2-07-30558/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Geete Lahi

1. veebruar 2008.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-07-30558 Tsiviilasi J N hagi S N vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Y N xxx S N xxx Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud
2. jaanuar 2008.a. Hageja Y N RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada.
4. Välja mõista S N elatis tütre A N, sündinud xxx, ülalpidamiseks igakuuliselt alates 17.08.2006.a kuni 31.12.2006.a 1500 (üks tuhat viissada) krooni, alates 01.01.2007.a kuni 31.12.2007.a 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni ja alates 01.01.2008.a 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni Y N kasuks.
5. Ajatada ajavahemiku 17.08.2006.a kuni 01.09.2007.a eest elatise väljamaksmiseks kuuluva summa 21 223 krooni tasumine S N poolt kaheks aastaks. Võlgnevuse tasumine toimub osade kaupa, S N tuleb tasuda igakuiselt vähemalt 885 krooni.
6. Elatise väljamõistmise osas kuulub otsus täitmisele viivitamatult. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 17.08.2007.a esitas Y N kohtule hagiavalduse (tlk 1-2) S N vastu elatise nõudes. Pooled on alates 1999.a abielus. Abielust on pooltel alaealine tütar A N, sünd xxx. Pooled elavad eraldi. Laps elab hageja juures. Kostja ei osutanud kunagi materiaalset abi tütre kasvatamisel. Alates
7. aastast laps käib koolis. Igakuuliselt lapse ülalpidamiseks on vaja: lapse toitmiseks (sh maiustused ja puuviljad)- 1200 krooni (miinimum), kantseleitarbed – 350 krooni, taskuraha – 100 krooni, hügieentarbed – 250 krooni, korteri ja kommunaalteenuste tasu – 550 krooni, ekskursioonid ja mobiilkõnede eest – 300 krooni, riided ja jalatsid – 3500 krooni/kvartalis (miinimumkulutused), kuna riideid ostetakse lapsele hooajati kvartalis, mis moodustab 1166 krooni kuus. Seega igakuised alaealise lapse ülalpidamiseks vajalikud kulutused moodustavat 3646 krooni. Hagejal on keskmine sissetulek 5 685 krooni. Lapsetoetus on 300 krooni kuus. Kostja tulude kohta ei ole hagejal usaldusväärseid andmeid. Elatise summa määramisel palub hageja arvestada ka tulumaksu. Perekonnaseaduse (PKS) § 49, 61 lg 2 ja lg 4 alusel palub hageja välja mõista kostjalt alaealise lapse A N ülalpidamiseks elatis 1845 krooni alates 17.08.2006.a kuni 31.12.2006.a ja 2196 krooni alates 01.01.2007.a kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni poolte varalise seisundi muutumiseni, kuid igakuine elatusraha ei või olla vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära millele lisandub tulumaks. Kostja vastus hagile Kirjalikus vastuses hagile (tl 11) kostja tunnistas hagi. Alates 07.08.2007.a töötab kostja töölepingu aluse firmas A P A OÜ. Lepingu alusel on talle määratud põhipalk 3600 krooni kuus, muid tulusid tal ei ole. Kostja tunnistab, et tegelikult alates 17.08.2006.a ei kandnud ta hagejale raha tütre ülalpidamiseks, kuid ta maksis näiteks tütre ülalpidamise eest lasteaias (keskmiselt 300 krooni kuus), samuti teostas muid maksed, tegi kingitusi ja maksis meelelahutuste eest. Käesoleval ajal kostjal ei ole isiklikku elamispinda, ta üürib korterit. Poolte korter on jäetud hageja valdusse. Kostja arvamusel on mõned hagejapoolsed nõuded lapse ülalpidamiskulude suhtes on ülepaisutatud (kantseleitarbed, isikliku hügieentarbed), mistõttu palub ta jätta arvestamata tulumaksu. Palub määrata elatise suurus vastavalt PKS § 61 lg
8. Samas palub ta ajatada alates 17.08.2006.a kuni 01.09.2009.a tekkinud elatise võlgnevuse tasumine, kuna kogunenud elatise summa on liiga suur ühekordseks väljamaksmiseks. Hageja arvamus kostja vastusele Kirjalikus vastuses (tlk 26) hageja ei nõustu elatise maksmise ajatamisega, kuna see küsimus on kohtutäituri pädevuses. Hageja arvamusel kostja esitas kohtule puudulikud andmed oma sissetuleku kohta. Kostja töötab Tallinnas ja tema poolt märgitud palga eest pealinnas ei ole võimalik elada. Samuti on vale kostja väide, et ta üürib korterit. Kostja elab koos vabaabielu naisterahvaga, kellele korter kulub ning kus ta elab. Hageja on teadlik, et kostja sissetulekud lubavad tal maksta võlgnevuse ilma kostjale täiendavaid tähtaegu andmata. Hageja esitab kviitungid, mis toetavad hageja põhjendusi lapse vajaduste kohta. Sellest on näha, et kantseleikaupu on lapsele vaja isegi rohkem kui hagiavalduses märgitud. Hageja soetas lapsele arvuti, mis on vaja koolis õppimiseks. 2 Kostja vastus hageja arvamusele Kostja kirjalikus vastuses (tlk 38-39) selgitab, et kostja ei oma piisavat sissetulekut elatise võlgnevuse kustutamiseks ja palub eelmise aasta elatise maksmise tähtaja pikendamist vastavalt esitatud ajakavale. Kostja jääb oma arvamuse juurde, et kantselei- ja hügieenitarvete kulud on põhjendamatult ülepaisutatud. Hageja poolt esitatud tšekkide alusel kantseleitarvetele kulutatud üldine summa kuus ei ületa 200-210 krooni, seejuures selliseid oste ei tehta suvekuudel (koolivaheajal), hageja esitas aga kulutused summas 350 krooni kuus. Esitatud kviitungitest hügieenitarvete kulude kohta on näha, et peaaegu kolme kuu jooksul on kulutatud 78 krooni hageja poolt esitatud 250 krooni asemel. Kuna hageja esitas kulude ühe nimekirja nii eelmise aasta kohta, kui ka selleks aastaks, palub kostja vähendada elatise põhisummat eelmise aasta kulutuste suhtes, samuti palub arvestada lasteaiamaksu tasumist eelmisel aastal ja arvestada arvuti ostmisel nende kuludega: 350:2*12 – 300*10 = 5100 krooni, mis moodustab peaaegu pool arvuti maksumusest. Kostja kinnitab, et ta üürib korterit Tallinnas koos oma töökaaslasega. Korter üüriti ühiselt tuttavalt ning suulisel kokkuleppel selle perenaisega maksid 3000 krooni kuus pluss korteriüür ja täiendavad teenused. Kostja esitab oma palgatõendi. Kohtuistung Kohtuistungil hageja palub kostjalt välja mõista elatis miinimummääras, kostja on nõus seda maksma. Kostjaga omavahel suhtlevad, kostja käib last vaatamas. Hageja on nõus elatise väljamaksmise ajakava kehtestamisega kaheks aastaks. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse sai kostja kätte 20.12.2007.a. Kostja ei ole kohtule teatanud istungile ilmumata jätmise põhjusest ega taotlenud kohtuistungi edasilükkamist. Hageja palus asja kostja osavõtuta sisuliselt lahendada. Kohus peab vajalikuks hageja taotlus rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Vastavalt PkS §-le 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kui vanem ei täida lapse PkS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohtust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PkS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Elatise väljamõistmisel lähtub kohus tulenevalt PkS § 61 lg-st 2 kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Igakuise elatusraha suuruse kindlaksmääramisel arvestab kohus poolte väiteid ja vastuväiteid ning nende tõendamiseks esitatud dokumentaalseid tõendeid. Analüüsides vanemate varalist seisundit, leiab kohus, et kostja materiaalne olukord on hageja omast parem. Hageja palgatõendi (tlk 4) kohaselt hageja keskmine brutopalk ajavahemikul märts-juuni (kaasa arvatud) 2007.a oli 5685 krooni. Sellele lisandub veel lapsetoetus summas 300 krooni kuus. Kostja palgatõendi (tl 40) kohaselt kostja keskmine brutopalk augusti ja septembri kuus 2007.a. oli 8105,50 krooni. PkS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis hagiavalduse esitamisel oli 1800 krooni kuus. Hageja palub mõista elatis välja PkS § 70 lg 2 alusel alates 17.08.2006.a.
9. aasta kuupalga 3 alammäär oli 3000 krooni, sellest pool on 1500 krooni. Hageja on nõus saama elatist seadusega ettenähtud miinimumsummas alates 17.08.2006.a. Kostja on sellega nõus. PkS § 70 lg 2 kohaselt mõistab kohus elatise välja tagasiulatuvalt alates 17.08.2006.a. Elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses (TsMS § 468 lg 3). Kohus leiab, et käesolev otsus tuleb elatise väljamõistmise osas tunnistada ulatuses viivitamata täidetavaks. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja taotleb elatise võlgnevuse ajavahemikul 17.08.2006.a kuni 01.09.2007.a eest tasumise ajatamist kaheks aastaks. Väljamaksmisele kuuluva võlgnevuse summa ülalnimetatud perioodi eest moodustab 21 223 krooni (823 krooni ajavahemiku 17.08.2006 – 31.08.2006 eest, 6000 krooni 01.09.2006 – 31.12.2006 eest ja 14 400 krooni 01.01.2007 -31.08.2007). Ühes kuus väljamaksmisele kuuluv summa on 884,30 krooni (21 223 krooni : 24 kuud). Kuivõrd hageja on nõus elatise maksmise ajatamisega, siis kohus leiab, elatise võlgnevuse tasumine on võimalik ajatada 24 kalendrikuule. Menetluskulude jaotus Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud poolte enda kanda. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 4