KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-567

) ja pakkumise kutse dokumentide (PKD) nõuetega. Esitatud vaidlustuse läbivaatamine lõpetati 01.03.2007

§ 65lg 6 p 2 alusel vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega ostja poolt.

2. märtsi 2007 protokollilise otsusega tunnistas AS Eesti Raudtee riigihanke pakkumismenetluse kehtetuks

§ 8

lg 2 p 3 alusel põhjendusega, et pakkujatel ei olnud võimalik esitada pakkumise kutse dokumentide punktis 3.9 nõutud General Electric Company väljastatud sertifikaati määrdeaine sobivuse kohta GE-veduritele. 20.03.2007 avaldati riigihangete registris riigihanke deklaratsioon. 4. 16.03.2007 esitas OÜ Flexoil kaebuse halduskohtule. Peale taotluste muutmist ja kaebuse täiendamist võttis kohus menetlusse AS Eesti Raudtee 09.02.2007 otsuste õigusvastasuse tuvastamise nõude Gulf Oil Estonia AS ja AS Infast Oil kvalifitseerimise, nende pakkumiste vastavaks tunnistamise ning AS Infast Oil pakkumise edukaks tunnistamise osas ja 16.03.2007 hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse õigusvastaseks tunnistamise nõude. Kaebaja leidis, et Gulf Oil Estonia AS pakkumine ei vastanud PKD punktides 2.2 ja 2.3 sätestatud nõuetele, sest pakkuja ei esitanud eraldi kinnises ja tähistatud pakendis hinnapakkumist. Seetõttu võis komisjon näha pakutud hinda enne kvalifitseerimise otsustamist, mis võis komisjoni kallutada kvalifitseerima pakkujat vaatamata hälbimisele PKD tingimustest. AS Infast Oil pakkumine ei vastanud kaebaja arvates PKD punktide 2.2, 1.7.1 ja 3.9 nõuetele, sest esitamata olid pakkumise dokumentide koopiad ning General Electric Company poolt täieliku heakskiidu sertifikaadid pakutavale diiselmootoriõli margile nende kasutamiseks GEvedurite C30 ja C36 7FDL 12 ja 7FDL 16 diiselmootoris. Kuna ostja lükkas sertifikaadi puudumise tõttu tagasi mitmeid esitatud pakkumisi, pole lubatav ka AS Infast Oil pakkumise vastavaks tunnistamine. Kuna AS Infast Oil pakkumine oleks tulnud tagasi lükata, on selle edukaks tunnistamine õigusvastane. 16.03.2007 otsust pidas kaebaja õigusvastaseks seetõttu, et kaebuse esitaja poolt Riigihangete Ametile esitatud vaidlustuse läbivaatamine lõpetati 01.03.2007

§ 65

lg 6 p 2 alusel vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega ostja poolt ning ostja oleks vastavalt

sätetele pidanud seejärel tunnistama vaidlustatud otsused kehtetuks ning jätkama hankemenetlust.

ega PKD ei anna ostjale riigihankemenetluses õigust pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamiseks. Kui pakkumised on esitatud, on ostja initsiatiivil pakkumismenetluse lõpetamine ilma hankelepingut sõlmimata võimalik vaid juhul, kui ostja lükkab vastavalt

§ 8

lg 2 p 2, § 24 lg 1 p 16, § 44 ja PKD p 11 kõik pakkumised tagasi.

§ 70

tulenevalt on pakkumismenetluse lõpetamise õigus selle kehtetuks tunnistamisega üksnes Riigihangete Ametil. Lisaks leiab kaebaja, et ebaõige on otsuse väide nagu poleks pakkujatel olnud võimalik esitada asjakohast sertifikaati määrdeaine sobivuse kohta vastavalt PKD p-le 3.9. PKD-s ei ole sätestatud, millisel kujul ja vormis peab olema esitatud sertifikaat konkreetse määrdeaine sobivuse kohta GE-veduritele. Kaebuse esitaja kinnitas, et ostja andis nii kaebuse esitajale kui teistele pakkujatele dokumendi General Electric Company poolt heakskiidetud diiselmootorite õlide/määrdeainete kohta ning aktsepteeris pakkumiste vastavuse kontrollimisel pakkumisele lisatud sama dokumenti kui sertifikaati PKD p-de 1.7 ja 3.9 tähenduses. Kaebaja tõi tuvastamisnõude põhjendatud huvina esile kahjunõude esitamise soovi ning märkis, et ostja seadusevastase käitumisega on oluliselt rikutud ettevõtlusvabadust - kaebuse esitajal kui ainsana täielikult PKD tingimustele vastanud ja parima pakkumise teinud isikul oleks olnud õigus sõlmida riigihanke tulemusel hankeleping ja teenida tehingult kasu. 2

ega ükski teine seadus ei sätesta ega piira riigihanke pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamiseks õigustatud isikut. Ostjal kui pakkumismenetluse korraldajal on õigus pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamiseks.

§ 70

ei anna Riigihangete Ametile pakkumismenetluse tühistamiseks ainupädevust, vaid sätestab Riigihangete Ameti kohustuse tühistada pakkumismenetlus või teha ettekirjutus. AS Infast Oil kvalifitseerimine ja edukaks tunnistamine ei riku kaebaja õigusi. Riigihangete Ameti vaidlustuse läbivaatamise protokollist nähtuvalt loobus Flexoil OÜ vaidlustamast AS Gulf Oil Estonia pakkumise kvalifitseerimise ja vastavaks tunnistamise otsust. Seega jäi vaidlustusmenetluse käigus nimetatud otsus jõusse ja tühistatud sai vaid AS Infast Oil pakkumise kvalifitseerimise ja pakkumise edukaks tunnistamise otsus kuni hankemenetluse tühistamiseni ostja poolt. Kord juba tühistatud otsuse seadusevastaseks tunnistamist ei ole vastustaja arvates otstarbekas ja ka võimalik taotleda. Seega isegi juhul, kui hankemenetluse tühistamine ostja poolt on ebaseaduslik, on vastavaks tunnistatud AS Gulf Oil Estonia pakkumine soodsam kui kaebaja pakkumine, mistõttu kaebaja poleks ikkagi jõudnud hankelepingu sõlmimiseni. Seega on kaebaja väide, et ta jäi ilma lepingust ja sellega teenitavast eeldatavast tulust, põhjendamatu. Riigihangetes osalemine on majandusrisk, millega kaasnevaid kulusid saab ja peab arvestama. Kaebaja pole näidanud, et tal seoses hankemenetluses osalemisega üldse mingeid kulusid oleks tekkinud. 6. Tallinna Halduskohtu põhjendusega. 12.09.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmise a) Juhul, kui AS Eesti Raudtee 16.03.2007 otsus pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamise kohta on õiguspärane, puudub kaebuse esitajal põhjendatud huvi teiste kaebuses näidatud otsuste vaidlustamiseks. Pakkumismenetluse õiguspärase kehtetuks tunnistamise korral ei oma tähendust see, kas Gulf Oil Estonia AS ja AS Infast Oil pakkumiste vastavaks tunnistamine ning AS Infast Oil pakkumise edukaks tunnistamine on olnud õiguspärane, sest nende otsuste kehtetusest tulenevalt ei omandanud ükski pakkuja mingeid õigusi. Seega pakkumismenetluse õiguspärasel kehtetuks tunnistamisel ei saanud kaebajal tekkida kahju, mis väidetavalt tekkis temaga kui sisuliselt parima pakkumise teinud pakkujaga hankelepingu sõlmimata jäämisest. Ka hankemenetluse kulud jäävad õiguspärase pakkumismenetluse korral kaebaja kanda kui vabatahtlikult võetud majandusriski tulemus. b) Ostja õigus pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamiseks tuleneb

§ 8lg 2 p-st 3.

Kuna seadus ei sätesta konkreetseid aluseid pakkumise kehtetuks tunnistamiseks, võis seda teha mõjuva põhjuse olemasolul. Pakkumise kehtetuks tunnistamist ei takistanud asjaolu, et ostja oli Riigihangete Ametis vaidlustuse õigeks võtnud. c) AS Eesti Raudtee on otsuse tegemisel viidanud Riigihangete Ameti menetluses olnud vaidlustusele, mille käigus vastavalt vaidlustuse läbivaatamise protokollile selgus, et ostja pidas General Electric Company täieliku heakskiidu sertifikaati oluliseks kvalifitseerimise tingimuseks; nõutud sertifikaati ei esitanud tegelikult ükski pakkuja, ent ostja on aktsepteerinud PKD punktide 1.7 ja 3.9 tähenduses General Electric Company sertifikaadina ostjale General Electric Company poolt antud nimekirja sobivate diiselmootorite õlide/määrdeainete kohta, mille pakkujad omakorda said ostja käest. Käsitletava protokolli kohaselt jõuti asja arutamisel tõdemuseni, et General Electric Company poolt ostjale antud õlide nimekiri ei ole

§ 35

lg 5 nimetatud avalikuks registriks ja tegemist ei ole väheolulise tingimusega otsuse tegemiseks. Eeltoodu tähendab muuhulgas, et ka kaebaja kvalifitseerimiseks ei olnud alust. 3

§ 67

lg-st 2 saab järeldada, et vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisel jätkub pakkumismenetlus pärast vaidlustuse läbivaatamise tulemusena tuvastatud puuduste kõrvaldamist ostja poolt. Käesoleval juhul võttis ostja vaidlustuse AS Infast Oil ebaõige kvalifitseerimise osas õigeks, mis sisuliselt tähendas ka nõustumist vaidlustuse esitaja väitega, et ostja oli kohelnud pakkujaid hankes ebavõrdselt ning rikkunud riigihangete läbipaistvuse tagamise ja konkurentsi edendamise nõuet. Kuna hankemenetluse edasise jätkamisega ei olnud võimalik tagada pakkumismenetluse eesmärgi saavutamine, on ostja otsus hankemenetluse lõpetamiseks põhjendatud. AS Eesti Raudtee on arvestanud kaalumisel asjakohaseid aspekte, on arvesse võtnud kõiki asjas tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid ning kaalutlus on olnud eesmärgipärane.

1. e)Kuna pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamine on olnud õiguspärane, puudub kaebajal põhjendatud huvi teiste vaidlustatud otsuste õigusvastasuse tuvastamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7. Apellatsioonkaebuses palub Flexoil OÜ tühistada Tallinna Halduskohtu 12.09.2007 otsus ja uue otsusega tunnistada õigusvastaseks AS Eesti Raudtee 09.02.2007 otsus AS Infast Oil kvalifitseerimise, AS Infast Oil ja Gulf Oil Estonia AS pakkumiste vastavaks tunnistamise ning AS Infast Oil pakkumise edukaks tunnistamise osas ja 16.03.2007 hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsus.
2. a)Kaebaja nõustub halduskohtuga selles, et põhjendatud huvi 09.02.2007 otsuste vaidlustamiseks on tal üksnes siis, kui 16.03.2007 otsus on õigusvastane. 16.03.2007 otsus on õigusvastane seetõttu, et ostjal puudub seadusest tulenev pädevus tunnistada pakkumismenetlust kehtetuks. Kaebaja teeb siinjuures viited Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele nr 3-3-1-5-06 ja 3-3-1-58-06 ning leiab, et kuivõrd

§ 8

lg 2 käsitleb hankemenetluse lõppemise aluseid üldiselt, ei saa sellest sättest tuletada ostja õigust pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamiseks. Muid norme, mis ostjale sellise õiguse annaksid,

ei sisalda. Ka PKD-s ei viidanud ostja võimalusele tunnistada kogu pakkumismenetlus kehtetuks. Pakkumismenetluses saab ostja teostada diskretsiooniõigust vaid seadusega lubatud otsustusõiguse piires. Kuna ostjal käesoleval juhul pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamise õigust ei olnud, ei oma tähtsust, kas see toimus mõjuval põhjusel või mitte. Kuigi eeltoodu toob kaasa kohtuotsuse tühistamise, käsitleb kaebaja veel teisi kohtuotsuse ebaõigeid seisukohti.

1. b)Kohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et General Electric Company sertifikaadi esitamine pakkujate poolt ei olnud võimalik. Kuna sertifikaadi ehk vastavustõendi osas ei olnud PKD-s kehtestatud tingimust, et selle peab pakkuja taotlema otse General Electric Company`lt, vastas ostja kaudu saadud General Electric Company`lt pärinev sertifikaat PKD p-de 1.7.1 ja 3.9 tingimustele. Varasemates riigihanke menetlustes on sama sertifikaati kasutatud tõendina määrdeainete sobivuse kohta nagu ka käesolevas menetluses ostja ja pakkujad seda käsitlesid.
2. c)Vaidlustuse õigeks võtmine Riigihangete Ametis tähendab seda, et ostja nõustub kõigi vaidlustuse põhjenduste ja taotlustega. Seega on ostja nõustunud muuhulgas ka sellega, et kaebaja kuulus ainsa pakkujana kvalifitseerimisele ja vastavaks tunnistamisele. Ostja pidi jätkama hankemenetlust seaduspärasel viisil.
3. d)Kohus on viidanud, et ostja võis pakkumismenetluse kehtetuks tunnistada, sest ilmnes mõjuv põhjus – riigihanke eesmärgi saavutamine polnud enam võimalik. Kohtuotsusest ei nähtu, 4

§ 8lg 2 pst 3.

Pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamist ei välista vaidlustuse õigeks võtmine. Kui

§ 10

lg 1 annab ostjale pakkumismenetluse korraldamise pädevuse, siis selline pädevus hõlmab nii õigust alustada kui õigust lõpetada pakkumismenetlus.

§ 70

lg 1 sätestab juhtumid, mil pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamine on kohustuslik, kuid ei piira kuidagi ostja õigust sättes nimetamata juhtudel pakkumismenetlust kehtetuks tunnistada. Seisukohale, et pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamine võib olla lubatav juhul, kui pakkumismenetlusega pole võimalik riigihanke eesmärki saavutada, asus Tallinna Ringkonnakohus 13.06.2006 otsuses nr 3-05-28. Praegu kehtivas riigihangete seaduse § 29 lg 3 p-s 6 on sõnaselgelt sätestatud ostja õigus põhjendatud vajaduse korral pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamiseks.

1. c)Ostja pidi pakkumismenetluse tunnistama kehtetuks, tagamaks kõigi pakkujate võrdne kohtlemine. Pakkujate eristamiseks puudus mõjuv põhjus, sest selgus, et ühelgi pakkujal ei olnud võimalik esitada PKD p-s 3.9 nõutud sertifikaati. Pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamine oli kooskõlas õigusliku tagajärje sobivuse, vajalikkuse ja mõõdukusega. Vastustaja nõustub selles osas kõigi kohtu seisukohtadega.
2. d)Alusetu ja paljasõnaline on väide, et ostja saatis kaebajale ja teistele pakkujatele sertifikaadi General Electric Company poolt täielikult heakskiidetud diiselmootoriõlide kohta. Vastupidisel juhul tõusetuks küsimus, miks pakkujad ei lisanud kvalifitseerimiseks vajalikku sertifikaati pakkumisele. Samuti on oletuslik ja paljasõnaline väide, et varem on samasisulist dokumenti heakskiidu sertifikaadina aktsepteeritud.
3. e)Vaidlustuse põhjendatuks tunnistamine ei tähendanud kaebaja pakkumise ainsana vastavaks tunnistamist. Kuna kaebaja loobus Riigihangete Ametis vaidlustusest AS Gulf Oil Estonia kvalifitseerimise otsuse tühistamiseks, kehtib AS Gulf Oil Estonia kvalifitseerimise ja pakkumise vastavaks tunnistamise otsus sõltumata vaidlustuse õigeks võtmisest ning viimase pakkumine oli kaebaja pakkumisest soodsam.
4. f)Vastustaja palus jätta menetluskulud kaebaja kanda ja välja mõista vastustaja apellatsioonimenetluses kantud esindaja kulud summas 34 810 krooni. 9. Menetlusosalistele avalduste ja seisukohtade esitamiseks antud tähtaja jooksul esitas kaebaja järgmised täpsustatud seisukohad. 5

§ 70

võimalus tunnistada pakkumismenetlus kehtetuks, kuid üksnes sama paragrahvi lg 2 punktides 1–8 ettenähtud tingimustel. Neid tingimusi käesoleval juhul ei esinenud, mida tõendab muuhulgas ka asjaolu, et Riigihangete Amet

§ 70lg 1 sätestatud riikliku järelevalve kohustust ei täitnud.

c) Pakkumismenetluse eesmärgi saavutamise võimatus ei ole pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamise aluseks

§ 70

lg 2 alusel, samuti ei põhjendanud vastustaja pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamist nimetatud asjaoluga.

1. d)Kaebaja esitas kohtule täiendava tõendina vastustaja ostukorraldaja poolt 03.01.2007 kell 14.53 kaebajale saadetud e-kirja ja selle manusena General Electric Company poolt täielikult heaks kiidetud õlide nimekirja, mille kaebaja lisas oma pakkumisele. Seega omas vastustaja täpset informatsiooni selle kohta, millised õlid sobivad kasutamiseks tema diiselmootorites, ning õige pole vastustaja väide, et pakkujad ei esitanud ja neil ei olnud võimalik esitada vastavat sertifikaati. Asjaolu, et varasemates hankemenetlustes on sarnast dokumenti aktsepteeritud täieliku heakskiiduna, nähtub vaidlustuse läbivaatamise protokolli 2.leheküljel olevast Infast Oil AS esindaja seletusest.
2. e)Tähtsust ei oma, et kaebaja loobus vaidlustusest Gulf Oil Estonia AS kvalifitseerimise otsuse peale, sest vaidlustusest pakkumise vastavaks tunnistamise otsuse peale ei ole kaebaja kunagi loobunud. Kaebaja on juba kaebuses esitanud põhjendused, miks Gulf Oil Estonia AS pakkumine ei vasta PKD nõuetele.
3. f)Vastustajalt paluti välja mõista lisaks esimese astme kohtus kantud menetluskuludele summas 37 568 krooni (5000 krooni riigilõiv ja 32 568 krooni esindaja kulud) ka apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud summas 39 515 krooni (riigilõiv 5000 krooni ja esindaja kulud 34 515 krooni). 10. AS Eesti Raudtee vaidles täiendava tõendi – AS Eesti Raudtee e-kirja ja sellele lisatud General Electric Company õlide nimekirja asja materjalide juurde võtmisele vastu, leides, et need on esitatud hilinenult ning apellant ei ole näidanud selle asjakohasust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Kaebaja poolt esitatud ostja töötaja e-kirja ja General Electric Company publikatsiooni „Inspection and lubrication guide AC4400 locomotives“, mille 15 leheküljel on antud General Electric Company täieliku heakskiidu saanud õlide nimekiri GE-vedurite diiselmootoritele, võtab kohus tõendina asja juurde, sest need tõendid kinnitavad kaebaja varasema menetluse käigus esitatud väidet, et ta sai oma pakkumisele lisatud õlide nimekirja vastustajalt. Vastustaja vaidles sellele esimest korda vastu vastuses apellatsioonkaebusele, seega ei ole kaebaja tõendi esitamisega hilinenud – varem polnud lihtsalt vaidlust selle asjaolu üle. Tõend ei saa olla vastustaja jaoks üllatav, sest temalt see pärinebki. 6

§ 8lg 1 määratleb riigihanke pakkumismenetluse alguse ja sama paragrahvi 2.

lõige pakkumismenetluse lõppemise.

§ 8

lg 1 näeb ette, et pakkumismenetluse alguseks on pakkumise kutse, ideekonkursi kutse või väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse teate esitamine registrile ning

§ 8

lg 2 järgi on pakkumismenetluse lõppemise aluseks teiste hulgas pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamine. Vastavalt

§ 10

lõikele 1 on pakkumismenetluse korraldajaks ostja, kes määrab riigihanke eest vastutava isiku. Seega otsustab riigihanke seaduse kohaselt ostja riigihanke väljakuulutamise vajaduse, määratleb hankeobjektiks oleva teenuse ja algatab riigihanke pakkumismenetluse. Riigihangete seaduse normidest, millest tuleneb volitus riigihanke korraldamise otsustamiseks, tuleneb samaaegselt ka õigus riigihankemenetluse läbiviimise ümberotsustamiseks. Haldusorgani pädevusest küsimuse otsustamiseks tuleneb ka õigus selles küsimuses tehtud otsustus ümber vaadata, sealhulgas varasem otsus kehtetuks tunnistada. Ringkonnakohus on seisukohal, et pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamise alused ei ole piiratud

§ 70

lg 1 näidatud loeteluga.

§ 70

lg 1 loetelu käsitleb üksnes juhtumeid, mil järelevalvet teostaval Riigihangete Ametil on kohustus sekkuda pakkumismenetlusse ega piira ostja otsustusvabadust pakkumismenetluse kujundamisel. 14. Varasema otsuse kehtetuks tunnistamine ei tohi olla meelevaldne, vastasel korral võib olla rikutud riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid (konkurentsi edendamine, läbipaistvus, mis tähendab ka kontrollitavust, võrdne kohtlemine) ning otsus on sellest tulenevalt õigusvastane. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ostja pakkumismenetlust kehtetuks tunnistades käitunud meelevaldselt. Ostja 16.03.2007 otsuses pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamise kohta põhjendatakse otsust sellega, et ühelgi pakkujal ei olnud võimalik esitada PKD punktis 3.9 nõutud General Electric Company sertifikaati määrdeaine sobivuse kohta GE-veduritele. Sisuliselt on ostja asunud seisukohale, et ükski pakkuja pole nõutud sertifikaati esitanud ning seega pole hankemenetluse eesmärk hankelepingu sõlmimise näol enam saavutatav.

§ 7

lg 2 kohaselt on pakkumismenetluse korraldamise eesmärk ostja rahaliste vahendite säästlik ja ratsionaalne kasutamine ning hankelepingu sõlmimine. See tähendab ostjale vajaliku ja nõutavatele tingimustele vastava kauba, teenuse või ehitustöö ostmist parima võimaliku hinnaga.

§ 1

lg 1 kohaselt on selle seaduse eesmärgiks muuhulgas ka tagada riigihangete läbipaistvus ja pakkumismenetluses osalejate võrdne kohtlemine. Kui hankemenetluse eesmärk pole 7

§ 35

lg 5 alusel, sest avalikku registrit GE-vedurite diiselmootoritele sobivate õlide kohta ei ole ning sertifikaati õli sobivuse kohta tuli asjaoludest nähtuvalt pidada oluliseks pakkumise tingimuseks. Ostja tunnistas eelnevast tulenevalt vaidlustuse põhjendatuks ning, arvestades

§ 67lg 2, pidi vaidlustuse esemeks olnud otsused kehtetuks tunnistama.

Kaebaja seisukoht, et vaidlustuse põhjendatuks tunnistamine tähendab automaatselt seda, et kaebaja pakkumine tuli tunnistada parimaks kui ainsana vastavaks tunnistatud pakkumine, ei tugine seadusele. Nagu käesoleva otsuse punktis 13 põhjendatud, on ostjal põhjendatud vajaduse korral õigus tunnistada kehtetuks pakkumismenetluse käigus vastuvõetud otsuseid. Seega võis ostja tunnistada kehtetuks ka kaebaja pakkumise vastavaks tunnistamise ja tema kvalifitseerimise otsused, kui ta sai teadlikuks nende õigusvastasusest. Asjaolu, et keegi ei olnud kaebaja kvalifitseerimise ja tema pakkumise vastavaks tunnistamise otsuseid vaidlustanud, ei oma seejuures tähtsust ega vähenda ostja kohustust viia pakkumismenetlus läbi võrdse kohtlemise põhimõtteid järgides.

1. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tema poolt pakkumisele lisatud dokument on käsitletav PKD p-s 3.9 nimetatud sertifikaadina. Tegemist on juhendiga GE-vedurite diiselmootorite korrashoiuks ja määrimiseks, kus muuhulgas on ära toodud nimekiri õlidest, mis publikatsiooni avaldamise seisuga on saanud General Electric Company täieliku heakskiidu. Nagu kaebaja apellatsioonkaebuses sertifikaadi olemust avades põhjendatult märgib, tähendab sertifikaat vastavustõendit ning ilmne on, et eelnimetatud diiselmootorite korrashoiu juhendi valguskoopiat ei saa nimetada vastavustõendiks. Samas on õige kaebaja seisukoht, et eelpool käsitletud nimekiri saab tõendada, et kaebaja pakutud õli on saanud General Electric Company täieliku heakskiidu ning ostjal, kelle käest juhend ja nimekiri olid saadud, oli täieliku heakskiidu olemasolu teada. Aga samamoodi sai ostja lihtsalt veenduda ka selles, et edukaks tunnistatud pakkuja poolt pakutud õli sisaldub viidatud nimekirjas. Ostja oligi selles veendunud enne, kui AS Infast Oil kvalifitseeris, tema pakkumise vastavaks ja edukaks luges (vt 09.02.2007 otsus, toimiku lk 13). Tingimustes, kus ükski pakkuja ei esitanud korrektset sertifikaati ning ostja kontrollis pakutud õlil täieliku heakskiidu olemasolu temal olemasolevast ja tema poolt pakkujatele saadetud vedurite hooldusjuhendist, poleks võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlas jätta kvalifitseerimata üks pakkuja põhjusel, et ta ei lisanud oma pakkumisele koopiat juhendist, mille olemasolu ostjal ta kindlalt teadis, ja kvalifitseerida teine pakkuja ostjalt saadud juhendi koopia lisamise tõttu. Sellistes tingimustes oli ostjal põhjendatud otsuste eraldi kehtetuks tunnistamise asemel tunnistada kehtetuks kogu pakkumismenetlus, sest ühtki pakkujat poleks olnud võimalik kvalifitseerida, kui kohaldada PKD tingimusi ühtviisi rangelt. Vastustaja on oma 16.03.2007 otsust selgitanud samal moel halduskohtule esitatud vastuses toimiku leheküljel
2. 8