Tsiviilasi nr 2-06-2979 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohtu nimi Harju Maakohus Otsuse kuupäev Tallinn, 11.detsembril 2006 Kohtukoosseis kohtunik Imbi Sidok Kohtuasi IT´i (isikukood XXX, elukoht: XXX) hagi TK´i (isikukood XXX elukoht: XXX) vastu töötasu saamiseks ja TKi vastuhagi 01.07.2005 töölepingu tühisuse tunnustamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 22.11.2006 avalikul sisulisel kohtuistungil Istungil osalenud menetlusosalised hageja ja hageja esindaja Ivo Kaurit kostja ja kostja esindaja advokaat Martin Pärn Kohtuotsuse resolutsioon • Nii hagi kui vastuhagi jätta rahuldamata. • Kummagi poole kohtukulud jäävad tema enda kanda. Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633). I Asjaolud Hageja töötajana ja kostja tööandjana sõlmisid töölepingu, milline kannab kuupäeva 01.07.2005 ja mille kohaselt kohustus töötaja perioodil 01.07.2005 kuni 31.12.2005 teostama sõiduautoga Eesti piires sõite 260 tundi kuus tasuga 150.00 krooni tunnis (puhtalt). 23.09.2005 esitas hageja Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse saamata töötasu suuruses 240 000.00 krooni saamiseks. 12.12.2005 otsusega töövaidluskomisjon avalduse rahuldas. 13.02.2006 esitas kostja kohtule avalduse asja edasi menetlemiseks kohtus ja vastuhagi 2 01.07.2005 lepingu tühisuse tunnustamiseks. II Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt lõpetas hageja töötajana töölepingu ühepoolselt lepingu punkti 6.2 alusel 16.09.2005 pärast seda, kui talle olid välja maksmata juuli- ja augustikuude töötasud. Vastavalt nimetatud punktis kokkulepitule pidi tööandja nimetatud alusel lepingu lõpetamise korral maksma töötajale hüvitusena töötasu kogu lepingu kehtivuse aja eest. Hageja palub mõista kostjalt välja kokku 99 273.00 + 117 000.00 = 216 273.00 krooni töölepingu seaduse (TLS) § 49 lõike 2 alusel. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja nõude ja põhjenduste juurde. III Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Nii kirjalike kui istungil esitatud suuliste vastuväidete kohaselt suhtles ta juulis-augustis 2005 küll hagejaga, kuid tema taksoga sõitis vaid ühel korral ja tasus siis ka sõidu eest. Küll aga tegi hageja talle ettepaneku mingit kinnisvaraprojekti rahastada, millest kostja ja tema elukaaslane keeldusid. Samuti pöördus hageja kostja poole palvega laenu saada, mida aga muuhulgas rahaliste vahendite puudumise tõttu ei antud. Augustikuu 2005 lõpul tegi hageja kostjale ettepaneku sõlmida fiktiivne tööleping, mis hageja sõnade kohaselt pidi tema rahaprobleemid lahendama. Kostjal oli hagejast inimlikult kahju ja paberisse süvenemata allkirjastas lepingu. Hageja selle alusel kostjale tööd teinud ei ole. Mõni aeg hiljem teatas hageja, et andis palganõude töövaidluskomisjonile. Kostja ei pidanud vajalikuks komisjoni istungile minna, kuna pidas nõuet niivõrd absurdseks. 12.01.2006 sai kostja kätte töövaidluskomisjoni 12.12.2005 otsuse. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja oma seisukohtade juurde.. IV Vastunõue ja selle põhjendused Vastuhagi kohaselt palub kostja vastuhagejana tunnustada 01.07.2005 kuupäeva kandva lepingu tühisust/kehtetust järgmistel alternatiivsetel alustel: 1) leping on vastuolus heade kommete ja avaliku korraga ning tühine seega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS-i) § 86 alusel; 2) leping oli näilik, sest pooled leppisid allkirjastamisel tegelikkuses kokku, et tehingul tegelikke, selles kirjasolevaid, tagajärgi ei ole; töölepingu sõlmimine pidi aitama hagejal lahendada mingeid rahaprobleeme ning hageja ei pidanudki kostja jaoks mingeid arusaamatuid sõitusid teostama; seega tehing tühine TsÜS-i § 89 lg-de 1 ja 2 alusel; 3) kostja tegi lepingu eksimuse tõttu, sest omas ebaõiget ettekujutust tegelikest asjaoludest; kostja ei adunud, et selle lepingu allkirjastamise tõttu saab hageja esitada tema vastu palganõude, mida pahatahtlikult plaaniski; kostja ei teadnud, et lepingu sõlmimise tegelikuks eesmärgiks hageja jaoks oli kostja vastu suure rahalise nõude esitamine; seega tehing kehtetu TsÜS-i § 92 lõike 3 punktide 1 ja 2 alusel; 4) samuti on vaidlusalune tehing kehtetu TsÜS-i § 94 lõike 2 alusel, kuna hageja viis kostja tahtlikult eksimusse ja hoidis teda eksimuses, rääkides, et allkirja lepingule on vaja vaid formaalselt, et tal oleks võimalik lahendada oma rahalised probleemid suuruses 60 000.00 krooni; ka oleks hageja pidanud lepingu sõlmimisel kostjale teatama, et lepingu allkirjastamisel tekib tal formaalne õigus nõuda lepingu täitmist ning et seda ta teha ka kavatseb; 5) ka oli leping sõlmitud kostja poolt tema jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel; hageja kasutas ära kostja kogenematust ja heatahtlikkust, olles eelnevalt jätnud endast mulje kui suures rahahädas inimesest; kostja olnud kogenud seda, et hageja jutt võib olla esitatud ainult tema psühholoogiliseks mõjutamiseks; tegemist on äärmiselt ebasoodsate tingimustega, kui füüsiline isik kohustub maksma kuus 39 000.00 krooni netos ja lisaks maksud mingite arusaamatute sõitude eest; kostja ei tea, mis sõite hageja lepinguperioodil tegi, kuid võib arvata, e tegemist oli taksijuhiteenuste pakkumisega; kokkulepitud kuutöötasu on taksojuhi tasuna ebareaalselt suur; samuti on mõistusevastaselt suur kokkulepitud viivisemäär ja hüvitise suurus lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral punkti 6.2 alusel; TLS 27 lõike 2 järgi ei tohi sellise töö nagu oli lepingu punktis 2.1 kokku lepitud tegemiseks määratud ajaga töölepingut sõlmidagi. Avaldusega 3 30.01.2006 tühistas hageja lepingu. Menetluse kestel esitas vastuhageja täiendava tehingu tühisuse alusena asjaolu, et kostja oli tehingu allkirjastamisel alkoholijoobes, see tähendab otsusevõimetu (t lk 65). V Vastukostja seisukohad Hageja vastukostjana vaidleb vastuhagile vastu, seletades, et leping sõlmiti kostja initsiatiivil põhjusel, et kostjal oli vajalik seoses mingite kinnisvaraasjadega sõita palju ringi Tallinna ümbruses. Asjas on tähtis lepingu sõlmimise fakt ja asjaolu, et tööd tehti või oldi valmis tegema. Kõik kostja poolt tehingu kehtetus alustena välja toodud asjaolud on tõendamata. Ka lasi kostja mööda kohtusse pöördumiseks ettenähtud 1-kuulise tähtaja. Samuti lasi kostja mööda lepingu tühistamiseks seaduses ettenähtud 4-kuulise tähtaja. VI Kohtu seisukohad ja põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte ja nende esindajate seletused ning tunnistaja Vivei-Viia Loide ütlused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et tõendamist ei leidnud alused ei hagi ega vastuhagi rahuldamiseks. Antud asjas on ainsaks asjaoluks, milles poolte vahel vaidlus puudub, kirjaliku lepingu, milline kannab pealkirja „tööleping“ ja kuupäeva „01.juuli 2005“, allkirjastamine mõlema poole poolt. Pooled vaidlevad nii selle lepingu sõlmimise kui täitmise asjaolude üle. Hageja väidete kohaselt oli leping sõlmitud, sealhulgas selle tekst ettevalmistatud ja trükitud, kostja poolt ja kostja initsiatiivil ning kogu lepingu kehtivuse perioodil oli tema valmis kostja poolt antavaid tööülesandeid täitma ja tegigi seda kostja poolt nõutud mahus ja ajal. Kostja väidete kohaselt tuli algatus lepingut allkirjastada hageja poolt ning ka tekst oli hageja poolt esitatud ning leping pidi hageja kinnituste kohaselt olema fiktiivne ja vajalik hagejale rahaliste probleemide lahendamiseks. Samuti väitis kostja, et mingeid sõite hageja talle ei teinud ning tal ei olnud neid vajagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtus hagimenetluses lubatud tõendite liigid on sätestatud TsMS § 229 lõikes
- Muud tõendusvahendid on vastavalt TsMS-i §-le 235 lubatud vaid väidete põhistamiseks. Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks ühe dokumentaalse tõendi: allkirjastatud lepingu, milles pooled olid kokku leppinud järgmist: hageja asub tööle määratud tööajaga (01.07.2005 kuni 31.12.2005); tema tööülesanneteks on talle kuuluva sõiduautoga XXX reg märk XXX sõitude teostamine Eesti piires; tööajaks iga päev alates 08.00 kuni 18.00, välja arvatud pühapäev, ja tööajaks igas kuus 260 tundi; makstav tasu tunni eest 150.00 krooni (puhtalt); töötasu makstakse üks kord kuus järgneva kuu 5.kuupäevaks. Kostja esitas oma väidete tõendamiseks tunnistaja V-V.L ütlused (t lk 115-116) ja 30.01.2006 avalduse tehingu tühistamise kohta (t lk 22-23). Tunnistaja ütluste kohaselt on ta kostja elukaaslane ja neil on ühine elukoht Kreutzwaldi t 8-1; juulis-augustis 2005 tunnistaja tööl ei käinud ning veetis kogu suve oma korteris koos kostjaga; seetõttu teab, et sel ajal kostja ei käinud hageja taksoga sõitmas ega andnud hagejale mingeid käske ei telefoni teel ega maja ees; kostja tegeles suvel 2005 oma MTÜ-ga ja tegi seda tööd kodus; tunnistaja on näinud, et hageja on seisnud nende maja ees taksopeatuses ja oodanud kliente; suvel 2005 küsis hageja temalt laenu ja pakkus tagatiseks Mustamäe korterit, kuid tunnistajal puudusid rahalised vahendid laenu andmiseks; aprillis oli tunnistaja ostnud Kreutzwaldi tänava korteri ning ei tema ega kostja soovinud suvel 2005 maad osta; ka ei olnud 4 neil kummalgi midagi tegemist sel ajal pärandusega; teab, millega tema elukaaslane suvel 2005 tegeles ja välistab, et tema teadmata võis kostja hagejaga mingit maatükki kuskil vaatamas käia; teab, et elukaaslane allkirjastas hagejaga lepingu; sai sellest teada suve lõpus elukaaslase käest; elukaaslasel olid 2005.aastal alkoholiprobleemid. 30.01.2006 avalduse kohaselt on pooltevaheline leping tühine TsÜS-i §-de 84, 89, 90, 92, 94, 97, 98 ja 99 alusel põhjusel, et leping oli allkirjastatud hageja tungival palvel, kuna tema väidete kohaselt olid tal suured rahalised raskused ja selline fiktiivne tööleping pidi aitama hagejal probleeme lahendada ning sõitusid selle lepingu alusel hageja kostjale teostanud ei ole. Lisaks esitas kostja enda polügraafiga (nn valedetektoriga) testimise tulemused (t lk 106-107), mida kohus leiab, et saab asjas arvestada muu tõendusvahendina TsMS-i § 235 mõttes. Kohus on asja sisulise arutamise tulemusena seisukohal, et ühegi kostja poolt lepingu tühistamise alusena välja toodud materiaalõigusliku aluse rakendamine põhjendamist ei leidnud ning vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja väide, et pooled olid lepingu allkirjastamisel tegelikkuses leppinud kokku, et mingeid õiguslikke tagajärgi tegelikkuses lepingul ei ole, veenvat tõendamist ei leidnud. Hageja sellist kokkulepet selgesõnaliselt eitab, kostjal aga oma väidet tõendavad tõendid puuduvad. Tunnistaja lepingu allkirjastamise juures ei viibinud. Kostja nn valedetektori testi vastus küsimusele nr 4 küll lisab teatud määral veenvust kostja väitele, kuid ei tõenda seda. Seega ei ole tõendatud, et tegemist oleks näiliku tehinguga TsÜS § 89 mõttes. Muude tühistamise sätete rakendamiseks ei toonud kostja välja asjaolusid, millede alustel nende rakendamist kaaluda saaks. Kostja on ise selgitanud kohtule, et teab ja teadis ka suvel 2005, mida dokumendina tähendab tööleping ja oli nende vormistamisega oma MTÜS-s ka tegelenud. Seega pidi kostja dokumendile pealkirjaga „tööleping“ alla kirjutades saama aru, et vaatamata hageja väidetavatele kinnitustele võivad sel olla kehtivast seadusandlusest tulenevad õiguslikud tagajärjed. Kostja arvamus, et mingeid tagajärgi konkreetsest lepingust ei tulene, ei ole oluliseks eksimuseks TsÜS § 92 mõttes. Sarnaselt eeltoodule on tõendamata ka kostja väide nagu oleks hageja kasutanud tehingu tegemisel ära kostja raskeid asjaolusid TsÜS § 97 mõttes või petnud teda TsÜS § 94 mõttes. Isegi juhul, kui kostja oli lepingut allkirjastades alkoholijoobes, ei tõenda nimetatud asjaolu veel iseenesest selle ärakasutamist hageja poolt. Ka on kohus seisukohal, et tõendamist ei leidnud alused tehingu heade kommete vastaseks tunnistamiseks. Eesti Vabariigis kehtib lepinguvabaduse põhimõte ning isikutel on õigus vastastikusel kokkuleppel sõlmida põhimõtteliselt igasuguseid lepinguid, rääkimata töölepingust. Tegemist oli kahe füüsilise isikuga, seega kahe võrdse poolega, kes vastastikusel kokkuleppel võisid sõlmida põhimõtteliselt mistahes lepingu. Tõendamist ei leidnud asjaolud, millised annaksid aluse lugeda vaidlusalust lepingut kas ebaõiglaseks või ebamoraalseks või taunitavaks või et sellega oleks muul viisil ühiskonnas kehtivaid moraalinorme jämedalt eiratud. Eeltoodu alusel on seega kohus seisukohal, et puuduvad alused vaidlusaluse tehingu tühisuse tunnustamiseks. Samas on aga kohus seisukohal, et tõendamata on ka alused kostjal töötasu väljamaksmise kohustuse tekkimiseks. Sisuliselt puudub vaidlus, et poolte vahel oli kokkulepe nimelt töölepingu (olgu näilise või mitte) allkirjastamiseks. TLS § 1 kohaselt on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ja kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse ja haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Seega tulenevalt nii seaduses kirjapandust kui seaduse mõttest on töötajal õigus saada kokkulepitud tasu vaid tehtud töö eest. Ka vaidlusaluse lepingu punktides ei olnud kokku lepitud teisiti. Lepingu punkti 2.1 kohaselt oli hageja kui töötaja tööülesandeks „sõiduautoga sõitude teostamine ainult Eesti piires“. Muid tööüleandeid kokku lepitud ei olnud. Hageja väidet nagu oleks kokkulepitud tasu ka seisuaegade eest lepingus kirjapandu ei tõenda. Ka ei esitanud hageja ühtki tõendit lepingus kokkulepitud tööülesannete tegelikkuses täitmise (konkreetsete sõitude tegemise) kohta. Kostja on kogu kohtumenetluse aja eitanud kasvõi ühe sõidu tegemist 5 hageja taksoga lisaks sõidule, mil nad koos elukaaslasega hagejaga tutvusid ja mille eest nad ka koheselt tasusid. Kostja väidet kinnitavad tunnistaja ütlused. Hageja selgitused töövaidluskomisjonis ja kohtus on olnud üldsõnalised --- töövaidluskomisjoni 12.12.2005 istungi protokolli kohaselt ajas ta kostja maaostu ja majaehituse asju ning käis ka kostjale Venemaalt partnereid otsimas (töövaidluskomisjoni t lk 14); 16.05.2006 korraldava kohtuistungi protokolli kohaselt (t lk 53-54) ajas kostja omi asju ja milliseid, hageja täpselt ei tea, lisaks lepingujärgsele tasule lubas kostja maksta ka bensiini ja muid kulusid ning hageja pidas selleks puhuks isegi vihikut, ringi sõideti Murastes, Tabasalus, Suurupis, Maardus, Muugal, kõige pikem sõit oli 120 km Tallinnast välja mööda Tartu maanteed, sõitis kostjaga ringi 2,5 kuud, Tabasalus käis peaaegu iga päev; kohtuistungi 12.10.2006 protokolli kohaselt (t lk 111-117) oli hageja ülesandeks tulla kostja maja ette kohale oodata seal kostja korraldusi, hageja ei mäleta kui mitmel päeval seisis ainult maja ees ja kui mitmel päeval sõitis ringi, tema pidi rooli keerama, tegema taksojuhi tööd ja kostja tegeles tema teada kinnisvaraga, arvestust sõitude kohta hageja ei pidanud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kuna tõendamist ei leidnud hageja poolt pooltevahelise lepingu täitmine (kokkulepitud tööülesannete täitmine), siis ei ole tõendatud ka kostjal tasu maksmise kohustuse tekkimine ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus juhindub TsMS § 232 lõikest 1, mille kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Kohus ei nõustu hageja vastuväitega töövaidluskomisjoni otsuse edasi menetlemise avalduse esitamise tähtaja rikkumise kohta kostja poolt. Töövaidluskomisjoni toimikust ei nähtu kostjale otsuse kätte andmise kuupäev (seisuga 13.03.2006 on nimetatud organi juhataja kirjas hagejale tõdenud, et kostja ei ole otsust kätte saanud; nimetatud t lk 15). Seega puudub kohtul kostja väidet, et ta sai otsuse kätte 12.01.2006 kohtutäituri kaudu, ümberlükkav tõend. Avaldus asja edasi menetlemiseks esitati kohtusse 13.02.
- Seega on nimetatud avaldus esitatud individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lõikes 1 sätestatud tähtajaga kooskõlas. Vastavalt TsÜS §-le 99 võib tehingu tühistada kuue kuu jooksul vastavalt ajast, mil vastava asjaolu mõju lakkas või arvates pettusest või eksimusest teada saamisest. Kuna aga eelpool asus kohus seisukohale, et puuduvad alused tühistamiseks nii ähvarduse, vägivalla või raskete asjaolude ärakasutamise kui ka pettuse või eksimuse alusel, siis ei oma tähtsust ning kohus ei analüüsi hageja vastuväidet, milline põhineb tühistamise avalduse esitamisega hilinemisel. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna antud asjas teeb kohus otsuse, milline on üheaegselt mõlema poole kahjuks, jäävad kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. kohtunik Imbi Sidok