2-03-235 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht
- veebruaril 2008.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-03-235 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A. N. (isikukood: xxx; elukoht xxx) Kostja: Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakond (aadress: Vabaduse 5, Narva 20303) Menetlustoiming Hagi läbivaatamata kohtualluvuse järgi A.N.`i hagi politseiosakonna nõudes Ida vastu Politseiprefektuuri Narva moraalse kahju hüvitamise jätmine ja asja üleandmine Resolutsioon
- Jätta A. N.`i hagi Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna vastu moraalse kahju hüvitamise nõudes läbi vaatamata.
- Anda A. N.`i hagi Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna vastu moraalse kahju hüvitamise nõudes üle kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tallinna Halduskohtule (Tallinna kohtumaja asukoht: Pärnu mnt. 7, Tallinn 15082).
- Määruse ärakirjad saata pooltele teadmiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruskaebuse kättetoimetamisest alates. Asjaolud Tallinna Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna nooreminspektor S.H. koostas 11.08.2001.a otsuse haldusõigusrikkumise asjas, mille kohaselt hageja A. N. 11.08.2001.a kell 04.50 olles joobeseisundis avalikus kohas xxx, rikkus avalikku korda. Leiti, et eeltooduga pani toime A. N. HÕS § 150 lg 1 järgi kvalifitseeritava haldusõigusrikkumise. Politseiinspektor karistas hagejat ülalnimetatud rikkumise eest rahatrahviga 530 krooni. A.N. vaidlustas otsuse Narva Linnakohtus. Narva Linnakohtu 10.04.2003.a otsusega oli A. N.`i 10.03.2003.a kaebus rahuldatud. Kohus otsustas Tallinna Politseiprefektuuri nooreminspektor S.H.`i 11.08.2001.a otsus nr. 2310,01,007513 A. N.`ile karistuse määramises rahatrahvina summas 530 krooni tühistada ja asja menetlus lõpetada väärteo tunnuste puudumisel. Kohtuotsus on jõustunud 24.04.2003.a. 07.05.2003.a esitas A.N. hagi Narva Politseiprefektuuri vastu moraalse kahju summas 50 000 krooni hüvitamise nõudes. A. N. väidab, et talle tekitati kahju politseiametniku õigusvastase karistusotsusega. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leidis, et A. N.`i hagiavalduse lahendamine kuulub Tallinna Halduskohtu pädevusse. A. N. väidab, et talle tekitati kahju politseiametniku õigusvastase karistusotsusega, seega avalik1
(2)2-03-235 õiguslikus suhtes. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 3 lg 1 p 1 alusel kuulub avalikõiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse. Halduskohtusse pöördumisel võib HKMS § 6 lg 3 p 2 järgi kaebusega taotleda avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Tulenevalt HKMS §-st 26 lg 1 p 4 saab halduskohus välja mõista hüvitise õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju eest.
- jaanuaril 2002.a jõustunud Riigivastutuse seaduse §-st 17 lg 1 ja §-st 1 lg 1 tuleneb, et avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitatakse Justiitsministeeriumile. A. N.`i hagiavalduse esitamise ajal kehtinud Riigivastutuse seaduse §-st 15 lg 1 tuleneb, et isik võib nõuda kohtumenetluse või haldusõiguserikkumise kohtuvälise arutamise käigus, sealhulgas kohtulahendiga või haldusõiguserikkumise asjas tehtud lahendiga tekitatud kahju hüvitamist. Seega on Riigivastutuse seaduse ja HKMS § 3 lg 1 p 3 alusel alates
- jaanuarist 2002 ka halduskohtu pädevuses nõue hüvitada politseiametniku õigusvastase karistusotsusega tekitatud kahju. Riigivastutuse seaduse § 17 lg 3 järgi tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Riigikohus oma 04.03.2002.a otsuses nr 3-3-4-1-02 leidis, et pärast Riigivastutuse seaduse jõustumist
- jaanuaril 2002 esitatakse ka selliseid taotlusi ja kaebusi, milles nõutakse enne
- jaanuari 2002 tekitatud kahju hüvitamist. Ka neil juhtudel kuulub kahju hüvitamise nõude läbivaatamine halduskohtu pädevusse. Riigivastutuse seaduse §-st 31 lg 1 ja õiguse üldpõhimõtetest tuleneb, et siis kohaldatakse enne Riigivastutuse seaduse jõustumist kehtinud sätteid ja kahju hüvitamise üldisi põhimõtteid. Kui karistusotsus on tehtud enne
- jaanuari 2002 ja nõue kahju hüvitamiseks on samuti esitatud enne
- jaanuari 2002, siis kuulub see nõue maavõi linnakohtu pädevusse. Pärast nimetatud tähtpäeva esitatud nõue hüvitada haldusõiguserikkumise asjas tehtud lahendiga tekitatud kahju kuulub aga halduskohtu pädevusse, kui menetlus haldusõiguserikkumise asjas on lõppenud ja kahju on jäänud HÕS § 307 korras hüvitamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 tulenevalt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 76 lg 1 kohaselt kui kohus avastab pärast avalduse menetlusse võtmist, et asi ei allu sellele kohtule, teeb kohus määruse asja üleandmiseks kohtualluvuse järgi. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et A. N.`i hagi Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna vastu moraalse kahju hüvitamise nõudes tuleb jätta läbi vaatamata ning kohtualluvuse korras saata lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 76, § 423 lg 1 p 13, § 463 lg 1, § 465 sätete kohaselt. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 2
(2)