) § 326 lg-le 2 võib üürnik üürileandjapoolse üürilepingu ülesütlemise ja tähtajalise üürilepingu tähtaja möödumise korral nõuda üürileandjalt üürilepingu pikendamist kuni kolmeks aastaks, kui lepingu lõppemisega kaasneksid üürniku või tema perekonna jaoks rasked tagajärjed. Hageja leiab, et tema varanduslik seisund ja rahalised sissetulekud ei võimalda käesoleval ajal eluruumi osta. Hageja on üksik, tervise puudega ja väikese sissetulekuga ning tal puudub võimalus eluruumi omandamiseks. Hageja rõhutab, et kostja väitel, mille kohaselt oleks justkui hagejal võlgnevus kostja ees 11 831,45 krooni on alusetu, kuna hageja on üürilepingust tulenevad kohustused täitnud. Üüri on tasunud hageja panga otsekorraldusega KÜ-le T. 35 vastavasisuliste arvete (tl 11–22) saamisel. Hageja ja kostja ei ole üüritasu kindlaks määranud. Hageja palub eluruumi üürilepingu pikendamist kolme aasta võrra. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUHAGI JA PÕHJENDUSED (tl 31-34) 25. juulil 2007 esitas kostja vastuhagi hageja vastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Kostja väitel kasutab hageja eluruumi asukohaga T. 35-45 AS-iga V. sõlmitud eluruumi üürilepingu nr 44 alusel (tl 43-44). AS Hansa Liising Eesti omandas 22.11.2000.a. ostu-müügi lepinguga vallasasja asukohaga Tartu linnas T. tn 35, jagas selle 26.02.2001.a. lepinguga reaalosadeks ning seadis korteriomandid. H.L. kasutab eluruumi T. 35-45 tema ja AS V. vahel sõlmitud eluruumi üürilepingu nr 44 alusel. Nimetatud lepingu punkti 12 kohaselt kehtib see alates elamuseaduse kehtestamisest, s.o. alates 1.juulist 1992.a.
lg 1 kohaselt lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega.
lg 2 kohaselt muutub üürileping tähtaja möödumisel tähtajatuks ,kui vähemalt kaheks aastaks sõlmitud eluruumi üürilepingu puhul kumbki lepingupool ei teata vähemalt kaks kuud enne tähtaja möödumist, et ta ei soovi lepingu pikenemist. Kostja saatis hagejale tähitud kirjaga teate, et ta ei soovi üürilepingu pikenemist ega selle muutumist tähtajatuks. Seega möödus üürilepingu tähtaeg 30. juunil 2007. Kostja on korduvalt teavitanud hagejat üürilepingu lõppemisest (tl 59, 60).
märtsil 2007 (tl 62),
Kostja väitel ei ole hageja täitnud üürilepingust tulenevaid kohustusi, kuna hageja on hooldus- ja kommunaalteenuseid osutavale ja vahendavale KÜ-le T. 35 tasunud vaid
Seega ei ole hageja tasunud üüritasu ning tal on kostja ees võlgnevus seisuga 25. juuli 2007 summas 12 455,10 krooni. Kostja leiab, et üürileandjalt ei saa oodata sellistel asjaoludel üürilepingu pikendamist. Samuti leiab kostja, et antud asjas ei oma tähtsust asjaolu, kas üürnik, kes ei tasu üüri, on väikesepalgaline või üksik. Kostja leiab, et elukoha muutmine, mis kaasneb eluruumi üürilepingu tähtaja möödumisega, toob üürnikule kaasa ebamugavusi, mis muuhulgas seisnevad ka uue eluruumi leidmises ja oma vara teisaldamises. Need on paratamatult kaasnevad tagajärjed ning selle tõttu ei saa neid pidada 2 rasketeks. Vastasel juhul muutuks võimatuks eluruumi üürilepingu lõppemine tähtaja möödumise tõttu. Kostja leiab, et kuna üürnik on keeldunud vabatahtlikult üüritud eluruumi kostjale tagastama, siis tuleb talle panna
Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda. HAGEJA VASTUVÄITED VASTUHAGILE (tl 68) H.L. väidab, et ta ei võta vastuhagi õigeks. Kuigi poolte vahel üürileping lõppes 30.juunil 2007.a. on õigus taotleda üürilepingu pikendamist. Ta väidab, et tema on üksik ja väiksepalgaline, temal ei ole võimalik eluruumi osta. Tema on üürilepingust tulenevad kohustused täitnud. Ei ole õige üürileandja väide, et on üürilepingust tulenev võlgnevus. OÜ K. ei ole kostjale üüriarveid esitanud. Vastuhageja leiab, et ei ole seadusest tulenevaid takistusi üürilepingu pikendamiseks, poolte huvide kaalumise seisukohalt tuleks eelistada vastuhageja huvi üürilepingu pikendamiseks. Vastuhageja palub jäta vastuhagi rahuldamata ja rahuldada hagi üürilepingu pikendamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED Hageja nõuab üürilepingu pikendamist kolme aasta võrra. Vastuhagis nõuab kostja üüritud eluruumi tagastamist ebaseaduslikust valdusest. Võlaõigusseaduse (
) § 329 lg 3 kohaselt peab üürnik tähtajalise eluruumi üürilepingu pikendamiseks, samuti üürikomisjoni või kohtu poolt kord juba pikendatud lepingu pikendamiseks esitama taotluse hiljemalt 60 päeva enne lepingu tähtaja möödumist. Üürilepingu tähtaeg möödus
sätestab üürilepingu legaaldefinitsiooni, mille kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Hageja ja AS-i V. vahel sõlmiti tähtajatu üürileping nr 44 (tl 4344). AS Hansa Liising Eesti omandas
lg 1 kohaselt kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele teistsugust tahet. Avaldamise tähtaeg hakkab üürniku jaoks kulgema üürilepingu tähtaja möödumisest, üürileandja jaoks aga ajast, mil ta sai teada, et üürnik jätkab asja kasutamist. Kostja on avaldanud tahet lõpetada pooltevaheline üürisuhe ning käesoleval juhul ei valda üürilepingu tähtaja möödumisel hageja eluruumi õiguslikul alusel.
lg 2 ls 1 kohaselt võib eluruumi üürnik üürileandjapoolse üürilepingu ülesütlemise ja tähtajalise üürilepingu tähtaja möödumise korral nõuda üürileandjalt üürilepingu pikendamist kuni kolmeks aastaks, kui lepingu lõppemisega kaasneksid üürniku või tema perekonna jaoks rasked tagajärjed. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 sätestab, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud /.../ Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Sellest tulenevalt on omandiõigus isikute põhiõigus, mida võib piirata vaid seaduses sätestatud juhtudel.
lg 2 piirab oluliselt omandiõigust, kuna selle alusel on kohtul õigus kohustada omanikku üürisuhtesse jääma ning üürilepingut pikendama kuni kolmeks aastaks tingimusel, et üürnikul tekivad üürisuhte lõppemisest rasked tagajärjed. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb kaaluda, kas üürilepingu lõppemisest tulenevad tagajärjed on rasked, et põhjendatud oleks igaühe põhiõiguse piiramine. H.L. on esitanud kohtule arstliku ekspertiisi otsuse 29.03.2007.a. (tl 73, 74), mille kohaselt on tema töövõime kaotuse protsent 60. Nagu nähtub esitatud tõendist on juba aastast 2004 olnud H.L. teada oma töövõime kaotus (tl 75-78), seega invaliidsus ei kaasnenud üürilepingu lõppemisega, mis ei ole tagajärg
Kohus leiab, et hageja väited, et tal puuduvad võimalused oma eluruumi soetamiseks, ei ole piisavalt rasked tagajärjed, et kohus saaks omandiõigust piirata üürilepingu pikendamisega. Lisaks ei tule hagejale üürilepingu lõppemine ootamatult. Seaduse jõul on mitmel korral üürileping pikenenud. Seega oli hagejal võimalus üürilepingu lõppemisest tulenevaid tagajärgi enda jaoks leevendada varakult. Selle võimaluse jättis hageja kasutamata. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 alusel on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama sätte lõike 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus OÜ K. hagi H.L. vastu asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Täitemenetluse seadustiku § 180 lg 1 sätestab, et kui võlgnik peab välja andma, üle andma või vabastama kinnisasja, sealhulgas korteriomandi või osa sellest, eluruumi või muu ruumi, annab kohtutäitur võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Lõige 3 kohaselt kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusesse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud H.L. TsMS § 632 lg 1 kohaselt apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest; lg 4 kohaselt poolte kohtule avaldatud kokkuleppel saab apellatsioonitähtaega lühendada, samuti pikendada kuni viie kuuni otsuse avalikult teatavakstegemisest. Pooled on kohtule avaldanud, et lühendavad apellatsioonitähtaega 10 päevani. 4 Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.