kui lepingust ei tulene teisiti, vähemalt keskmise kvaliteediga. Toimiku materjalidest selgub, et enamus töid teostati mittetäielikult või selliste vigadega, mis vajasid hilisemat ümbertegemist.
lg 2 p 1 kohaselt ei vasta töö lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Osaliselt, ebakvaliteetsemalt, kui on kokkulepitud ja üldse tegemata jäetud töö suhtes ei saa väita, et sellisel tööl oleks kokkulepitud omadused. Hagi materjalidest on näha, et hageja on korduvalt proovinud kostjaga kontakti saada, et leppida kokku tööde lõpetamise aeg. Kostja ei ole aga kokkulepetest kinni pidanud või ei ole hageja kostjat kätte saanud.
kohaselt loetakse töövõtjapoolseks oluliseks töövõtulepingu rikkumiseks muuhulgas ka seda, kui töövõtja keeldub õigustamatult töid parandamast. Antud juhul tuleb tõdeda, et kostja on oluliselt rikkunud töövõtulepingu tingimusi. Lisaks on hageja andnud ka kostjale
Hageja nõuab hagiavalduses tagasi raha, mida ta maksis kostjale töötasuks ja materjalide eest. Hageja tahet tuleb tõlgendada lepingust taganemisena, kuna hageja ei soovi edaspidist lepingu täitmist kostja poolt. Kuna kostja rikkus oluliselt lepingu tingimusi, on olemas
lgs 1 sätestatud eeldused lepingust taganemiseks.
lg 1 kohaselt tuleb tagastada kostjal tagastada hagejale lepingu alusel üleantu, mille moodustab 10 000 krooni töötasu ja 11 233 krooni tööks mõeldud materjalide eest. Kuna kostja hagejale midagi üle ei andnud, ei ole vaja kostjal hagejale midagi tagasi täita. Hageja tellis ka 4 380,00 krooni eest uusi materjale kostja ebakvaliteetse töö parandamiseks. Kostja poolt ebakvaliteetselt tehtud tööde tõttu ei saanud hageja enam kasutada kostja poolt paigaldatud plaate, mistõttu pidi ta need välja vahetama. Sellega tekkis hagejale kahju, mis väljendus sama materjali eest kaks korda tasumises. Nimetatud kahju peab kostja lähtuvalt
Hageja on materjalidele kulunud 11 233 krooni ja uut plaatide ostmiseks kulunud 4 380,00 krooni summa vähendanud 15 600 krooni peale. Hageja nõuab ka kostjalt 5 000 krooni lepingutingimuste rikkumise eest. Hageja tahtele vastav instituut võlaõigusseaduses on leppetrahv.
Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus ei olnud kokku lepitud leppetrahvis, mistõttu ei saa hageja seda kostjalt nõuda. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega U.T. ’i hagi Mart Joots’i vastu 30 600 krooni nõudes osaliselt, 25 600 krooni ulatuses. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.