← Eesti

3-07-756/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lauri Madise ja Lilianne Aasma Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-756 Haldusasi Aleksei Vovnenko kaebus Tallinna Vangla direktori 13.03.2007 käskkirja nr 543-p osaliseks tühistamiseks (teenistusest vabastamise kuupäeva osas) Kaebaja – Aleksei Vovnenko Vastustaja – Tallinna Vangla Aleksei Vovnenko apellatsioonkaebus Menetlusosalised Menetluse alus ringkonnakohtus Vaidlustatud kohtulahend Asja läbivaatamise kuupäev Tallinna Halduskohtu 05.10.2007 otsus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu 05.10.2007 apellatsioonkaebus rahuldamata. otsus muutmata ja Aleksei Vovnenko EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. Tallinna Vangla direktori 22.06.2005 käskkirjaga nr 1412-p vabastati Aleksei Vovnenko 30.06.2005 teenistusest Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 117 lg 1 p 4 alusel. A. Vovnenko vaidlustas teenistusest vabastamise halduskohtus. Tallinna Halduskohtu 17.03.2006 otsusega nr 3-05-613 rahuldati A. Vovnenko kaebus osaliselt ja tühistati Tallinna Vangla direktori 22.06.2005 käskkirja nr 1412-p punkt 1 A. Vovnenko teenistusest vabastamise kuupäeva 30.06.2005 osas ning kohustati Tallinna Vangla direktorit vabastama A. Vovnenko teenistusest päevast, millest oli ära langenud tema teenistussuhte peatumise alus. Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2007 otsusega nr 3-05-613 rahuldati A. Vovnenko apellatsioonkaebus osaliselt ja tühistati halduskohtu otsus teenistusest vabastamise aluse muutmise nõude 3-07-756 rahuldamata jätmise osas, jättes muus osas kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et Tallinna Vangla on rikkunud A. Vovnenko teenistusse võtmisel ATS §-s 14 sätestatud nõudeid, võttes teenistusse isiku, kes ei valda eesti keelt seaduses sätestatud ulatuses. Ringkonnakohus tunnistas kaebaja vabastatuks ATS § 124 lg 1 alusel, mis näeb ette, et ametnik vabastatakse teenistusest, kui tema ametisse nimetamisel või valimisel oli rikutud teenistusse võtmise eeskirju.
  3. Tallinna Vangla direktori 13.03.2007 käskkirjaga nr 543-p „Aleksei Vovnenko teenistusest vabastamise aluse ja kuupäeva muutmine ja hüvitise maksmine“ muudeti Tallinna Vangla direktori 22.06.2005 käskkirja nr 1412-p, märkides A. Vovnenko teenistusest vabastamise aluseks ATS § 124 lg 1 ning vabastamise kuupäevaks 30.07.
  4. Vaidlusaluse käskkirjaga mõisteti A. Vovnenkole hüvitisena kolme kuu ametipalk ja kasutamata puhkuse hüvitis 4 kalendripäeva.
  5. A. Vovnenko esitas Tallinna Halduskohtusse kaebuse, milles palus kohtul tühistada osaliselt Tallinna Vangla direktori käskkiri nr 543-p teenistusest vabastamise kuupäeva osas; kohustada Tallinna Vangla direktorit muutma teenistusest vabastamise kuupäeva ning lõpetama kaebajaga teenistussuhe 29.11.
  6. Kaebaja põhjendas kaebust järgmiselt. Tallinna Vangla direktor tegi 13.03.2007 Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2007 otsust täites uue käskkirja nr 543-p, milles ei olnud arvestatud kaebaja neljakuulist töövõimetuslehel viibimist. Meditsiiniasutused ja arstid ei ole huvitatud puhkepäevade arvestamisest töövõimetuse aja hulka ning välja kujunenud praktika tõttu lõpetatakse töövõimetusleht reedel ja uus töövõimetusleht avatakse esmaspäeval juhul, kui inimene laupäeviti ja pühapäeviti ei tööta. Sel põhjusel lõpetas arst tema töövõimetuslehe 29.07.2005 (reedel), aga 01.08.2005 (esmaspäeval) avas uue töövõimetuslehe ning kaebaja läks haiglasse, et talle tehtaks planeeritud operatsioon. Kaebaja leiab, et seega vabastati ta õigusvastaselt puhkepäeval ja sisuliselt töövõimetuse ajal.
  7. Tallinna Vangla palus jätta esitatud kaebuse rahuldamata järgmistel põhjendustel. Kaebaja töövõimetusleht nr 00021015 lõpetati 29.07.2005 (reedel) märkusega „Asuda tööle alates 30.07.2005“, järelikult lõpetati õigesti kaebajaga teenistussuhe alates 30.07.2005, st päevast, mil oli ära langenud teenistussuhte peatumise alus, kuna Tallinna Halduskohtu 17.03.2006 kohtuotsus nr 3-05-613 sisaldas sellist nõuet. Nimetatud haigusleht on järjeleht – sama haigusjuhu esmane töövõimetusleht hõlmab perioodi 19.07.2005 kuni 24.07.
  8. Kuna 29.07.2005 lõpetati töövõimetusleht (järjeleht) ühe haigusjuhu kohta ja arsti otsuseks oli asuda tööle alates 30.07.2005, siis järgnevad kuupäevad (30.07.2005 ja 31.07.2005) töövõimetuslehega hõlmatud ei olnud. Töövõimetusleht nr 0000769, mis hõlmab ajavahemikku 01.08.2005 kuni 12.09.2005, on esmane haigusleht, seega ei saa olla tegemist sama haigusjuhuga, mille puhul on töövõimetusleht nr 00021015 lõpetatud. ATS § 124 lg 3 ei nõua, et teenistusest vabastamise päevaks oleks tööpäev. Kõikides ATS teenistusest vabastamist puudutavates paragrahvides (§-d 113-128) on nimetatud päeva, mitte tööpäeva. Teenistusest vabastatakse teenistuja sealhulgas ka päeval, mis langeb nädalavahetusele, vastasel korral muutuks võimatuks vabastamist puudutavate tingimustega sätete täitmine, näiteks ATS § 118 lg
  9. Tingimust vabastada isik sõltuvalt nädalapäevast või konkreetselt teenistuses viibimise päevast ei sisaldu ka ATS §-s
  10. Kuna tööraamat on kaebajal juba varasemalt käes ja lõpparve makstud, ei mõjuta tema teenistusest vabastamise päeva mingil kombel ka ATS § 134 lg 1, mis käsitleb tööraamatu kätteandmist ja lõpparve maksmist. 2

(4)3-07-756
  1. Tallinna Halduskohus jättis 05.10.2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et Tallinna Vangla direktor vabastas kaebaja jõustunud kohtulahendeid järgides õigesti päevast, millal oli ära langenud tema teenistussuhte peatumise alus. Kohus põhjendas otsust järgmiselt. Kaebaja esitatud töövõimetuslehtedest nähtub, et tema üheks töövõimetusperioodiks oli 27.06.2005-29.07.2005 (viimane haigusleht nr 00021015) ning teine oli ajavahemikus 01.08.2005-28.11.2005 (viimane haigusleht 0000871). Mõlemad töövõimetuslehed lõppesid märkega asuda tööle järgmisest päevast. Käesolevat kohtuvaidlust puudutavad otseselt kaks töövõimetuslehte nr 00021015 ja 0000769, millest esimene on väljastatud 25.07.2005 (kuni 29.07.05) ja teine 01.08.2005 (lõppes 28.11.05). Need kaks haiguslehte ei ole omavahel seotud ning nendest ei nähtu järjepidevus, st üks ei ole teise järg. Tähtsust ei oma, kas kaebaja pidi sel päeval tööle minema või mitte ning kas ta üldse puhkepäevadel töötas. Tähtsust omab asjaolu, et töövõimetusperiood lõppes 29.07.2005 ning kaebaja lubati tööle (mitte ei suunatud teise raviasutusse jne) alates 30.07.
  2. Teenistusest vabastamisel on oluline, et isikut ei vabastataks teenistusest töövõimetusperioodi kestel. Samas ei keela ATS teenistusest vabastamist puhkepäeval. Kohtule ei ole käesolevas asjas esitatud ühtegi tõendit, millest võiks järeldada, et alates 30.07.2005 oli A. Vovnenko uuesti töövõimetu. Uus (esmane) töövõimetusleht väljastati kaebajale 01.08.2005, mitte aga 30.07.
  3. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONKAEBUSE MENETLUSES
  4. A. Vovnenko palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 05.10.2007 otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Kaebaja leiab, et halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja ebaõigesti hinnanud tõendeid. 1) Kuna iga töövõimetuslehel viibitud päeva eest maksab haigekassa raha, siis ei ole meditsiiniasutused ja arstid huvitatud töötaja puhkepäevade arvamisest töövõimetuse aja hulka. Väljakujunenud praktika kohaselt lõpetatakse töövõimetusleht reedel ning uus töövõimetusleht avatakse esmaspäeval. Kuna kaebaja töönädal kestis esmaspäevast reedeni, siis lõpetas arst tema töövõimetuslehe 29.07.2005 (reedel) ning avas 01.08.2005 (esmaspäeval) uue töövõimetuslehe. Järelikult lõppes kaebaja teenistus 28.11.2005, mitte 29.07.2005 nagu Tallinna Vangla direktori käskkirjas oli märgitud. 2) Tallinna Halduskohtu 17.03.2006 otsusega haldusasjas nr 3-05-613 määrati, et teenistusest vabastamise päev peab olema esimene päev, millal apellant sai terveks. Kuna kaebaja pidi 01.08.2005 minema haiglasse operatsioonile, siis ei ole põhjendatud vastustaja väide, et kaebaja oli ametist vabastamise ajal terve ja töövõimeline. Kaebaja arvates peab Tallinna Halduskohtu nimetatud otsust mõistma selliselt, et teenistusest vabastamise päev peaks olema esimene tööpäev pärast terveks saamist. 3) Kaevatava haldusasja menetlemisel on halduskohus kaks korda määrusega kohustanud asjaosalisi selgitama, kas laupäev ja pühapäev olid kaebaja tööpäevad. Samuti kuulati samas küsimuses üle tunnistaja. Kaebaja ei suuda seetõttu mõista kohtu järeldust, et oluline ei ole, kas kaebaja pidi sel päeval, kui ta teenistusest vabastati, minema tööle või mitte ning kas ta üldse puhkepäevadel töötas.
  5. Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuna see on ilmselgelt põhjendamatu. Kaebaja ei ole välja toonud ühtki materiaalõiguse normi, millele tema väited tuginevad. Samuti ei ole ta esitanud ühtki tõendit, mis kummutaks asjas olulisele haiguslehele märgitud suunamise tööle alates 30.07.
  6. Vastustaja jääb esimeses kohtuastmes esitatud seisukohtade juurde. 3
(4)3-07-756 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks.
  2. Kaebaja seisukoht, et tema teenistussuhe oli 30.07.2005 tema teenistusest vabastamise ajal peatunud, ei tugine asjas esitatud tõenditele. Kohus on õigesti viidanud, et töövõimetuse viimane päev oli 29.07.
  3. Ka ei ole esitatud tõenditega kooskõlas kaebaja seisukoht, et töövõimetuslehte puhkepäevadeks raha kokkuhoiu eesmärgil ei vormistata. Kaebaja on olnud töövõimetuslehel perioodil 27.06.2005-29.07.2005 ning sellesse perioodi langes mitu puhkepäeva.
  4. Kaebaja poolt viidatud Tallinna Halduskohtu 17.03.2006 kohtuotsus kohustas Tallinna Vangla direktorit viima kaebaja teenistusest vabastamise käskkiri kooskõlla ATS § 133 lg-ga 1, lugedes kaebaja teenistusest vabastatuks päevast, millest on ära langenud teenistussuhte peatumise alus. Teenistussuhte peatumise aluseks käesoleval juhul oli ATS § 108 p 3 näidatud ajutine töövõimetus. Ajutist töövõimetust tõendab töövõimetusleht. Kohtule pole esitatud sellist töövõimetuslehte ega muud tõendit, millest nähtuks teenistussuhte peatumine 30.07.
  5. Asjaolu, et kaebaja läks 01.08.2005 plaanilisele operatsioonile, ei tõenda, et ta 30.07.2005 oli töövõimetu.
  6. Käesoleval juhul järgis Tallinna Vangla halduskohtu 17.03.2006 kohtuotsust, lugedes kaebaja teenistusest vabastatuks alates päevast, mil oli ära langenud teenistussuhte peatumise alus. Siinkohal võib selgituseks märkida, et ATS § 133 lg 1 ei keela vabastada ametnikku teenistusest ATS § 124 lg 1 alusel ajal, mil ta on ajutiselt töövõimetu. ATS § 133 lg 1 kohaselt on ametniku teenistusest vabastamine tema teenistussuhte peatumise ajal lubamatu vaid samas sättes toodud juhtudel, so koondamise või ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise tõttu või atesteerimistulemuste põhjal. Teenistusest vabastamine teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tõttu ei kuulu selle normi kaitsealasse.
  7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et ATS ei keela vabastada teenistujat teenistusest puhkepäeval. Seega ei oma antud vaidluses tähtsust, kas laupäev oli kaebaja jaoks puhkepäev või mitte. See, et halduskohus kogus tõendeid eelnimetatud asjaolu kohta, mida kohtuotsuses ei peetud enam oluliseks, ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Asjas mittevajalike tõendite kogumine võib olla käsitletav menetlusnormi rikkumisena (HKMS § 16 lg 2), mis pole viinud ebaõige otsuse tegemisele.
  8. Kohtukulud jäävad kaebuse esitaja enda kanda vastavalt HKMS §-le 92 lg
  9. Kohtunikud Lilianne Aasma Lauri Madise Viive Ligi 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.