) § 29 lg 1 p-st 2 kohus lahutab abielu ühe abikaasa nõudel, kui abikaasa soovib, et koos abielu lahutamisega lahendataks lapsesse puutuv vaidlus või mõistetaks välja elatis. Abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.
kohaselt juhul, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures 3 2-06-19055 laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus.
lg 1 p 1 ja 4 järgi võib kohus ühe vanema nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju.
lg-te 1 – 3 kohaselt isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Eestkosteasutus võib lubada isikule, kellelt on vanema õigused ära võetud, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju. Vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest.
Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks (
Vastavalt
lg-le 2 elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (
Kuulanud ära hageja seletused, uurinud asjas kogutud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, kohus tegi kindlaks, et käesoleva asjas ei ole poolte kooselu taastamine võimalik ning abielu tuleb lahutada. Poolte abielulised suhted lõppesid 2006.a. juunikuus. Suhete lõppemise põhjuseks oli kostja poolt alkoholi kuritarvitamine. Abielu jooksul kostja korduvalt viibis alkoholismi ravil Wismari Haiglas, kuid ravi tulemusi ei andnud. Ka peale abielusuhete lõppemist on hageja viinud kostjat ravile ja püüdnud abielusuhteid taastada, kuid tulemusteta. Kostja jätkab alkoholi kuritarvitamist, tal on uus elukaaslane, kelle on kostjaga sarnane asotsiaalne eluviis. Nõmme LOV arvamusest nähtuvalt kostja L. Š helistas 04.09.2006 Nõmme LOV lastekaitsetöötajale, et kohtumises kokku leppida. Lastekaitsetöötaja hinnangul oli L. Š telefonikõne toimumise ajal alkoholi tarvitanud, sest kostja kõne oli ebaselge. Nõmme LOV sotsiaalhoolekandeosakonna töötajad kohtusid L Š 05.09.2006. Lastekaitsetöötaja hinnangul oli L. Š kohtumisele saabudes alkoholijoobes. Kostja ise väitis, et ta peale ravilt tulekut alkoholi tarvitanud ei ole. Samuti nähtub Nõmme LOV kirjalikust arvamusest, et 05.09.2006 oli Nõmme LOV lastekaitsetöötajal telefonikontakt kostja ema L A . L. A sõnul oli tütar eelmisel päeval Wismari haiglast välja saanud ja oli kohe samal päeval koos sõpradega L. A elukohas hakanud alkoholi tarvitama, mistõttu L.A palus kostjal lahkuda. Nõmme LOV arvamuse kohaselt L. A selgitas lastekaitsetöötajale, et kostja ei suuda päevagi veeta kanget alkoholi tarvitamata. 04.12.2006 vestles Nõmme LOV uuesti kostja emaga, kelle sõnul kostja siis elas Sõbra tänaval ja pidi töötama koristajana. Samuti kinnitas kostja ema L. A , et L. Š tarvitab endiselt rohkelt alkoholi. Tõsiseltvõetavad ei ole Nõmme LOV kirjalikus arvamuses kirjeldatud kostja selgitus, milles ta põhjendas kodust lahkumist kartusega füüsilise vägivalla ees, millega kostja olevat ähvardanud hageja isa. Kostja väited on vastuolus kostja enda käitumisega. Kostjal oli võimalus kaitsa oma õigusi kohtus. Kostja ei ole kohtule vastanud ega oma seisukohti esitanud, kohtu korduvatele teadetele ei ole reageerinud, kohtukutset keeldus kostja vastu võtmast ning kohtuistungile ei ilmunud. Pooltevahelise kooselu lõppemisest ja hagiavalduse kohtusse esitamisest möödunud poolteteise aasta jooksul ei ole kostja laste vastu huvi tundnud. Asjaosaliste kinnituse kohaselt on kostja selle aja jooksul käinud laste elukohas kahel korral, kuid alkoholijoobes, mistõttu sellel ajal kodus olnud hageja vanemad kostjal lastega suhelda ei lubanud. Nõmme LOV arvamusest nähtuvalt avaldas kostja kohtumisel lastekaitsetöötajaga küll muret laste käekäigu üle, kuid kohus leiab, et see mure on paljasõnaline. Kostja väidetel ei hoolitse LŠ laste eest piisavalt ja 4 2-06-19055 hageja isa on lastele kostja nähes alkoholi pakkunud. Kostja väited on vastuolulised. Kostja lahkus pere juurest 2006.a. juunis ja tema enda sõnul ei ole tal olnud võimalik lastega kohtuda, mistõttu ei ole kostja kohtu hinnangul lastega sellisel määral kokku puutunud, et tema eelnimetatud väited võiksid tõesed olla. Samuti nähtub Nõmme LOV arvamusest, et kostja põhiline mure oli seotud hagejale ümbervormistatud peretoetustega. Peale lastekaitsetöötaja selgitusi, et peretoetust makstakse lapsi reaalselt kasvatavale vanemale, väitis kostja, et soovib lapsed enda juurde elama võtta. Kostja ei ole näidanud huvi lastega kohtumiseks ning ei ole sellekohase sooviga ka Nõmme LOV poole pöördunud.Mingeid reaalseid samme laste enda juurde võtmiseks (püsiva elu- ning töökoha leidmine ja alkoholi tarvitamise lõpetamine) ei ole kostja astunud, samuti ei ole ta esitanud kohtule vastuväiteid hageja nõuetele laste elukoha kindlaksmääramise ja kostjalt vanema õiguste äravõtmise kohta. 30.11.2006 teostas Nõmme LOV lastekaitsetöötaja kodukülastuse kostja viibimiskoha aadressile XXX. Kodukülastus toimus politsei kaasabil, sest Nõmme LOV sotsiaaltöötajatele on see elupaik tuttav eelkõige oma asotsiaalsete ning kriminaalsete elanike tõttu. Kostja elukohaks on barakk tüüpi elamu, kus elab koos mitmeid asotsiaalse eluviisiga isikuid, kes liigtarvitavad alkoholi. Maja on antisanitaarses seisukorras, ruumid räpased. Koridori põrandal vedelesid mustad prügikotid, köögis olid mustad nõud, toidujäätmed ja tühjad pakendid, ruumid haisesid. Kodukülastuse ajal viibis sellel aadressil ka kostja L. Š , kes väitis, et püüab leida rakendust Nõmme LOV heakorratöödel ning väidetavalt lubatud temaga ühendust võtta, kui on tööd pakkuda. Nõmme LOV-s puudub info kostja pöördumise kohta. Kodukülastusel põhjalikumaks vestluseks kokku lepitud ajal 04.12.2006 Nõmme LOV-sse kostja ei ilmunud ning jättis minemata ka Mustamäe LOV lastekaitse peaspetsialisti vastuvõtule. Nõmme LOV sotsiaaltöötaja hinnangul häirib kostja sotsiaalset- ning majanduslikku toimetulekut tema rohke alkoholi tarbimine. Seoses alkoholismiga otsisb kostja võimalusi alkoholi tarvitamiseks ning on seetõttu loobunud laste kasvatamisest. Arvamuse andmise hetkel aadressil XXX olnud kostja elukoht on lasetele elukohaks sobimatu nii elementaarsete elamistingimuste puudumise kui elamispinnal viibivate alkohoolikute ja asotsiaalsete isikute tõttu. Kostjal puuduvad sissetulekuallikad ning Nõmme LOV-le teadaolevalt L Š ei ole teinud pingutusi elatusallika leidmiseks ega oma elukommete muutmiseks. Hageja elab koos laste ja oma vanematega aadressil XXX, kus on olemas laste kasvatamiseks sobivad elamistingimused. Hageja pere kasutuses on tema vanematele kuuluvas majsa kolmest toast kaks tuba. Majas on olemas elementaarsed tingimused laste kasvatamiseks. Kodu oli korras ja puhas. Kodukülastuse ajal olid lapsed haiged ning LŠ viibis nendega kodus hoolduslehel. Nõmme LOV hinnangul tegeleb hageja LŠ laste kasvatamisega ning nende eest hoolitsemisega. Hageja vanemad on pensionärid ning saavad samuti laste järele valvata hageja tööl viibimise ajal. Hagejal on ametlik regulaarne sissetulek AS-st B , mis võimaldab kahe lapse ülalpidamist. Lapsed käivad Tallinnas lasteaias. Lasteaia juhataja sõnul on lapsed hooldatud, hageja tasub lasteaia arved tähtaegselt, lastel on olemas kõik vajalik ning nad on puhtad ja hoolitsetud. Hageja ja tema vanemad suhtlevad tihedalt kasvatajatega, hageja küsib vajadusel abi laste arengu ja vajaduste küsimuses. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus jõudis veendumusele, et põhjendatud on hageja taotlus kostjalt vanema õiguste äravõtmiseks ning laste elukohaks tuleb määrata hageja elukoht.
lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Igal lapsel on õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule (lastekaitse seadus § 8). Lapse õiguste konventsioonis märgitakse, et lapse isiksuse täielikuks ja harmooniliseks arenguks peab laps kasvama perekonnas, kus õnne, armastuse ja üksteisemõistmise õhkkonnas valmistatakse teda põhjalikult ette iseseisvaks eluks ühiskonnas.Vanemalt lapse suhtes vanema õiguste äravõtmine on äärmuslik õiguskaitsevahend lapse huvide kaitseks. Vanema õiguste äravõtmise tagajärjel 5 2-06-19055 kaotab isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, lapse suhtes kõik õigused (
Seaduse mõte ei ole vanema õiguste äravõtmisega karistada vanemat, vaid kaitsta last vanema eest, kes ei täida vanema kohustusi nõuetekohaselt ilma mõjuvate põhjusteta või kahjustab oma tegevusega lapse huve. Kohtu hinnangul on käesolevas tsiviilasjas veenvalt tõendatud, et kostjal puudub huvi laste käekäigu vastu ja lastega suhtlemiseks. Kostja L Š valikud ning tehtud otsused lähtuvad eelkõige alkoholi tarvitamise võimaluse olemasolust ning alkoholi ostmiseks ressursside leidmise püüdest, mitte murest laste heaolu pärast. 2006.a. sügisel diagnoositi kostjal L. Š maksatsirroos ning alkoholi tarvitamine võib kujutada ohtu tema elule ja tervisele. Nõmme LOV-le teadaolevalt on kostjal olnud suguline vahekord HIV-positiivse süstiva narkomaaniga. Sellise eluviisiga vanem annab lastele kahjulikku eeskuju, võib põhjustada lastel ühiskonnas mitteaktsepteeritavate väärtushinnangute kujunemist ning mõjub halvasti laste enesehinnangule ja nende sotsiaalsetele suhetele. Eelneva alusel kohus leiab, et kostja oma hoolimatu ja asotsiaalse eluviisiga kahjustab laste isiksuse täielikku ja tasakaalustatud arengut ning laste heaolu, kostja on põhjendamatult jätnud lapsed ilma emalikust hoolitsusest ning temalt tuleb vanema õigused ära võtta. Vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat laste ülalpidamise kohustusest. Hageja avaldas arvamust, et kostjalt reaalselt elatise saamine on vähetõenäoline ning taotles elatise väljamõistmist seaduses ettenähtud miinimumi ulatuses. Elatise väljamõistmisel võtab kohus arvesse mõlema vanema varalist seisundit. Hageja töötab, tema sissetulek on kohtu hinnangul piisav selleks, et tavapäraste igapäevaste väljaminekutega ja kahe lapse ülalpidamisega rahuldavalt toime tulla. Kostja sissetulekute kohta kohtul andmed puuduvad. Hageja kohtuistungil seletas, et kostja on talle kinnitanud, et töötab mitteametlikult. Samuti hageja leidis, et kostjal peab sissetulek olema, sest alkoholi jaoks kostjal raha on. Samuti on kostja ema L. A Nõmme LOV töötajatele kinnitanud, et kostja aeg-ajalt töötab. Kostja ei ole elatise nõudele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et puuduvad kaalukad põhjused ja asjaolud, mis annaksid alust kostjalt seaduses sätestatud minimaalse elatusraha väljamõistmata jätmiseks. Vastavalt
lg-le 4 kohus määrab ühele lapsele väljamõistetava elatise suuruseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusega nr 254 “Palga alammäära kehtestamine” kehtestati alates 01.01.2008 kuupalga alammääraks 4350 krooni. Pool sellest, ehk ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav elatis on seega 2175 krooni. Palga alammäära muutumisel muutub vastavalt ka elatusraha suurus, mida kostjal tuleb hagejale tasuda. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemustest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta (TsMS § 164 lg 3). TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehti. Eeltoodu alusel kohus peab õigeks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Heli Käpp Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.