← Eesti

2-07-8127/3

Obsah (6)§ 468§ 415§ 410§ 413§ 174§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2008. a Tallinn Tsiviilasja number 2-07-8127 Tsivi

§ 468lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus Hagimenetluse kulud kannab kostja NT. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest

§ 415ja 416 sätestatud alusel ning korras.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXXXXXXXX AS-s SEB Eesti Ühispangas või XXXXXXXXX AS-s Hansapangas, mõlemal viitenumber XXXXXXXXXX. Esitatud asjaolud 08.03.

  1. a kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 11.01.
  2. a liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Kostja talle osutatud teenuste eest hagejale arveid ei tasunud. Hageja on arvestanud kostjale ka viivist. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja 23.01.
  3. a määratud kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise seaduslikust takistusest. Kostja on teadlik istungi toimumise ajast ja kohast, kohtukutse kätte saanud isiklikult (tl 56). Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

§ 410

kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile.

§ 413

lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning viidatud nõue kuulub rahuldamisele. 23.01.2008. a toimunud kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud nõude juurde ja palus nõue rahuldada tagaseljaotsusega. Samuti palus hageja esindaja kostjalt välja mõista menetluskulud: hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 839.39 krooni. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et asjas on põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine. Puuduvad

§ 413lõikes 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Hagi rahuldamise materiaalõiguslikus aluseks on kuni 01.07.2002. a kehtinud TsK § 173 lg 1, mis sätestab kohustise täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 174, mille kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. Sama seaduse § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas

§ 468lg 1 p.

2.

173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kooskõlas

§ 174

lg 1 tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sellest tulenevalt tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv ja esindaja kulud jätta kostja kanda. Maie Seppo kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.