Obsah (5)

§ 60§ 61§ 50§ 51§ 49

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks 29. jaanuar 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-06-

) § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kostja on seisukohal, et hageja poolt taotletav summa ületab lapse vajadused ega vasta kostja varalisele seisundile. Hageja väidab, et lapse eluasemekulud on 8 945 krooni. Kostja leiab, et eluasemekuludele on raske esitada sisulisi vastuväiteid, kuna hageja ei ole kirjutanud, millest need koosnevad. Hageja väidab korduvalt, et lapse eluasemekulud sisaldavad eluasemelaenumakseid summas 6 500 krooni, samas ei ole seda tõendanud ning isegi kui tõendaks, ei ole eluasemelaenu arvestamine lapse elatisrahanõude sees põhjendatud. Hageja pole põhjendanud ega tõendanud, et uue korteri ostmine tulenes lapse vajadustest. Samuti suureneb tegelikult iga eluasemelaenumakse tasumisega hageja vara, mis aga ei ole lapse elatise maksmise eesmärgiks. Vastavalt Statistikaameti andmetele olid 2006 aasta ühe leibkonnaliikme eluasemekulud 566,30 krooni. Eluasemekulud ei ole täiskasvanutel ja lastel sama suured. Vastavalt EMTuurimusele “Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika” (www.sm.ee/est/HtmlPages/lapse_kulud/$file/lapse_kulud.pdf), on 14-aastase ja üle selle 2 eluasemekulud 465 krooni (395 kr eluruumikulu, 60 krooni kodukulud ja 10 krooni koduhoolduskulud). Seega tunnistab kostja lapse eluasemekulusid summas mitte üle 500 krooni. Hageja väidab, et tema kulutused toidule on 1 000 krooni kuus. Kostja vaidleb sellele vastu. Hageja ei ole esitanud vastavaid arvestusi, kuid Statistikaameti arvestuste järgi olid

1. a elanike keskmise leibkonna liikme kulutused toidu ja alkoholivabade jookide ostmisele 919 krooni kuus. 30.06.2004 ajalehes Postimees avaldatud E-MT artikli andmetel kulub vaesemates peredes lapse toidule kuus 426 krooni ja jõukamates 672 krooni. Seega nõustub kostja toidukulutustega 700 krooni kuus. Hageja väidab, et lapse kulutused transpordile on 300 krooni kuus. Kostja on seisukohal, et laps saab oma asjad aetud ühistransporti kasutades. Kui arvestada, et 90 päeva juuniorkaart maksab 250 krooni, siis on kulu ühes kuus ühistranspordi jaoks 83 krooni, lisada veel varu võimalikeks muudeks sõitudeks, leiab kostja, et keskmine transpordikulu kuus ei ületa 120 krooni. Sama summat kinnitab ka E-MT uurimus “Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika”. Samuti ei nõustu kostja hageja poolt väidetud sidekuludega. Kostja leiab, et E-MT uurimuses toodud 210 krooni on piisav kulu. Kostja ei nõustu hageja poolt esitatud kulutustega tervishoiule ja leiab, et tervishoiukulud on põhjendatud summas 20 krooni. Sama summat kinnitab ka E-MT uurimus “Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika”. Kostja leiab, et ka kulutused hügieenitarvetele on üle pakutud ja nõustub E-MT uurimuses toodud summaga 110 krooni. Sama summat kinnitab ka E-MT uurimus “Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika”. Kostja leiab, et ka kulutused koolikohustuse täitmiseks on ilmselt ülepaisutatud ja nõustub summaga 230 krooni. Sama summat kinnitab ka E-MT uurimus “Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika”. Kostja leiab, et ka kulutused riiete ja jalanõudele on ilmselt ülepaisutatud. Hageja aktsepteerib summat 350 krooni. Sama summat kinnitab ka E-MT uurimus “Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika”. Kostja leiab, et hageja pole põhjendanud ega tõendanud esitatud muude püsikulude vajadusi esitatud summas. Kostja on erialalt geoloog st. spetsiifilise haridusega spetsialist, kelle erialale on Eestis raske tööd leida, samas eriala vahetuse korral kaotaks ta oma kvalifikatsioonis ja pikemas perspektiivis kaotaks oma teenistuse. Kostja on registreeritud Tööhõiveametis töötuna, kuid senini ei ole sobivat tööd leidnud. Kostja kuusissetulek on 2 000 krooni, talle kuulub 33 m2 korter, milles ta elab, aadressil XXX, väärtus ca 600 000 krooni ja sõiduauto XXX a. väljalase väärtusega ca 12 000 krooni. Muud olulise väärtusega vara kostja ei oma. Samuti ei ole kostjal kohustusi krediidiasutustele või teistele võlausaldajatele. Kostjalt on välja mõistetud elatis lapsele 800 krooni kuus, kostja ei pea selle suurendamist võimalikuks. Kohtu põhjendused 3 Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 2 000 krooni kuus tütre MSM ülalpidamiseks alates 09.02.2006.a kuni 31.12.2006 ning 2 300 krooni kuus alates 01.01.2007 kuni 31.12.2007 ja 2 700 krooni kuus alates 01.01.
2. Kostja esindaja vaidles hagile vastu ja nõustus tasuma elatist poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses kuus. Tallinna Linnakohtu 11.06.2002 otsusega on kostjalt välja mõistetud elatis 800 krooni kuus tütre MSM ülalpidamiseks (tsiviilasi nr 2/3/20-3132/02) (t lk 88-89). Vaidlust ei ole, et hageja elab koos tütrega XXX. SE SAMPO LIFE INSURANCE BALTIC 10.04.2007 palgatõendiga on tuvastatud, et hageja on saanud ajavahemikul 01.10.2006 – 31.03.2007 netotöötasu 140 743 krooni (t lk 71). Hageja arvelduskonto väljavõtetega AS-is SEB Ühispank ja AS-is Hansapank on tõendatud, et ajavahemikul aprill 2002 – oktoober 2007 on kostja tasunud elatist 10 130 krooni (t lk 93103, 110). Hageja väitele, et kostja pidanuks tasuma elatist 53 600 krooni ajavahemikul aprill 2002 – oktoober 2007, kostja vastuväiteid ei esitanud. OG teatisest nähtub, et MSM on määratud prillid (t lk 104, 118). Hageja on tõendanud Harku KÜ, Eesti Energia AS-i ja Elion Ettevõtted AS-i arvetega XXX asuva korteri kommunaalkulusid ja hooldustasu (t lk 105-107). Enter ITMARKET AS-i arvetega on tuvastatud, et hageja on ostnud lauarvuti (108-109). Tööturuameti Tallinna ja Harjumaa osakonna 11.01.2007 otsusega on tuvastatud, et kostja on võetud töötuna arvele alates 11.01.2007 (t lk 41). Individuaalse tööotsimiskavast nähtuvalt on kostja töötu (t lk 119). Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr 164824 on kantud kostja XXX asuva korteri omanikuna (t lk 48). Samuti kuulub kostjale sõiduk XXX registreerimismärgiga XXX (t lk 43). Kostja on kinnitanud, et muud vara tal ei ole ning kuusissetulek on 2 000 krooni. Ainetu on kostja väide, et ta on erialalt geoloog st. spetsiifilise haridusega spetsialist, kelle erialale on Eestis raske tööd leida, samas eriala vahetuse korral kaotaks ta oma kvalifikatsioonis ja pikemas perspektiivis kaotaks oma teenistuse, kuna kui puudub erialal töötamise võimalus, siis paratamatult kaotatakse kvalifikatsioonis. Kostja ei ole esitanud tõendeid tervisliku seisundi kohta ega põhjendanud usaldusväärselt, miks ta ümber ei õpi, et omandada uus elukutse, töötada ja pidada ülal oma last.

§ 60

lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

§ 61

lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-157-04 leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt.

§ 61

lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

§ 61

lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär oli 3 000 krooni alates 01.01.2006, 3 600 krooni alates 01.01.2007 ning on 4 350 krooni alates 01.01.

1. Hageja on arvestanud kulutusi lapsele summas 6 980 krooni kuus. Sotsiaalministeerium on tellinud
2. aastal valminud uurimuse lapse ülalpidamiskulude kohta. Uurimuse "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika" eesmärgiks oli välja töötada lapse kõikidest vajadustest lähtuvalt ühtne metoodika lapse ülalpidamiskulude arvutamiseks ühes kuus. Uurimuse kohaselt ei sõltu metoodika lapse/kasvatajate sotsiaalmajanduslikust taustast ja 4 majanduslikest võimalustest. Hinnang on küll statistiline ja tugineb Eesti perede poolt reaalselt tehtud kulutustele aastail 2000-
3. (Uurimuse tulemus on kättesaadav aadressil www.sm.ee/est/HtmlPages/lapse_kulud/$file/lapse_kulud.pdf). Nimetatud uurimuse tulemusel on välja arvutatud, et terve lapse ülalpidamine linnas ühes kuus vanusegrupis 14 19 eluaastat läheb maksma 3 210 krooni. Samas tuleb arvestada, et üldteada asjaoluna on elukallidus võrreldes 2000-2003.a. tõusnud. Hageja peab tasuma elatiselt tulumaksu.

§ 50

lõigetes 1-4 on sätestatud vanema õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ja teda kasvatada, samuti kohustus kaitsta lapse õigusi ja huve, vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Need õigused ja kohustused on lapse mõlemal vanemal ka siis, kui lapse elukoht on vanemate lahuselu korral ühe vanema juures. On loomulik, et vanemate lahuselu korral on lapse elukoht ühe vanema juures (

§ 51

). Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Lastekaitseseaduse (LaKS) § 39 kohaselt on lapsel õigus haridusele, mis arendab välja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse.

§ 49

ja 60 lg 1 mõtte kohaselt peavad mõlemad vanemad täitma oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes reeglina võrdsetes osades. Samas tuleb

§ 61lg 2 kohaselt arvestada vanema varalist seisundit.

Kohus määrab elatise suuruseks 2 000 krooni kuus tütre MSMülalpidamiseks alates 09.02.2006.a kuni 31.12.2006 ning 2 300 krooni kuus alates 01.01.2007 kuni 31.12.2007 ja 2 700 krooni kuus alates 01.01.2008. Nimetatud elatise suurus peab tagama lapse ülalpidamise ega ole kostjale ülemäära koormav kuna ei ületa oluliselt seadusega kehtestatud elatise miinimummäära. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 järgi otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Tallinna Linnakohtu 11.06.2002 otsuse alusel pidi kostja tasuma elatist igakuiselt 800 krooni. Vastavalt

§-le 70 mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, s.o 09.02.2006.a. Seega tuleb muuta Tallinna Linnakohtu 11.06.2002.a otsust ja kostjalt välja mõista elatis 2 000 krooni kuus tütre MSM ülalpidamiseks alates 09.02.2006.a kuni 31.12.2006 ning 2 300 krooni kuus alates 01.01.2007 kuni 31.12.2007 ja 2 700 krooni kuus alates 01.01.2008.a. Seega kuulub hagi rahuldamisele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 5 TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Viivi Villemson kohtunik 6