) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
Vaidlust ei ole selles, et laen tuleb tagastada ja maksta laenulepinguga kokkulepitud intressi. Vaidlust ei ole ka nõude loovutamise ja hüpoteekide loovutamise üle. Kostjal on nõudeõigus hageja vastu.
lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Poolte vahel oli sõlmitud üks laenuleping 15.09.2004 nr 105/2004 (tl-d 22-24), mille punktis 5.
lg 3 p 5 kohaselt on tühine ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, kui nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi. Kostja nõutav leppetrahv (60 000 + 111 600) 171 600 krooni ületab põhivõlga ja on ebamõistlikult suur. Kohus on seisukohal, et isegi kui laenulepingust ja kokkuleppest võiks aru saada nii, et leppetrahvi tuleb tasuda mitmel korral, on selline kokkulepe tühine tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusena
Hagejal oleks seega lepingust tulenev maksimaalne kohustus maksta leppetrahvi 163 200 kroonilt 50 % , so 81 600 krooni. Hageja esindaja on seisukohal, et ka 60 000 krooni suurune leppetrahv on ebamõistlikult suur. Hagejal on õigus taotleda leppetrahvi vähendamist.
lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Kohus vähendab hageja poolt tasumisele kuuluvat leppetrahvi 60 000 kroonini põhjustel, mis on toodud hagejale riigi õigusabi andmiseks tehtud kohtumääruses (tl 87-88). Hageja majanduslik olukord on raske. Tema ülalpidamisel on kaks alaealist last, kusjuures ta on noorema lapsega 3 alles lapsehoolduspuhkusel Hageja sissetulekuks on toetused. Hagejal puudub igasugune registritesse kantav vara, välja arvatud kostja kasuks hüpoteegiga koormatud kinnistu. Suuremas osas leppetrahvi vähendamist ei pea kohus põhjendatuks, arvestades Kokkuleppes nr 1 kirja pandut ning hageja poolt lepingulise kohustuse täitmise väga väikest ulatust. Viivise nõue on nii seadusesättel (
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.) kui ka lepingu punktil 6.2. põhinev, seega kokku lepitud ja kuulub laenuandja nõudmisel tasumisele. Kostja on vähendanud laenulepingus kokku lepitud ja ka kohtu arvates ebamõistlikult suurt viivisemäära – 1,5 % päevas viivitatud summalt – aastaintressini. Kohus on seisukohal, et selline viivise määr on mõistlik, põhjendatud ja seaduslik.
lg 1 viimase lause kohaselt kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivise summa on kostja arvutuste kohaselt 157 667 krooni. Laenulepingu pooled on laenulepingu punktis 6.2. kokku leppinud, et viivist makstakse kuni kõigi lepingujärgsete võlgnevuste täieliku kustutamise päevani. Seadus keelab viivise arvutamise intressilt (
lg 6), kuid keelatud ei ole viivise arvutamine leppetrahvilt, kui pooled on selles kirjalikult kokku leppinud. Kohus on seisukohal, et pooled on kokku leppinud viivise tasumise kõikidelt lepingust tulenevatelt võlgnevustelt, sealhulgas ka leppetrahvilt. Kostja arvutus, mis põhineb 223 200 krooni suuruselt viivitatud summalt (120 000 + 43 200 + 60 000) viivise arvestamisel on seaduslik.
lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule, so analoogselt leppetrahvi vähendamise taotlusega. Leppetrahvi ja viivise vähendamise põhjuste näidisloetelu on toodud
Kohustuse täitmise ulatus hageja poolt oli nullilähedane kuni 06.12.2007. Kostja väitel, mida hageja ei ole vaidlustanud, on hageja enne 06.12.2007 maksnud intresside katteks 29 008 krooni. Laenuandjal oli vastavalt maksegraafikus arvestatule (tl 67) õigus saada 370 716 krooni, kui laenulepingut ja kokkulepet nr 1 oleks täidetud nõuetekohaselt. Kostja (või nõude loovutaja) on saanud (189 312 + 29 008) 218 320 krooni, millele lisandub 10 160 krooni vaidlustamata intressi. Hageja esindaja taotleb viivise ja leppetrahvi summa vähendamist põhivõla suuruseni, so 163 200 kroonini. Sellest summast tuleb lahutada leppetrahv 60 000 krooni. Viivise katteks jääb seega 103 200 krooni. Kohus on seisukohal, et kostja arvestatud viivis 157 667 krooni kuulub vähendamisele 103 200 kroonini. Kokku 391 680 krooni tasumisega on hageja tasunud kostjale (või tema õiguseellasele) põhivõla, intressi kuni lepingu ülesütlemiseni, leppetrahvi ja kostjal lepingu ülesütlemisest tekkida võiva võimaliku kahju (saamata jäänud tulu planeeritud intresside näol) katteks viivise. Kohus vähendab viivist hageja raske majandusliku olukorra tõttu, millele on kohus viidanud juba leppetrahvi vähendamise otsuse motiveerimisel. Lisaks arvestab kohus ka kostja nõude alust, st väga suure intressimääraga laenulepingut. Selline laenuintress hüpoteegi seadmise tagatisel peaks katma laenuandja kõik võimalikud kulutused seoses laenu andmisega, seadmata ohtu laenuandja majandustegevust. Tl-l 129 oleva nõudeõiguse loovutamise lepingu kohaselt on kostja tasunud K. Invest AS-le A.S. vastu esitatava nõude eest 274 829 krooni. Seega katab 391 680 krooni suurune summa täielikult kostja kulutused seoses nõude omandamisega. Kohus on seisukohal, et leppetrahvi ja viivise vähendamise puhul on arvesse võetud ka kostja õigustatud huvi.
lg 2 kohaselt kui kahjustatud pool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud ning
lg 5 kohaselt kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist 4 ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Kostjal on võimalik esitada nõue hageja vastu leppetrahvi ja viivisega katmata osas kahju hüvitamiseks, kui selline kahju on kostjal olemas. Kostja vastuväited hagile ei anna kohtule alust teha otsust kostja kahju hüvitamise osas. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Kohus rahuldab küll hageja nõude, kuid kostja poolt sundtäitmise algatamine oli põhjendatud, sest hageja ei olnud tasunud lepingujärgseid makseid. Menetluse käigus on hageja rahuldanud või tunnustanud kostja nõuded põhivõla ja intressi osas. Kostja poolt nõuete esitamine täitemenetluses oli põhjendatud. Antud asjaoludel oleks hageja menetluskulude väljamõistmine kostjalt ebaõiglane. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.