Obsah (4)

§ 15§ 18§ 19§ 20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Peet Teidearu Otsuse tegemise aeg ja koht 01. veebruaril 2008, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-21457 Tsiviilasi E.R

) § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara.

§ 15

lg 1 järgi on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Lõige 2 alusel on abielu kestel omandatud isiklikud tarbeesemed abikaasa lahusvara.

§ 18

lg 1 kohaselt võidakse abikaasade ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Lõige 2 sätestab, et kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Lõige 3 järgi jagavad abikaasad ühisvara kokkuleppel. Lõige 5 alusel jagab vaidluse korral ühisvara kohus ühe või mõlema abikaasa nõudel.

§ 19

lg 1 kohaselt loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel.

§ 19

lg 3 alusel määratakse abikaasade ühisvara jagamisel kummalegi abikaasale jääva vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Lõige 4 sätestab, et kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse.

§ 20

lg 2 järgi vastutavad abikaasad perekonna huvides võetud varalise kohustuse järgi ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga. Kohus arvestab ühisvara jagamisel poolte kooselu lõppemise aega , mis kostja esindaja väidetel on augustikuu

1. Kohus ei loe ühisvaraks Tartus P. tn 29 korteriomandit( kinnistu nr.2499603)reaalosa korter 57, sest see vara oli poolte ühisvara, kuid poolte abielu ajal EÜ Koil 17.10.2001 otsusega on R.E. lahkunud elamuühistu liikmest ja elamuühistu liikmeks on võetud L.R. ,millest tulenevalt ei ole see korter enam hageja ja kostja ühisvara. Hageja on küll eelnimetatud otsust vaidlustanud, kuid loobunud nõudest ning Tartu Maakohus on menetluse lõpetanud ning kinnitanud kompromissi 09.06.2004 määrusega . Tartu Ringkonnakohtu 06.09.2004 määrusega on jäetud maakohtu määrus muutmata. Kohus ei käsitle ühisvarana ka klaverit „Riga“, sest see on kingitud lastele. Ühisvaraks ei ole ka elektriline muruniiduk, bensiinimootoriga trimmer ja hekilõikur, sest need esemed on soetanud Ü.R. elukaaslane nagu nähtub Ü.R. ütlustest. Ühisvaraks ei ole ka traktor T- 40 sest see on võõrandatud abielu ajal, eeldatavalt poolte kokkuleppel; vastupidist tõendatud ei ole. Ühisvarana ei arvesta kohus ka sügavkülmikut, sest see on amortiseerunud , ei ole töökorras ning remont ei ole rentaabel. Kostja ei ole menetluses tõendatud tehtud varalisi kulutusi Mäksa vallas olevale talule, mis on praegu hageja elukoht. Sellest tulenevalt kohus neid kulutusi ei arvesta. Kohus loeb ühisvarasse kuuluvaks elevaator –kartulivõtumasina väärtusega 14 000 krooni ja ühesahalise traktoriadra väärtusega 7000 krooni, sest kriminaalasja lõpetamise määrusega 14.01.2004(tl. 48) ja E.R. seletusega on tõendatud, et R.E. võõrandas enne 22.07.2007 need ühisvara hulka kuuluvad asjad vastuolus Perekonnaseaduse § 17 lg.1,2 sätetega – ei küsinud luba E.R nende asjade võõrandamiseks ning omandas müügilepinguga saadu. Seega on R.E. selle 14 000 krooni väärtusega ühisvara juba omandanud ning käeolevas ühisvara jagamises arvestab kohus selles summas vara saaduks. Ühisvaraks loeb kohus ka traktoriniiduki maksumusega 7000 krooni( hageja valduses); mullafrees maksumusega 3000 krooni ( hageja valduses); kartulipanija maksumusega 3000 krooni ( hageja valduses); garaaž Tartus P. 105/3 maksumusega 17 000 krooni; sõiduauto Volga M-21 reg nr. XXX XXX; sõiduauto haagise Skif, mis hageja poolt hinnatuna on 1000 krooni; elektrihöövli hageja poolt hinnatuna 400 kroonile, mahlapressi ja õunapurustaja(enda tehtud nõukogude ajal) hageja poolt hinnatuna 800 krooni; 100 tahvlit 200 m 2 suurust tsinkplekki hageja poolt hinnatuna 10 000 krooni; akulaadija „Start“ hinnaga 400 krooni; tööstusvooluga kreissaag(nõukogude aegne toode) hinnaga 1500 krooni; utiilne traktor T-20 ; kompressor (nõukogude aegne )hinnaga 1500 krooni. Pooltel ei ole vaidlust järgmise ühisvara ja nende väärtuses üle: mootorsaag väärtusega 2000 krooni; kartulipanija väärtusega 3000 krooni; mullafrees väärtusega 3000 krooni; tsinkplekk 100 tahvlit väärtusega 10 000 krooni; garaaž Tartus P. 105/3 (kinnistu reg.osa 38895)pinnaga 42 m2 väärtusega 17 000 krooni , traktoriniiduk väärtusega 7000 krooni. Hageja ja kostja on eriarvamustel sõiduauto M-21“Volga“ reg nr. XXX XXX maksumuse osas. Hageja hindas sõiduki väärtuseks 5000 krooni; kostja hindas auto 20 000 kroonile põhjendusel, et auto on uunikum ning omab seega suuremat väärtust kui tavapärane auto. Kumbki menetluspool ei ole kohtule esitanud eksperdihinnangut. Kohus nõustub kostja väitega auto väärtuse kohta ning hindab auto väärtuseks 20 000 krooni, arvestades auto unikaalset väärtust. Kostja on auto võtnud ühisvara hulka näidates oma huvitatust sellest poolte ühisvarast. Hageja ei olnud sellest autost huvitatud. Sellest tulenevalt määrab kohus selle auto kostjale. Kreissae väärtuseks hindab kohus 1500 krooni. Traktori TD 20 väärtuseks hindab kohus 1500 krooni, arvestades seda kui vanametalli. Kompressori hinnaks määrab kohus 1500 krooni, arvestades analoogsete seadmete hindu. Elektrimootoriga kreissae hinnaga 1500 krooni on pooled nõustunud. Elektrimootoriga kapsariivi väärtuseks hindab kohus 800 krooni. Akulaadija „Start“ väärtuseks määrab kohus 500 krooni, arvestades selle amortisatsiooni. Mahlapressi ja õunapurustaja (isevalmistatud ) väärtuseks hindab kohus 800 krooni. Sõiduauto haagise väärtuseks on hageja 18.01.2008 kohtuistungil viimasena nimetanud 1000 krooni, kostja 4000 krooni. Kohus hindab haagise väärtuseks 3000 krooni. Hageja väiteid käesolevas menetluses Tartus P. 29 krt. 57 korteriga seoses saab kohus arvestada vaid selles osas, et hageja kostjaga kooselu vältel korteri hooldamisest osa võttis ning kulutusi kandis. Samuti on tähelepanuväärsed hageja E.R. avaldused käesolevas kohtumenetluses selles, et tema tahe on jagada Tartus P. 29 krt. 57 omandit, sest tema tahet ei ole arvestatud, kui EÜ-s Koil osamaks võõrandati R.E. poolt. Hageja väidetel on sellega temale ainelist kahju tekitatud. Arvestada tuleb ka hageja poolt 18.06.2004 esitatud erikaebuses Tartu Maakohtu määrusele 09.06.2004 tsiviilasjas 2-1528/03 toodud põhjendeid selles, et asjas sõlmitud kokkuleppes ei olnud arvestatud E.R. tahet – kokkulepe ei kajastanud hageja tahet tütarde poolt temale elatise maksmise kohta. Seega saab teha järelduse, et kokkuleppega said kahjustatud hageja E.R. materiaalsed huvid. Selle asjaoluga kohus käesolevas menetluses arvestab, et õiglaselt jagada ühisvara ning arvestada eaka hageja E.R. varaliste õigustega, millised on kahjustatud tsiviilasjas 2-1528/
2. Hageja E.R. on garaažikinnistu Tartus P. 105/3 omandanud, omab selle dokumentatsiooni ning maksab ka kinnistult maamaksu. Garaaž on hagejale vajalik, see on temale järelejäänud kinnistu Tartu linnas, kasutatav garaažina või laopinnana. Hageja on ka ise soovinud garaaži omandisse. Eeltoodut arvestades kohus jätab sõiduauto M-21 „Volga „ väärtusega 20 000 krooni kostja omandisse. Samuti jätab kohus kostja omandisse sõiduauto haagise „Skif“ väärtusega 3000 krooni. Kohus arvestab kostja poolt kätte saaduks ühisvaraks ka kostja poolt omavoliliselt võõrandatud elevaator kartulivõtumasina ja ühehõlmalise adra –kokku väärtusega 21 000 krooni. Kohus jätab kostja omandisse ka akulaadija „Start“ väärtusega 500 krooni. Kostja osaks ühisvaras moodustub 44 500 krooni. Hagejale jääb ühisvarast traktoriniiduk väärtusega 7000 krooni, mullafrees väärtusega 3000 krooni, kartulipanija väärtusega 3000 krooni, elektrihöövel väärtusega 400 krooni, tööstusvoolu-mootoriga kreissaag väärtusega 1500 krooni, kompressor väärtusega 1500 krooni, mahlapress koos õunapurustajaga koguväärtusega 800 krooni, elektrimootoriga kapsariiv väärtusega 800 krooni(osaliselt amortiseerunud), 100 tahvlit tsinkplekki väärtusega 10 000 krooni, garaaž Tartus P. 105/3 väärtusega 17 000 krooni. Hagejale jääv ühisvara osa on 45 000 krooni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 lg 1 alusel kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Sellest tulenevalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Tartu Maakohtu määrusega 11.12.2006 on E.R. antud riigiõigusabi, samuti ka osalist menetlusabi ning kohustatud teda tasuma kuue kuu jooksul riigilõivu ühisvara hagilt. Arvestades sellega , et E.R. ühisvara vääruseks kujunes 45 000 krooni , on riigilõivu suurus sellelt 2500 krooni. Selle riigilõivu on hageja kohustatud tasuma riigieelarvesse. Tartu Maakohtu määrusega 19.04.2007 on määratud osaline riigiõigusabi R.E., kohustusega tasuda 1/3 riigiõigusabi maksumusest. Advokaat Andres Veski poolt esitatud õigusabi maksumuseks on 3717 krooni. R.E. on kohustatud tasuma õigusabi eest 1239 krooni riigieelarvesse. Kohtunik: