3-07-1219/15

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. veebruar 2008, Jõhvi 3-07-1219 O. I kaebus Kohtla-Järve linna tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks
2. veebruar 2008 O. I esindaja Oleg Nišajev ning Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja Kohtla-Järve Linnavolikogu esindaja Allan Valk Resolutsioon 1.Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata 2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED Kohtla-Järve Linnavalitsuse 25.11.2003 korraldusega nr. 1730 (t.l. 12) algatati peremehetuks tunnistamise menetlus mitmete Kohtla-Järve linnas asuvate hoonete, sealhulgas sundlikvideeritud AS Velta kuulunud Sõpruse 20 suhtes. Kohtla-Järve linnavolikogu 03.03.2004 otsusega nr. 89 (t.l. 13) tunnistati see hoone peremehetuks ja otsustati hõivata. 28.04.2004 otsusega nr. 101 (t.l. 9) andis Kohtla-Järve Linnavolikogu linnavalitsusele korralduse müüa hoone avalikul enampakkumisel. Kohtla-Järve Linnavalitsuse 26.05.2004 korraldusega nr. 776 (t.l. 10-11) kinnitati hoone enampakkumise võitja. 15.06.2007 esitas O. I Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 1-2) ja palus, et KohtlaJärve linna tegevus Sõpruse 20 asuva ehitise valduse saamisel tunnistataks õigusvastaseks. Ta väitis, et pool AS Velta aktsiakapitalist kuulus talle, äriühing oli registreeritud ettevõtteregistris, jäi ümberregistreerimata tema kinnipidamise ja vangistusega karistamise tõttu ning asjaolust, et äriühing pole enam Ahtme linnaosas Sõpruse 20 asuva ehitise omanik, sai ta teada alles pärast vabanemist mais
3. Kohtla-Järve Linnavalitsus ja Kohtla-Järve Linnavolikogu ei tunnistanud oma kirjalikes vastustes (t.l. 7-8 ja 22-23) kaebust, palusid selle halduskohtumenetluse seadustiku § 23 lg. 3 p. 1 alusel läbivaatamata jätta ja märkisid, et kuna AS Velta likvideerimismenetlust pole läbi viidud, ei saa rääkida sellest, et aktsiaseltsile kunagi kuulunud vara hulgast on just kaebuses märgitud ehitis kaebaja oma. Veel väideti, et vaidlusalune ehitis oli juba peremehetuks tunnistamise menetluse alustamisel maha jäetud, tugevalt lagunenud ja selle suhtes saabus ümberkaudsetelt elanikelt pidevalt kaebusi, AS Veltaga aga sidet saada ei õnnestunud. Kohtuistungil jäi kaebaja esindaja Oleg Nišajev kaebuse väidete juurde ning täiendas taotlust 1 1 Kohtla-Järve Linnavalitsuse 25.11.2003 korralduse nr. 1730 ja Kohtla-Järve Linnavolikogu 03.03.2004 otsuse nr. 89 tühistamise nõudega. Veel soovis ta, et kohtumenetlusse kaasataks AS Velta ja teine aktsionär S. S ning nõutaks välja ettevõtteregistri dokumendid, sest neis võib olla näha vara jagamine. Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja Kohtla-Järve Linnavolikogu esindaja Allan Valk jäi samuti kirjalikult väidetu juurde, nõustus kaebuse täiendamisega ning märkis, et vaidlustatud haldusaktid ei riku O. I õigusi. Ta leidis, et kaebust saanuks esitada vaid AS Velta, kuid teda pole olemas ja rääkida ei saa ka võimalikest esindajatest. KOHTU PÕHJENDUSED O. I on oma kaebuse esitanud AS Velta kuulunud ehitise suhtes. Ta väidab, et kuna pool selle äriühingu aktsiakapitalist kuulus talle, on Kohtla-Järve linn ehitise oma valdusesse võtmisega rikkunud tema omandiõigust. Seejuures on ta aga jätnud tähelepanuta asjaolu, et aktsiaselts on äriühing, mille omanikele kuuluvad üksnes aktsiad, mitte aga mistahes vallas- või kinnisasjad. Selleks, et aktsiate omanik saaks äriühingule kuulunud vara omanikuks, on vajalik läbi viia likvideerimismenetlus. Üksnes likvideerijal on õigus peale kõigi võlanõuete rahuldamist vara müüa ja saadu aktsionäride vahel ära jaotada. Need põhimõtted on kehtestatud äriseadustiku § 221 lg. 1, § 226 ja § 513 ning justiitsministri 01.09.1997 määrusega nr. 39 kehtestatud „Äriregistrisse kandmata ettevõtete sundlõpetamise korra” punktis
4. Sama määruse punktides 2 ja 6 sätestatu kohaselt loetakse ettevõte, mille suhtes pole hiljemalt 01.09.1997 esitatud äriregistrisse kandmise avaldust alates 02.09.1997 sundlõpetatuks ning ettevõtte juhatuse või seda asendava organi volitused säilivad üksnes kuni likvideerija määramise, pankroti väljakuulutamise või ettevõtte ettevõtteregistrist kustutamiseni, kui likvideerijat pole määratud ega pankroti välja kuulutatud. AS Velta pole kantud äriregistrisse. Seda möönab kirjalikus kaebuses O. I (t.l. 1) ning kinnitavad mõlemad vastustajad, kes väidavad kirjalikes vastustes, et aktsiaselts on sundlõpetatud (t.l. 7-8 ja 22-23). Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi väidet ega tõendit, mis kinnitaksid, et AS Velta suhtes on läbi viidud likvideerimismenetlus, mille käigus jaotati aktsionäride vahel ära aktsiaseltsile kuulunud varad. Juba nimetatud määruse punkt 23 kohaselt saab likvideerija määrata üksnes äriühingu asukoha maakohus. Kaebaja ei ole tõendanud ka seda, et tema või mistahes muu selleks õigustatud isik oli enne vaidluse põhjuseks oleva ehitise peremehetuks tunnistamise menetluse algatamist esitanud Viru Maakohtule vastava taotluse ning et see on jätkuvalt kohtu menetluses. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg. 1 kohaselt on kaebusega halduskohtusse pöördumise aluseks isiku arvamus, et tema õigusi on rikutud või vabadusi piiratud. Halduskohus peab seda kontrollima ning kaebuse saab ta rahuldada vaid juhul, kui kohtumenetluses leiab kinnitust, et kaebaja seadusest tulenevad subjektiivsed õigused on tõepoolest rikutud või talle põhiseadusega antud vabadused piiratud. Juhul kui kaebajal pole õigust, mille ta väidab enesel olevat, ei ole halduskohtul alust ka kaebuse rahuldamiseks. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei pea halduskohus kontrollima vaidlustatud haldusakti või toimingu õiguspärasust ega analüüsima kaebuse vastavaid väiteid ja neile esitatud vastuväiteid, kui ta tuvastab, et vaidlustatu ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Seda põhimõtet on otstarbekas järgida ka käesoleval juhul. Eeltoodud põhjendustel ei riku Kohtla-Järve Ahtme linnaosas Sõpruse 20 asuva ehitise peremehetuks tunnistamine O. I õigusi ning tema kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel täies ulatuses rahuldamata jätta. Kohtla-Järve Linnavalitsus ja Kohtla-Järve Linnavolikogu esindaja kohtukulude nimekirja ja kuludokumente ei esitanud (t.l. 48). Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik 2 2