2 OÜ E. esitas 20.11.2006 kohtusse hagi OÜ V. vastu 33 875.20 krooni väljamõistmiseks, paludes vaadata esitatud hagi läbi koos OÜ E. vastu esitatud hagiga. Kohus rahuldas taotluse, sest tegemist on ühest ja samast vaidlusest tulenevate nõuetega ning tegemist võiks olla vastuhagiga, kui OÜ V. ei oleks loovutanud nõuet OÜ-le ProInkasso. OÜ E. hagi tugineb OÜ V. poolt 29.08.2005 väljastatud garantiikirjale. Kuivõrd OÜ V. poolt korraldatud murukatuse haljastus ei olnud 2005 a suve alguseks tellijale vastuvõetav, korraldati 29.
) § 208 lg 1 ja 3 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna ja võtma asja vastu. Müüja peab võimaldama valduse ja omandi ülemineku, kusjuures asi peab olema lepingule vastavate omadustega. Müüja kõrvalkohustusteks on anda asja puudutavat teavet ja dokumendid. Ostja kohustused: tasuda müügihind ja asi vastu võtta. Müügihind sõltub poolte kokkuleppest, kui see puudub, kehtib täitmiskohas ja täitmisajal mõõtuandev turuhind. Poolte vahel puudus 2005.a aprillis tõendatav kokkulepe müüdava substraadi koguse ja hinna osas, samuti kohaletoimetamise kohustuse osas. Seega tuleb lähtuda tegelikust olukorrast: millise koguse substraati ja secumat drenaažimatti kostja vastu võttis. OÜ V. müüs ja OÜ E. võttis vastu 49 m3 murukatuse substraati ja 58 m2 secumat erosioonivõrku (arve-saateleht tl 6) ning pidi tasuma secumati kohaletoimetamise eest Riiast Tallinnasse. Arve kohaselt tuli tasuda 110 188.40 krooni koos käibemaksuga. OÜ E. ei ole vaidlustanud secumati kogust ja hinda ning kohaletoimetamise kulusid, samuti murukatusesegu kogust. Vaidlus on 49 m3 murukatusesegu hinna – 88 200 krooni, millele lisandub käibemaks - üle. Asjas ei oma tähtsust see, kes ja millal võttis vastu OÜ-le E. esitatud arve. Isegi kui seda tegi kostja juures sellel hetkel mittetöötav M. L, ei tekita tema allkiri arvel kostja jaoks kohustusi seoses tarnitud kauba hinnaga. Tõend oleks see vaidluse puhul, kas kaup on kuhugi kohale toodud või mitte, kuid käesolevas asjas selle üle vaidlus puudub. Kaup on OÜ-le E. üle antud ja vastu võetud. OÜ ProInkasso ei ole tõendanud, et M. L oli õigus OÜ E. nimel sõlmida lepinguid, sealhulgas hinnakokkulepet.
lg 2 kohaselt kui hinda ei ole määratud ega hinna määramise viisi ette nähtud ja hind ega hinna määramise viis ei tulene lepingu olemusest ega muudest asjaoludest, tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind. Kumbki pool ei ole kohtule tõendanud, et 2005.a kevadel müüs Eesti Vabariigis veel mõni äriühing murukatusesegu. Tl-l 48 on OÜ V. hinnakiri alates 01.01.2005, mille p 33 kohaselt maksab kuupmeeter murukatusesegu 1900 krooni. Tunnistaja T. Tamm ei mäletanud täpselt, mis hinnaga müüs C OÜ 2005.a. murukatusesegu OÜ-le V, kuid see võis olla 1500 krooni/m
§-st 217 vastavalt lg 1 või lg 5, ei anna samuti alust hagi rahuldamata jätmiseks. OÜ E. sai teada sellest, et puudused murukatuse substraadis on visuaalselt nähtavad, 02.06.2006, nagu ilmneb samal kuupäeval koostatud protokollist. OÜ E. on saatnud tõepoolest viivitamatult, so juba 05.06.2006 pretensiooni OÜ-le V. , märkides, et murukatus on ebakvaliteetne. Kuid selle asemel, et anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, nõudis OÜ E. OÜ-lt V. „konstruktiivseid ettepanekuid probleemi koheseks ja kohtuväliseks lahendamiseks.“ (tl 90) ning tellis ise 07.06.2006 sõlmitud alltöövõtulepingu kohaselt P.K. Nooruse 1 Tartus asuva hoone murukatuse parandustööd (tl 96- 100).
lg 6 kohaselt ostja kaotab õiguse nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui ta ei nõua seda müüjalt üheaegselt teatega asja lepingutingimuste mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui müüja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. OÜ V. ja OÜ E. vahel puudus igasugune kirjalik kokkulepe, sealhulgas ka viivise määra osas. Sellest tulenevalt tuleb kohaldada
§-des 113 ja 94 sätestatud viivitusintressi määra. Kostja ei ole vaidlustanud hageja viivisearvutust. Kohus mõistab kostjalt välja viivise alates 15.05.2005 kuni 31.12.2005 määras 9 % aastas viivitatud summalt, alates 01.01.2006 kuni 01.07.2006 määras 9,25 % aastas viivitatud summalt ja alates 01.07.2006 määras 9,75 % aastas. Kohus mõistab TsMS § 376 kohaselt OÜ-lt E. välja OÜ ProInkasso kasuks viivise alates 15.
lg 1 kohaselt töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel eeldatakse, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavused. Töövõtugarantiile kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 230 ja 231 sätestatut.
lg 1 kohaselt müügigarantiiks käesoleva peatüki tähenduses on müüja, varasema müüja või tootja (müügigarantii andja) lubadus müüdud asi garantiis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. Lähtudes seaduse sõnastusest ei ole OÜ V. poolt antud Garantiikiri sisuliselt ei töövõtuega ka müügigarantii, sest sellest ei nähtu ühtegi sisulist lubadust, milleks garantiiandja on kohustunud. Seega käesolevas vaidluses garantiikohustust ei ole, sest seda ei ole antud. Kuivõrd haljastamise osas oli tegemist töövõtuga, tuleb lähtuda
36. peatükis sätestatust.
lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. OÜ V. on kohustunud haljastama murukatuse ilmselt 2005 juunis-juulis toimunud ulatuses. Tasu maksmine sisaldus kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt varemmüüdud substraadi hinnas, sest OÜ V. ei ole P. K arvet OÜ-le E. esitanud. Töö lepingutingimustele vastavust ei ole võimalik hinnata, sest puudub poolte kokkulepe tehtava töö mahu, hinna, kestuse jms osas. Küll saab lähtuda teiste isikute hinnangutest, sh Pille K omast, et murukatuse haljastus ei olnud 2006.a kevadeks tellija nõudmistele vastav.
lg 1 kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.
lg 1 kohaselt kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist…
lg 6 kohaselt tellija kaotab õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus on seisukohal, et OÜ E. pretensioon 05.06.2006 (tl 89-90) käsitleb küll lepingutingimustele mittevastavust („Nagu nähtub eeltoodust, puudub Teie poolt tarnitud murukatusesegul nõutav kvaliteet.“), kuid sellest ei nähtu OÜ-le V. antud tähtaeg töö parandamiseks. Kuna puudustest teatamisega samaaegselt ei ole antud tähtaega töö parandamiseks, kaotas OÜ E. õiguse nõuda OÜ-lt V. murukatuse parandamist.
lg 5 kohaselt kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ning nõuda töövõtjalt selleks 6 tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. OÜ E. ei andnud OÜ-le V. tähtaega töö parandamiseks, seega ei saa ta pärast omal initsiatiivil töö parandamise korraldamist nõuda selleks tehtud kulutuste hüvitamist. OÜ E. e hagi OÜ-lt V. 33 875.20 krooni väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et OÜ ProInkasso hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja kohtukulud kanda OÜ-l E. . OÜ E. e hagi täieliku rahuldamata jätmise tõttu tuleb tal kanda OÜ V. menetluskulud. TsMS § 174 lg 1 ja2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.