) § 60, 61 lg 3 alusel palub hageja suurendada elatise suurust ja välja mõista kostjalt elatis laste A ja A ülalpidamiseks miinimumsummas igakuiselt. Kohtukulud palub mõista välja kostjalt. Kostja vastus hagile Kirjalikus vastuses hagile (tl 17-19) kostja hagi ei tunnistanud. Kostja töötab valvurina, saab miinimumpalka. Kostja on invaliid ja ei või oma terviseseisundi tõttu leida paremini tasustatavat tööd. Perest lahkumisel jättis kostja hagejale ühetoalise korteri, mis asub aadressil xxx kogu varaga. Ise üürib korterit, selle üüritasu kommunaalkuludega on keskmiselt 2 500 krooni kuus. Kostja ülalpidamisel on vanas eas ema N R, kelle rohtudele ja teistele vajadustele kulub 1000 krooni kuus. Samuti maksab kostja elatist 1991.a. sündinud tütre M R ülalpidamiseks. Kostja palub arvestada, et ta osutas lastele materiaalset abi, näiteks maksis lasteaia eest kogusummas 7000 krooni. Kostjal on elatise võlgnevus ning ta oli sunnitud võtma pangalaenu, mida praegu tagastab 1958 krooni kuus. Samuti võttis kostja õppelaenu, mille maksmise tähtaeg algab 2009. aastal. Kostja palub jätta elatise summa muutmata ja kohtukulud jätta hageja kanda. Hageja arvamus kostja vastusele Kirjalikus seisukohas (tlk 35) hageja jääb oma nõude juurde. Ekspertiisiotsuse kohaselt kostja töövõime kaotus on 30%. Kostja saab töötada. Kostja töötab firmas Securitas valvurina (kauplus Maxima Tallinna mnt) ja FIE G R (taksoteenused), seoses sellega ei ole põhjust elatisraha suuruse alandamiseks. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja oma hagiavalduse juurde. Palus suurendada elatise suurust ja välja mõista kostjalt elatis laste A ja A R ülalpidamiseks igakuiselt minimaalmääras. Hageja on lapsehoolduspuhkusel. Emapalka ei saa. Saab kokku toetusi lapse ja enda peale 3 300 krooni kuus. 1 300 krooni moodustab korteri üür. Kostja maksis lasteaia eest vähem kui aasta. Kostjal tekkis elatise võlgnevus üle 20 000 krooni. Augustikuus kohtutäitur kandis raha võlgnevuse katteks 11 000 – 12 000 krooni. Kostja selgitas, et saab miinimumtöötasu. Tõendit selle kohta esitada ei jõudnud. Töötasu moodustab 25 krooni tunnis. Brutopalk on 4 400 krooni kuus. Töövõimekaotus on 30%, invaliidsusgrupist loobus, kuna tahtis ennast tööle vormistada. AS-s Maxima töötab alates septembrist 2007.a. Varem töötas ventilatsioonimehhaanikuna, kuid arstid keelasid selle töö tervislikel põhjustel. Kostja üürib korterit, korteriüür on 1000 krooni ja 1500 krooni kommunaalteenuste eest. Kostja ülalpidamisel on ema ja vanem õde. Ema saab pensioni, kuid kostja toetab teda. Tütart M R aitab vabatahtlikult, tema ülalpidamiseks maksab 1000 krooni kuus. 2 Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (
) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Vastavalt
§-le 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kui vanem ei täida lapse
§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohtust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal
Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Esitatud seisukohad seaduse kohaldamisel on kinnitust leidnud ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikas (vt nt: Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23. aprilli 2004.a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-57-04 ning 09. märtsi 2005.a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-7-05).
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vastavalt sama paragrahvi kolmandale lõikele võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Nimetatud materiaalõigusnormi regulatsioonile vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 sätestatu. Viru Maakohtu 17.02.2006.a otsusega tsiviilasjas nr 2-05-15155 mõisteti G R A R kasuks alaealise tütre A R ülalpidamiseks välja elatis 1 000 krooni kuus alates 13.07.2005.a kuni täisealisuseni või vanemate varalise seisundi muutumiseni. Sama otsusega on välja mõistetud G R A R kasuks alaealise poja A R ülalpidamiseks välja elatis 1 000 krooni kuus alates 13.07.2005.a (vt toimik, lk 4-9). Käesolevas tsiviilasjas taotleb hageja nimetatud otsusega väljamõistetud elatise suurendamist
Nõuet põhjendab hageja laste vajaduste kasvuga.
lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Lapse miinimumvajadusteks kuulub kuus seega Vabariigi Valituse kehtestatud kuupalga alammäär, mis hagiavalduse esitamisel oli 3 600 krooni ja alates 01.01.2008.a on 4 350 krooni. Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (
lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud. Poolte vahel ei ole vaidlust et laste vajadused on muutunud võrreldes 17.02.2006.a, mil kohus mõistis kostjalt välja laste ülalpidamiseks elatise 1 000 krooni kuus. Kostja palub jätta kohtuotsusega välja mõistetud elatise summa muutmata. Kostja on arvamusel, et ta ei ole võimeline maksma elatist isegi miinimumsummas. Kostjal on 30% töövõimekaotus ning talle on keelatud raske füüsiline töö. Kostja ülalpidamisel on veel laps, keda ta toetab vabatahtlikult.
lg 2 kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg 5 tulenevalt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada ka sellega, et elatise väljamõistmisel ei osutuks teised lapsed varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 3 Analüüsides vanemate varalist seisundit, leiab kohus, et kostja materiaalne olukord on hageja omast parem, kuid mitteoluliselt. Kostja brutopalk on 4 400 krooni kuus. Hageja sissetulekuks on ainult riiklikud toetused 3 300 krooni kuus. Arvestades, et hageja ülalpidamisel on kaks last ja kostja ülalpidamisel on lisaks poolte ühisele lapsele veel alaealine tütar M xxx, kelle ülalpidamiseks annab kostja 1000 krooni kuus, et kostja tervislik seisund ei võimalda tal teha tasuvamat tööd, peab kohus põhjendatuks vähendada
lg 5 alusel elatise suurust alla sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud suuruse, mõistes kostjalt hageja kasuks välja elatise 1300 krooni kuus kummalegi lapsele alates hagiavalduse esitamisest. Elatise väljamõistmisel hageja nõutud suuruses võib kostja tütar M kostja varalist seisu arvestades osutuda poolte ühistest lastest varaliselt vähem kindlustatuks. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal (vt Riigikohtu 28.03.2007.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-07 ja Riigikohtu 19.06.2007.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-07). Seega tuleb suurendada kostjalt väljamõistetud elatist ja kostjalt välja mõista elatis 1300 krooni kuus kummalegi lapsele alates elatisehagi esitamisest 12.09.2007.a (
Elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses (TsMS § 468 lg 3). Kohus leiab, et käesolev otsus tuleb tunnistada ulatuses viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.