2-06-39729/10

2-06-39729 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2008.a., Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-39729 Tsiviilasi O. F. avaldus A. I. vastu vanema õiguste äravõtmises. Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: O. F., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xxxx, xxx Hageja lepinguline esindaja: Valerjan Knjazev, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx, 06.02.2008 volikiri Kostja: A. I., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xxxx, xxx) Kostja lepinguline esindaja: Jevgenia isikukood xxxxxxxxxxxx, xxx x, xxx, volikiri Tušinskaja, 25.02.2008 Laste huve kaitsma volitatud asutus: Narva linna Sotsiaalabiamet, esindaja: Jelena Valliste, isikukood xxxxxxxxxxx, 08.01.2008 volikiri Menetluse liik Hagita menetlus Asja läbivaatamise kuupäev
2. veebruar 2008.a. Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Muttonen Tõlk: Natalja Kabanova ja Olga Nõmmemees Istungil osalenud isikud Hageja esindaja: Valerjan Knjazev Kostja: A. I. Kostja esindaja: Jevgenia Tušinskaja Laste huve kaitsma volitatud asutuse esindaja: Jelena Valliste RESOLUTSIOON
3. Jätta O.F. avaldus A. I. vastu vanema õiguste äravõtmises rahuldamata. 1 Kohtumäärus tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu
4. märtsi 2008 kell 16.
5. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus avaldajal esitada määruskaebus Viru Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates kohtumääruse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik Hagi aluseks olevad asjaolud 27.12.2006.a. saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja O. F. hagiavaldus A. I. vastu vanema õiguste äravõtmises alaealiste lapse S. I., sünd. xx.xx.xxxx.a. suhtes. Esitatud hagiavalduse kohaselt oli abielu poolte vahel Perekonnaseisuameti kaudu 2005 aastal lahutatud, kuna kostja kuritarvitas alkoholi ja ei soovi töötada ning peret ülal pidama. Abielu jooksul kodeeris kostja ennast alkoholi sõltuvuse vastu 2003-2004 aastatel, kuid tulemusi see ei andnud. Hageja on uuesti abiellunud ja elab mehega Moskvas. Mees tahab last lapsendada, et oleks täisväärtuslik perekond, kuid kostja ei anna lapsendamiseks luba. Kostja hoidub oma purjutamise tõttu ning soovimatuse tõttu töötada täielikult kõrvale oma poja kasvatamisest ja tema ülalpidamisest. Elatise väljamõistmise hagiga ei ole kohtusse pöördunud, kuna kostja ei ole kusagil töötanud, mingit omandit tal ei ole. Seepärast on mistahes sumade väljamõistmine temalt kasutu. Hageja leiab, et kostja kuritarvitab oma vanemaõigusi, ei anna tahtlikult omakasupüüdlikel eesmärkidel nõusolekut lapse lapsendamiseks. Juhindudes Perekonnaseaduse § 54 lg 1 p 1, 2 ja lg 2 palub hageja võtta ära vanema õigused A. I.. Kostja vastus hagiavaldusele Kostja sai hagimaterjalid koos lisadega 01.02.2007.a. Kirjaliku vastuses ei võtnud kostja hagi õigeks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, kostja ja tema esindaja seletused, laste huve kaitsma volitatud asutuse esindaja arvamust ning hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et esitatud hagi vanema õiguste äravõtmiseks ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele lähtudes esmajärjekorras laste huvidest. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ning hageja esindaja palus hagiavaldus rahuldada ja võtta ära vanema õigused A. I. kuna hagejal on uus perekond ning kostja ei anna vabatahtlikult nõusolekut lapse lapsendamiseks hageja teise abikaasa poolt ja kostja ei toeta last materiaalselt. Hageja esindaja viitas asjaoludele, mis oli märgitud hagiavalduses. Kohtuistungil ei tunnistanud kostja haginõudeid. Ta seletas, et alates jaanuarist 2007 talle ei anta hageja lapsega suhelda. Hageja palvel andis ta luba, et laps sõidaks Venemaale elama koos hagejaga. Ta ei saa loobuda oma lastest. Hageja ei teatanud talle aadressi, kus ta elab koos lapsega Venemaal. Pärast abielulahutamist nad müüsid korteri ning jagasid see raha 2 kolmeks osaks (hagejale, kostjale ja lapsele). Varem ta tarvitas alkoholi, kuid ta kodeeris enda juulis 2003 1-aastaks ja detsembris 2004 5-aastaks. Aastast 2004 ei tarvita ta alkoholi. Ta töötas pidevalt mitteametlikult. Ametlikult töötab alates septembrist 2007.a. Ta soovib oma lapsega suhelda. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Laste huve kaitsma volitatud asutuse ei toetanud hageja avalduse. Esindaja seletas, et antud asjas ei toeta Narva linn hagejat avaldusega kostjalt vanema õiguse äravõtmise kohta. Kostja ei keeldunud elatise maksmisest ning ta arvas, et lapse emaga võis ta sellest kokku leppida. PkS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Vastavalt PkS §-le 50 lg 4 vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Kohus tuleb järjeldusi, et hageja tahab teostada oma vanema õigusi vastuolus lapse huvidega. Põhiseaduse § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna puutumatusele. Põhiseaduse § 27 kohaselt on vanematel õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Sama kohustus on sätestatud perekonnaseaduse (PkS) §-s 50 lg
6. Vastavalt Lapse õiguste konventsiooni artiklile 3 punkt 1 lastega seonduvas tegevuses riiklike või era sotsiaalhoolekande asutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. Lapse õiguste konventsiooni preambulas on märgitud eelistusena lapse kasvamise kohaks perekond, milles õnne, armastuse ja üksteisemõistmise õhkkonnas valmistatakse last põhjalikult ette isesesivaks eluks ühiskonnas. Vastavalt Eesti Vabariigi Lastekaitseseaduse (LaKS) § 8 on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Sama seaduse § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides. Lapsel säilib õigus suhelda oma eraldatud vanemaga. Vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 25 võib abi osutamiseks lapse eraldada kodust ja perekonnast, kui see toimub lapse huvides, kui puudused lapse hooldamisel ja kasvatamisel ohustavad lapse elu, tervist või arengut ja kui perekonna suhtes kasutuselevõetud muud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole võimalik. Vastavalt Perekonnaseaduse (PkS) § 54 lg 1 p 1 ja p 2 võib kohus ühe vanema nõudel võtta ära vanema õigused, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Vastavalt PkS § 58 lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest. Kohtule ei esitanud tõendeid, et kostja alkohoolsete jookide kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Meeldetuletus preparaat Esperali kasutamise kohta, kostja seletused ja kostja suhtes iseloomustus tõendavad, et ta ei tarvita alates 2004 aastal alkohoolsete jookide, ta töötab. Töötamise ajal näitas ennast üles tööalase asjatundjana, konflikte kaastöölistega töökollektiivis ei oma. Iseloomu poolt on ta rahulik, tasakaalukas, märkusi ja noomitusi ei omanud. 3 Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja lähtudes lapse huvidest ei kuulu rahuldamisele. Lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takista teist vanemat lapsega suhtlemast. (PkS § 52 lg 1) Kohus juhib asjaosalise tähelepanu võimalusele kasutada perenõustaja abi eelkõige ühise seisukoha kujundamiseks lapse hooldamisel ja tema eest vastutamisel. Vanem, kelle juures laps on, peab teatama teisele vanemale kõiki informatsioon lapse suhtes. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjenduste alusel ja juhindudes LaKS § 8, § 27 lg 1, § 32, § 39; PKS § 49, § 50 lg 1 ja lg 4, § 54 lg 1 p 1, p 2, lg 2, § 58; TsMS § 550 lg 1 p 2, § 477, 478, § 558 lg 1, § 660 lg 4, § 661 lg 1 ja lg
7. Natalja Losevtsova Kohtunik 4