lg 1 alusel kaebusena) maksukorralduse seaduse
Otsuse kohaselt esitas OÜ Visorek maksuotsusele vaide 6 päeva
lg-s 1 sätestatust hiljem.
lg 1 kohaselt tuleb vaie haldusakti peale esitada 30 päeva jooksul, arvates haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast. OÜ Visorek vaie 28.04.2006 maksuotsusele saabus MTA-sse 09.06.2006. MTA edastas vaide 12.06.2006 PMTK-le. Kuna
lg 6 järgi loetakse maksuotsus OÜ-le Visorek kättetoimetatuks 03.05.2006, oleks ta pidanud esitama vaide maksuotsusele hiljemalt 02.06.2006, kuid ta postitas selle 08.06.2006.
alusel võib vaide esitamise tähtaja ennistada
§-s 50 sätestatud tingimustel. OÜ Visorek ei taotlenud 08.06.2006 saadetud vaides vaide esitamise tähtaja ennistamist ega esitanud põhjusi vaide esitamise tähtaja ennistamiseks MTA-le 24.08.2006 saadetud kaebuses. 3. OÜ Visorek kaebuses paluti teha kindlaks Maksu- ja Tolliameti 01.09.2006 otsuses nr 61/1991-1 fikseeritud toimingu õigusvastasus ja kohustada vastustajat kaebust (vaiet) uuesti läbi vaatama. Kaebuse põhjendused: 1) Otsuses on jäetud kaebaja vaie (kaebus) sisuliselt käsitlemata ja otsus motiveerimata. 2) Kaebaja leidis MTA-le esitatud kaebuses, et vaie esitati tähtaegselt. Formaaljuriidiliselt võiks toetada PMTK seisukohta puudustega esitatud vaide suhtes. Kaebaja arvates ei ole aga PMTK toiminud hea halduse põhimõtetest lähtudes vähemalt kahel korral otsustades, et maksuotsus on kaebajale kätte toimetatud lihtkirjana 03.05.2006 ja arvestades, et nimetatud kuupäev on vaide esitamise tähtaja alguseks. Riigikohus on leidnud, et juriidilise isiku registriaadressile kirja saatmist ei saa käsitleda kirjaga seotud tähtaegade kulgemise algusena. Kui avalikul võimul on teada muud võimalused info edastamiseks (nt kõne telefonile), tuleb seda teha. PMTK oleks pidanud välja selgitama, millal kaebaja reaalselt maksuotsuse kätte sai. Kui kohus siiski leiab, et
lg 6 tõlgendus välistab kaebaja seisukoha, taotleb kaebaja
3) Samad etteheited kehtivad ka PMTK 21.06.2006 kirjale nr 6-1/71-1 puuduste kohta vaides. Veendumata, kas kaebaja sai kirja kätte, tehti põhjendamatu otsus kaebuse tagastamise kohta. MTA oleks pidanud välja selgitama, millal kaebaja sai tegelikult kätte maksuotsuse ja PMTK kirja puuduste kõrvaldamise kohta ning vaide esitamise tähtaja ennistama, lähtudes kaebuse põhjendustest. 4. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata.
lg 2 alusel saadetakse juriidilisele isikule või asutusele dokument registrisse kantud aadressil lihtkirjaga. Juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires või 30 päeva välismaale saatmisest (
Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-10-04 leiti, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Seda peab juriidiline isik arvestama ka juhatuse liikmete ja töötajate puhkuste korraldamisel. Registriaadressil lihtkirjana saadetud maksuotsus tuleb lugeda kättetoimetatuks saatmisest viie päeva jooksul. Antud juhul oli kaebajale maksuotsuse kättesaamise päevaks 03.05.2006. Enne maksuotsuse saatmist saatis PMTK kaebaja registriaadressile kontrollakti ja otsuseid, mis ta kätte sai. Samuti sai kaebaja kätte registriaadressile saadetud vaideotsuse ning vahetult pärast 2
Seega on tegemist taotluse läbivaatamata jätmise toiminguga ja kaebuse sisuline käsitlemata jätmine on põhjendatud. Kuna kaebaja ei kõrvaldanud MTA-le esitatud kaebusega vaide puudusi ega taotlenud ka menetlustähtaja ennistamist, jättis MTA kaebuse menetlusse võtmata ja õigustatult sisuliselt lahendamata. Kaebaja ei selgitanud kohtule, miks peaks kohus kohustama MTA-d kaebaja vaiet uuesti läbi vaatama. Kaebaja ei ole kohtule esitanud vaide esitamise tähtaja ennistamise põhjuseid. Maksuhaldur järgis dokumentide saatmisel seaduse nõudeid (
lg 2) ega pidanud kontrollima, kas kaebaja korraldab posti vastuvõttu korrektselt. Kuna kaebajale oli teada tema suhtes toimuv maksumenetlus, oleks tal olnud huvi korral võimalus küsida maksuhaldurilt menetluse käigu kohta. Seda aga maksukohustuslane ei teinud. 5. Tallinna Halduskohtu 05.04.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused: 1) Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 45 kohaselt kohaldatakse maksumenetlusele HMS-s sätestatut, kui
ja tolliseadused ei sätesta teisiti. Haldusmenetluses saadetakse haldusakt adressaadile üldjuhul posti teel tähtkirjaga (HMS § 26 lg 1). Sama sätte kohaselt võidakse eriseadustes ettenähtud juhtudel haldusakt toimetada kätte lihtkirjaga. Selliseks erijuhtumiks on
lg 2 järgi maksuhalduri haldusakti kättetoimetamine juriidilisele isikule.
lg 6 kohaselt hakkab vaide või kaebuse esitamise tähtaeg kulgema kuuendal päeval peale haldusakti juriidilisele isikule postitamist. Kuna post liigub Eesti piires reeglina ühe või kahe päevaga, on juriidilisel isikul tegelikkuses haldusakti vaidlustamiseks aega lisaks 30-päevasele tähtajale mõned päevad lisaks.
järgi ei oma tähtaja kulgema hakkamiseks tähtsust asjaolu, kas juriidiline isik ka tegelikult haldusakti kätte sai. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-10-04 leiti, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. 2) Kaebaja viidatud Riigikohtu lahendi 3-2-1-155-04 seisukohad ei laiene antud asjale, sest vaidluste faktilised asjaolud on erinevad. Maksuhaldurile ei laekunud informatsiooni selle kohta, et kaebaja mingil põhjusel maksuotsust kätte ei saanud. Riigikohtu käsitletud juhul tuli kohtu saadetud kiri tagasi märkega „ei asu aadressil“. Käesoleva asja materjalides ei ole ühtegi viidet sellele, et maksuhaldur oleks pidanud hakkama kahtlema selles, kas kaebaja talle saadetud haldusakti kätte sai. 3) Vastustaja väitel on maksumenetluses kõik eelnevad dokumendid saadetud kaebajale samal registrijärgsel aadressil ja kaebaja on need probleemideta kätte saanud. Kaebaja ei vaielnud vastustaja väitele vastu kirjalikes materjalides ega kohtuistungil. Kaebaja väitel oli neil 2006 suvel tegutsemiskohaks Pärnu linn. Sellest asjaolust kaebaja aga maksuhaldurit teavitanud ei olnud. Seejuures oli kaebaja teadlik sellest, et tema suhtes toimub maksumenetlus ja on oodata maksuotsust. Seega jäi teave Maksuameti otsuse saabumise kohta kaebajal saamata temast endast sõltuvate asjaolude tõttu. 4)
lg 2 ja 6 on kooskõlas PS § 24 lg-ga 2, mistõttu tuleb neid asja lahendamisel kohaldada ja mitte algatada nende suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. Juriidilise isiku registriaadressi teadaandmine äriregistri vahendusel kannab just seda eesmärki, et isiku kohta oleks teada kindel aadress, mille kaudu juriidilise isikuga ühendust võtta saab. Teades tema suhtes toimuvast maksumenetlusest, oleks kaebaja võinud teavitada maksuhaldurit ajutisest aadressimuudatusest. Kui sellisel juhul oleks maksuhaldur saatnud dokumendid vaid registriaadressile, oleks tegemist hea haldustava rikkumisega. Kaebaja aga maksuhaldurit teisest aadressist ei teavitanud. Samuti oleks maksuhaldur lähtudes heast haldustavast pidanud 3
5) Kuna vastustajal puudus alus kaebaja vaide (kaebuse) menetlusse võtmiseks, ei olnud vastustajal võimalik hinnata vaiet (kaebust) sisuliselt ja ka kohus ei võta nende väidete osas seisukohta. Seetõttu on asjakohatud kaebaja väited, et vastustaja ei ole vaiet (kaebust) sisuliselt käsitlenud. MTA 01.09.2006 otsuses nr 6-1/1991-1 fikseeritud toiming oli õiguspärane ja MTA-d ei tule kohustada kaebust (vaiet) uuesti läbi vaatama. 6) Kui menetlustähtaeg on mõjuval põhjusel mööda lastud, võib maksuhaldur oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada (
lg 2).
lg 7 kohaselt teeb otsuse menetlustähtaja ennistamise kohta menetlustoimingut sooritava maksuhalduri juht, juhi asetäitja või juhi poolt volitatud isik. Seega oli kaebajal õigus esitada MTA-le taotlus vaide tähtaja ennistamiseks.
lg 3 kohaselt esitatakse põhjendatud taotlus menetlustähtaja ennistamiseks kahe nädala jooksul pärast menetlustoimingu sooritamist takistava asjaolu äralangemist.
lg 4 alusel menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest menetlustoimingu sooritamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta. Kaebaja oleks saanud esitada argumendid haldusakti hilisema kättesaamise kohta kaebetähtaja ennistamise taotluse põhjendustena. Kuna kaebaja seda ei teinud, minetas ta võimaluse vaide (kaebuse) vastustaja poolt läbivaatamiseks. 7) Kaebaja hilines vaide (kaebuse) esitamisega kuus päeva. Kohtuistungil väitis kaebaja seaduslik esindaja, et maksuotsus saadi kätte umbes kuus päeva hiljem hetkest, kui see loeti
Ehkki kaebajal oli õigus esitada vaie MTA-le 30 päeva jooksul, arvates haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast, olnuks otstarbekam üritada seda teha veidi lühema aja (24 päeva) jooksul ja vajadusel seda täiendada. Kaebamistähtaeg ei tähenda seda, et vaie (kaebus) tuleb esitada tähtaja viimasel päeval. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 6. OÜ Visorek apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus, rahuldada uue otsusega kaebus ja mõista välja menetluskulud. Kaebuse põhjendused: 1) Kohus ei viidanud tõendile, mille alusel tuvastas, et kaebaja ei teavitanud maksuhaldurit ajutisest aadressist Pärnu linnas. Vastupidi - maksuhaldur oli teadlik kaebaja tegutsemiskohast Pärnu linnas ja selle üle ei olnud poolte vahel vaidlust. Vale asjaolu tuvastamine viis vale järelduse tegemisele. Ka kohus möönis, et kui maksuhaldurile oleks teatatud uuest aadressist, oleks registriaadressile maksuotsuse saatmine hea haldustava rikkumine. 2) Kohus jättis võtmata seisukoha kaebaja väite suhtes, mille kohaselt vastustaja ei käsitlenud sisuliselt talle esitatud kaebust. Kaebuses nõuti vaide menetlusse võtmist, kuna see esitati tähtaegselt. Vastustaja oleks pidanud põhjendama, miks ta vaiet menetlusse ei võta. Kohus ei võtnud seisukohta väite osas, mille kohaselt juhul, kui MTA oleks leidnud, et kaebaja põhjendused ise välistavad kaebuse lahendamise, oleks MTA pidanud põhjendusi käsitlema kui kaebuse esitamise tähtaja ennistamise aluseid ning välja selgitama, millal kaebaja sai kätte maksuotsusse ja PMTA puuduste kõrvaldamise kirja ning vaide esitamise tähtaja ennistama. 3) Kohus ei käsitlenud väiteid PMTK seadusevastaselt tegutsemise kohta. PMTK ei veendutud, kas kaebaja sai puuduste kõrvaldamise kirja kätte ja tegi põhjendamatu otsuse kaebuse tagastamise kohta. MTA ei käsitlenud oma otsuses ka PMTK tegevust. 4)
lg 2 ja 6 tuleb tõlgendada arvestades Riigikohtu 06.01.2005 määruses nr 3-2-1155-04 otsustatuga. Nimetatud lahendi mõtte kohaselt tuleb tähtaegade kulgemise alguseks (sh vaide esitamise tähtaja kulgemise alguseks) lugeda maksuotsuse kättesaamise tegelik kuupäev ja kahtluse korral nimetatud kättesaamise kuupäev välja selgitada. Ainult juhul, kui juriidiline 4
lg 2 ja 6 ei saa nimetatud viisil tõlgendada, palub kaebaja
PS § 24 lg 2 ja 5 võimaldab igaühel viibida oma kohtuasja arutamise juures ja kohtuotsusele edasi kaevata. Võimalus lugeda maksuotsus juriidilise isiku poolt 5 päeva jooksul kättesaaduks peale otsuse lihtkirjalikul teel saatmist kitsendab seda õigust ja on kaebaja arvates põhiseadusega vastuolus. Kohus jättis põhjendamatult alustamata põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse.
lg 2 kohaldamisel eksinud.
lg 2 näeb ette, et juriidilisele isikule või asutusele saadetakse dokument registrisse kantud aadressil lihtkirjaga. Tulenevalt
lg-st 2 lasub maksuhalduril kohustus saata juriidilisele isikule dokument registrisse kantud aadressil. Kui kaebuse esitaja, olles teadlik tema suhtes toimuvast maksumenetlusest, oleks soovinud ajutiselt saada maksuhalduri dokumente kätte mõnel teisel aadressil, oleks ta pidanud esitama maksuhaldurile vastava taotluse (vt ka HMS § 26 lg 4). Kuna haldusasja materjalidest ei nähtu, et kaebuse esitaja oleks kõnealusel perioodil muutnud registris oma aadressi või taotlenud maksuhaldurilt talle dokumentide saatmist registrijärgsest erineval aadressil, ei oma tähtsust see, kas maksuhaldur oli teadlik kaebaja tegutsemiskohast mujal kui registrisse kantud aadressil või mitte. Maksuhalduril ei lasu kohustust kontrollida, kas juriidilisest isikust maksumaksja on talle saadetud dokumendid kätte saanud või mitte. Küll aga peab maksumaksjast juriidiline isik hoolitsema posti vastuvõtmise eest oma registrijärgsel aadressil. 5
lg 6 kohaselt loetakse juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil saadetud dokument kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires või 30 päeva välismaale saatmisest. Tsiteeritud sätte põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks puudub alus, kuna see säte ei välista vaide läbivaatamist juhul, kui maksuotsusega ei olnud võimalik tutvuda objektiivsete takistuste tõttu. Maksuhalduril on seadusest tulenev võimalus ennistada vaide esitamise tähtaeg kui vaide esitaja on selle mööda lasknud mõjuvatel põhjustel.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.