KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht
- juuni
- a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-32666 Tsiviilasi SJ’i (E ) hagi P(P)J’i (E ) vastu abielu lahutamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad hageja SJ (E ) (isikukood XXX, elukoht XXX); kostja P(P)J (E ) (isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 30.05.
- a Istungil osalenud isikud hageja SJ RESOLUTSIOON Lahutada SJ’i (E ) ja P(P)J’i (E ) abielu, mis on registreeritud XXX ENSV Harju rajooni TSN Täitevkomitee Perekonnaseisuaktide büroos, kanne nr. XXX Poolte abielu lugeda lõppenuks kohtuotsuse jõustumise päevast alates. Kummagi poole menetluskulud jätta poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud asjaolud 06.11.2006.a. esitatud hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu XXX.a. ENSV Harju rajooni TSN Täitevkomitee Perekonnaseisuaktide büroos, kanne nr. XXX Faktilised abielu- ja majandussuhted poolte vahel lõppesid 1993.a. veebruaris, kui kostja lahkus Venemaale uue pere juurde. Seega poolte abielu- ja majandussuhted lõppesid 1993.a. veebruaris ja sellest ajast pole pooled enam kohtunud. Hageja palub lahutada poolte abielu, mis on sõlmitud XXX. ENSV Harju rajooni TSN Täitevkomitee Perekonnaseisuaktide büroos, kanne nr. XXX. Kostja avaldus 13.04.2007.a. edastas hageja kohtule kostja P(P)J’i (E ) notariaalselt tõestatud avalduse (Venemaa, Tšeljabinski notar Tatjana Afanasjeva kohusetäitja Nadežda Melnitšenkopoolt tõestatud, notari registri kanne nr XXX), mille kohaselt kostja kinnitab, et on nõus abielu lahutusega, antud abielust pooltel alaealisi lapsi ei ole. Kostja palub poolte abielu lahutada ilma tema osavõtuta. Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Tulenevalt PKS § 30 abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest. Abielutunnistusega on tõendatud, et abielu hageja ja kostja vahel on registreeritud XXX.a. ENSV Harju rajooni TSN Täitevkomitee Perekonnaseisuaktide büroos, kanne nr. XXX. Poolte abielulised ja majanduslikud suhted poolte vahel on lõppenud veebruaris 1993.a., kui kostja lahkus Venemaale uue pere juurde. Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde abielu lahutada. Kohtu toimikus on kostja notariaalselt tõestatud avaldus, et ta on nõus abielu lahutamisega ja palub abielu lahutada ilma tema osavõtuta. Kohus leiab, et võttes arvesse kostja kõrget iga ja suurt vahemaad, tuleb arvestada kostja notariaalses avalduses esitatud avaldatuga.. Kuna pooled soovivad abielu lahutada, siis asub kohus seisukohale, et poolte abielu on lõppenud 1993.a. ja perekonda ei ole võimalik enam taastada. Seega kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Taimi Kollom Kohtunik 2
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.