§-dele 560 lg 1; 569 lg 1; 581 lg 1; 600; AÕS §-le 77 tunnustada poolte vahel seltsingulepingu olemasolu xxxxxx xxxxx xx x soetamiseks ja väljaehitamiseks ning välja mõista kostjalt 245 000.- kr hageja kasuks. Kohtuistungil vähendas hageja väljamõistetava summa suurust 229 000.- kroonini. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt kohtukulud. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Mingit ühise tegutsemise lepingut poolte vahel sõlmitud ei ole. Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Antud lepingu kohaselt hageja kohustus teostama kostjale kuuluva elamu remondi, aga kostja kohustus hüvitama hagejale teenuste osutamise järgmiselt: tasuma oma kulul elatist hageja alaealist tütre L ülalpidamiseks, ostma oma kulul toiduaineid, valmistama toitu, pesema pesu, koristama hageja jaoks, võimaldama hagejale tasuta elamise kostjale kuuluvas elamus ning võimaluse tasuta kasutada kommunaaltingimusi. Kostja ostis elamu xxxxxx 90 000.- kr eest. Kostja kandis lepingu sõlmimisega seotud kulud, maa erastamise kulud. Maja on kostja ainuomand. Hageja ei osalenud elamu ostmisel, maa erastamisel, elamu ülalpidamiskuludes. Elamu vajas remonti. Remonti nõustus teostama hageja. Kostja oli tellija, hageja töövõtja. Kasutatud materjalid kuulusid pooltele. Vastuhagi Kostja teostas xxxxxx xxxxx xx x asuva eramu ehitustöid Kehtna Vallavalitsuse poolt 27.08.1999 välja antud ehitusloa alusel. Elamu ehitustööde teostamise protsessis kostja ei omanud vajalikku kvalifikatsiooni ega kogemust. Kostja ei ole elukutseline ehitaja, mille tulemusel ta tekitas rida puudusi ja rikkus ehitusnorme. Hageja poolt oli avastatud rida puudusi, mis oli tekitatud kostja poolt ehitustööde käigus ja teostatud töö ilmselt ei rahulda hagejat. Eramu ehitustööde kvaliteedi ekspertiisi teostamise käigus on avastatud järgmised mittevastavused ja lõpetamata tööd. Köök: elektripaigaldis lõpetamata, harukarpides teostatud ühendused isoleerimata ja harukarpide katted paigaldamata, olukord elu- ja süttimisohtlik, vaja koheselt tööd lõpetada ja viia vastavusse Täitmata elektriohutuse põhistandardi EVS-EN 61140/2003 nõue puutekindluse kohta, mille järgi pingestatud isoleerimata osa ei tohi saada puutuda. Elektrijuhtmete paigaldamisega tekkinud avad olid viimistlemata, liistud tagasi paigaldamata. Ehitustööde käigus on kinni pandud köögi pliidi korstna alumine puhastusava. Korstnat ei saa normaalselt puhastada. Soojaveetoru köögist boilerisse on paigaldatud köögi põranda peale risti üle sissepääsu elutuppa ja see segab normaalset käimist elutoa ja köögi vahel. Torude läbikäigud seintest on tihendamata ja viimistlemata. Juba paigaldatud erinevate põrandakatete omavahelised ühendused on lõpetamata. Ümberehituste käigus paigaldatud uute seinte ja vanade olemasolevate seinte ühenduskohad on tihendamata ja viimistlus lõpetamata. Põranda piirdeliistud on osaliselt paigaldamata, erinevate põrandate ja seinte ühenduskohad viimistlemata. Magamistoa aknal sulused puuduvad, aknaümbrus tihendamata, aknavärv kohati maha koorunud. Elutoa üks sein ära lagunenud, voodrilauad ühes servast lahti. Vajalik kogu seina laudis demonteerida ja tagasi paigaldada. Ahju pealse lae viimistlustööd lõpetamata, ahju taga oleva ja lae seina isoleerimistööd ja viimistlustööd lõpetamata. Elutoa ahju telliste vahelised vuugid pragunenud, põlemisgaaside tuppa sattumise vältimiseks oleks vaja ahi üle krohvida. Ahju ja korstna vahelisel ühendustorul puudub puhastamise võimalus, isoleerimine ja viimistlustööd lõpetamata, korstna kõrval on isoleerimata lahtiste otstega juhe, ahju pealt üle minev juhe on lakke kinnitamata, isolatsioon võib üles sulada ja tekkida tulekahju. Elutoa ja magamistoa vahelises seinas olnud ava ajutiselt suletud käepäraste materjalidega. Elutoa ja ehitatava elamiseks mittekõlbuliku veranda vahele on paigaldatud ajutine uks. Elutoa lae all läbilõigatud ja isoleerimata juhe. Magamistoa akna ümbrus lõpetamata, aknalaud paigaldamata. Magamistoa lae all olev ühendus ei ole teostatud harukarbis, isoleerimata, eluohtlik ja tuleohtlik, koheselt vaja viia vastavusse. Esiku lakke on toru paigaldatud nii, et laeliistu ei saa tagasi panna. Pesuruumis olev elektriühendus on isoleerimata. Niisketes ruumides olevad ühendused peavad olema tehtud spetsiaalsetele nõuetele vastavate IP klassi ühendustega. Olemasolev ühendus on eriti eluohtlik. Pesuruumi paigaldatud lülitid ja pistikupesad peavad olema vähemalt IP44 elektriohutuse kaitseastmele vastavad, paigaldatud nendele nõuetele aga ei vasta. Pesuruumi põrandaplaatide paigaldamistolerantsid ei vasta nõuetele, trapi ümbrus on viimistletud mittekorrektselt. Sauna lava karkass on tehtud liiga väikese ristlõikega puidust. Sauna kerise ja korstna vaheline ühendustoru on ühendatud kerisega mittekorrektselt. Sauna laudise ja fooliumi vahele ei ole jäetud tuulutusvahet, mis laseks laudisel kuivada. Juurdeehitatud osas on vundament laotud silikaatkividest, millele tootja ei luba vahetut kokkupuudet pinnasega. Garaaži otsaseinas on kuivanud laudise vahele praod. Otsaviilude laudised on suurte vahedega, vihm sajab sisse. Garaaži värav on tihendamata, puuduvad korrektsed sulused ja normaalne kasutamine on takistatud. Garaaži viiv uks on paigaldatud ajutiste puitklotside abil, tihendamata ja ei ole ette nähtud kasutamiseks välistingimustes. Puit on paigaldatud vastu korstnat ja ei ole tagatud nõutav kaugus. Soojustuseks paigaldatud klaasvill ei ole paigaldatud ja mõõtu lõigatud korrektselt, kohati on kokku pressitud või on jäetud suured vahed, mis oluliselt halvendab villa isoleerivaid omadusi. Juurdeehituse lagi ja seinad on soojustamata, aknad paigaldamata. Korstna ümber puuduvad lisaplekid, mistõttu sajab sealt vihm sisse. Laudiselt koorub värv maha, ilmselt ei ole aluspinda korralikult krunditud või puhastatud. Välisvoodrilaudadel on vahed, mis võimaldavad vihmaveel sattud voodri vahele, kohati on paigaldamata veelaud, mis juhiks vee soklist eemale. Otsaviilu laudis on korrektselt lõpetamata ja värvimata, puit on vahetult ilmastikumõjude käes. Laudade vahel on suured praod, mistõttu pääseb vihmavesi saju ajal vahelaekonstruktsiooni. Juurdeehituse puitlaudis on pooleli ja ilmastikumõjude eest kaitsmata. Korstnad on liiga lühikesed, peaksid olema vähemalt 70 cm katuseharjast kõrgemale. Aknalaud on paigaldamata, mistõttu pääseb vesi seinakonstruktsiooni. Aknad on tihendatud millega juhtub, tihendusmaterjal on ilmastikumõjude eest kaitsmata, aknapõskede välisviimistlus lõpetamata. Sokli viimistlus on jäänud pooleli. Vastavalt eksperthinnangule vajalike ja kohustuslike ümberehitustööde kogumaksumus on 126 660.- kr, millele lisandub käibemaks 18%. Kokku 149 458,80 kr. Hageja palub kostjalt välja mõista 149 458,80 kr. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vastuhagiga ei nõustu. 30.07.1999 ostis hageja xxxxxxxx elamu, mis oli täielikult elamiskõlbmatu. Majas ei olnud vett, elektrit, katust, vaheseinad olid täielikult amortiseerunud. Elamut tuli hakata renoveerima, juurdeehitusi tegema ja paigaldada elektrisüsteem ning veevärk. Töid tegi põhiliselt kostja. Elamut renoveeriti eesmärgiga välja ehitada ühine kodu. Kostja on paigutanud lisaks renoveerimistöödele kulunud tööajale ka oma rahalised vahendid elamu ümberehitusele kulunud ehitusmaterjalidesse. Poolte vaheline kooselu lõppes 2004.a juulis, seega jäid lõpetamata osa töid. Poolte vahel ei olnud sõlmitud töövõtulepingut, seega ei pidanud tööd olema lõpetatud. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Rapla jaoskonna väljavõtte kohaselt on V.Paun väikeelamumaa asukohaga xxxxxx xxxx, xxxxx, xxxxx x omanik alates 11.10.
, TsÜS, RES rakendamise seaduse § 12 lg 1 sätestab, et enne 01.juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut.
lg 1 sätestab, et seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega.
lg 1 sätestab, et seltsinglase panuseks võib olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine.
lg 2 sätestab, et eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed.
Hageja leiab, et 2004.a suvel jättis ta pooleli ehitustööd ja lõppes ka poolte vabaabielu. Kostja võtab omaks, et vabaabielu lõppes ja kostja jättis ehitustööd pooleli alates 2004.a suvest. Seega seltsing lõppes poolte otsuse alusel 2004.a suvest.
lg 1 sätestab, et seltsingu lõppemisel toimub seltsingu likvideerimine ja vara jaotamine seltsinglaste vahel. Likvideerimisele kohaldatakse vastavalt kaasomandi jaotamise sätteid, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.
lg 1 sätestab, et pärast kohustuste täitmist ülejäänud seltsinguvarast tuleb tagastada seltsinglaste panused ning
lg 3 sätestab, kui panuse tagastamine ei ole võimalik, tuleb hüvitada panuse tegemise aegne väärtus. OÜ Krausberg Kinnisvara eksperthinnangu kohaselt on xxxxxx xxxxx xx x asuva kinnistu turuväärtus peale parenduste tegemist 670 000.-kr. OÜ BK Konsultandid poolt koostatud xxxxxx xxxxx xx x eramu laiendamiskulude arvutuse kohaselt on elamu ümberehitus- ja laiendamiskulude maksumus seisuga 01.01.2004, s.o hageja poolt oma panuse tegemise aeg, 362 787.- kr. Nimetatud dokumendis loetletud tehtud tööd pärast elamu ostmist haakuvad tunnistajate V J, V J, V J, AH ütlustega kindlakstehtud hageja poolt tehtud ehitustöödega. Kohus loeb OÜ BK Konsultandid poolt koostatud dokumendi usaldusväärseks tõendiks.
lg 1 kohaselt on dokumentaalne tõend igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. OÜ BK Konsultandid registrikaardi kohaselt on osaühingu tegevusaladeks ehitusökonoomikaalased konsultatsioonid, kinnisvaratehingud. Seega osaühingu konsultandid omavad ehitusalaseid eriteadmisi ning on pädevad andma kohtule ehitusalast hinnangut. Seega osaühingu poolt koostatud kirjalik arvamus on lubatud tõend. Hageja Hansapanga ja Ühispanga kontode väljavõtetega loeb kohus tuvastatuks, et ajavahemikul 1999.a augustikuu kuni 2004.a juulikuu on hageja saanud töötasusid erinevatelt tööandjatelt üle 200 000.- kr. Seega oli hageja võimeline ostma vajaminevaid ehitusmaterjale ehitustöödeks. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kostjal tuleb hüvitada hageja poolt xxxxx, xxxxx xx x asuva elamu ja krundi parendamiseks tehtud panuse väärtus summas 181 393,50 kr. Kohus leiab, et vastuhagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, teine isik aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingu järgi kohustub tellija maksma töövõtjale töö eest tasu. Hageja leiab, et tasu maksmine seisnes söögi tegemises, koristamises, pesu pesemises, elatise maksmises kostja lapse ülalpidamiseks. Nimetatud tegevused ei ole seaduse mõtte kohaselt töövõtulepingu puhul samastatavad tasu maksmisega. Seaduse kohaselt mõeldakse tasu maksmise all raha maksmist töö eest. Poolte vahel ei olnud kokku lepitud, et hageja maksab kostjale teostatud ehitustööde eest tasu. Seega kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et poolte vahel oleks olnud sõlmitud töövõtuleping. Kostja ei ole kohustust rikkunud ning temalt ei kuulu väljamõistmisele hageja kasuks 149 458,80 kr. Menetluskulud TsMS § 60 lg 1 sätestab, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 1 sätestab, et poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale ning hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Kostjalt kuulub väljamõistmisele riigilõiv hageja kasuks 10 000.- kr ja riigi tuludesse 1060.- kr, 10 900.- kr tasu õigusabi eest, 4956.- kr ekspertiisitasu hageja kasuks. Kostjalt ei kuulu väljamõistmisele ekspertiisitasu 5000.- kr hageja kasuks, kuna OÜ Krausberg kinnisvara poolt koostatud eksperthinnang ei olnud kostjalt väljamõistetava hüvitise arvutamise aluseks. Viivi Pauna menetluskulud jätta tema enda kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.