Eestkostja määramise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või muu isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus (
lg 1) Käesoleva määruse peale võib
lg 1 kohaselt menetlusosaline esitada määrusekaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale (
Avalduse sisu Avalduse kohaselt on alaealised J ja KL jäänud seoses ema HL elamise ja töötamisega Soomes ilma seadusliku eestkosteta ning vajavad eestkostja määramist kuni täisealiseks saamiseni. Oma isa JL´ga puudub alaealistel igasugune kontakt. 17.08.2007.a. pöördus JT Mustamäe Linnaosa Valitsuse poole ja andis teada, et tema alaealised õde JL ja vend KL on juba 3 aastat tema kasvatusel ja ülapidamisel, kuna ema HL elab ja töötab Soomes. Laste isa JL asukoht ei ole perele teada ning temaga puudub juba aastaid igasugune kontakt. Nii puudutatud isiku JT elukaaslane KS kui ka alaealised J ja KL on kirjalikult oma nõusoleku eestkoste määramiseks andnud. Puudutatud isik JT töötab AS V alates 2006.a. taastusravi osakonnas hooldusõena. Töökohast väljastatud iseloomustuse kohaselt on ta korrektne, kohusetundlik ja sõbralik töötaja, kes peab tööaegadest täpselt kinni. Töökaaslastega on JT suhted soojad ja sõbralikud. Nii patsiendid kui ka haigla juhtkond on puudutatud isikuga väga rahul. KL õpib XXX alates 2006.a.,hetkel on ta
) § 550 lg 1 p 1, mille kohaselt hagita menetluses lahendatakse perekonnaasjana alaealisele eestkoste määramine ning p 2, mille kohaselt vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine, vaatab kohus asja läbi hagita menetluses. Viljandi Maavalituses Perekonnaseisuosakonna XXX koostatud sünniakti nr XXX kohaselt on JL emaks HL ja isaks JL. Viljandimaa Perekonnaseisuameti XXX.a. koostatud sünniakti nr XXX kohaselt on KL emaks HL ja isaks JL. PKS § 92 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste kaitseks lapse üle, kes on ilma jäänud vanemlikust hoolitsusest. PKS § 92 lg 3 alusel võidakse eestkoste seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Asja materjalidest nähtuvalt on alaealiste JL ja KL vanemate hoolimatuse tõttu kujunenud olukord, kus lapsed, JL ja KL, on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest ja olude sunnil elanud oma vanema õe JT juures üle 3. aasta. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära puudutatud isikud JT, lapsed KL ja JL, tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtade ja tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asja kohtuliku arutamise käigus on tõendamist leidnud, et alaealistele JL ja KL eestkoste seadmine on vajalik nende kasvatamiseks ning varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Laste vanemate poolt on jäänud lastele tagamata elementaarne hoolitsus ja järelevalve ning neid on kasvatanud ja nende eest hoolitsenud nende vanem õde JT. PkS § 95 lg 2 kohaselt isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul ning lg 3 kohaselt eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. JTon avaldanud soovi hakata alaealiste JL ja KL eestkostjaks, milline asjaolu on tõendatud tema kirjaliku avaldusega (tlk 8). Ärakuulamisel kohtus jäi JT avaldatu juurde ja kinnitas, et soovib ja on nõus alaealisi kasvatama. JT elukaaslane KS on samuti nõus, et JT lastele eestkostjaks määratakse. Kohtul alaealiste JL ja KL vanemaid ära kuulata õnnestunud ei ole, kuivõrd nende asukoht on kohtule teadmata. Kohus on kutsunud puudutatud isikud HL ja JL ärakuulamisele väljaande Ametlikud Teadeanded kaudu 14.02.2008.a. .Puudutatud isikud ärakuulamisele kohtusse ei ole tulnud. HL on andnud oma nõusoleku kirjalikult laste JL ja KL hooldusõiguste andmiseks JT´le, kuna ise on Soomes tööl ja ei saa laste kasvatamises osaleda (tlk 16). Alaealised JL ja KL on kirjutanud avalduse, et on nõus jääma elama oma õe JT juurde (tlk 9 ja 10). Kohus on lapsed ära kuulanud ka 18.12.2007.a. kohtuistungil. Arvestades eelkõige alaealiste laste huve ning JT soovi täita laste eestkostja ülesandeid, ja tema isikuomadusi, asub kohus seisukohale, et alaealiste JL ja KL huvides on jätta nad ka edaspidi elama oma vanema õe juurde, st keskkonda, mis on kujunenud nende jaoks koduks ja kus nende eest on hoolitsetud. Avalduse lahendamisel arvestab kohus esmajärjekorras lapse huvidega. Kohus on seisukohal, et kuivõrd lapsed on jäänud vanemate hoolimatuse tõttu ilma vanemlikust hoolitusest ja nende eest on hoolitsenud ja neid kasvatanud juba 3 aastat nende õde JT, mis on lastele andnud stabiilsuse ja turvatunde, on laste huvides käesoleval hetkel määrata nende üle eestkoste. Kohus leiab, et JT, kes on täitnud juba 3 aastat vanema kohustusi vastutustundlikult ja südamega, on sobilik täitma eestkostja ülesandeid. PKS § 97 kohaselt on eestkostja lapse seaduslik esindaja, eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kohus peab vajalikuks määrata JL ja KL eestkostjaks JT, kelle kohustuseks on hoolitseda alaealiste kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kohus selgitab, et
lg 1 kohaselt kohus määrab alaealisele eestkostja määrusega, lg 3 järgi eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse.Tulenevalt
lg 1 p.-st 4 märgib kohus eestkostja määramise määruses ära ka selle, kas ja milliseid tehinguid võib alaealine teha eestkostja nõusolekuta. Kohus leiab, et alaealine KL võib eestkostja nõusolekuta teha pisitehinguid summas kuni 150 krooni ja alaealine JL võib eestkostja nõusolekuta teha pisitehinguid summas kuni 100 krooni.
lg 2 järgi kohtumäärus jõustub määruse eestkostjale kättetoimetamise päeval, vastavalt
Kohtumäärus tuleb teha menetlusosalistele teatavaks kohtumääruse kätte toimetamise kaudu (
Liili Lauri Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.