Obsah (6)

§ 24§ 4§ 3§ 19§ 11§ 92

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 27.11.2007, Tallinn Haldusasja number 3-05-547 Haldusasi MTÜ Maleklubi Olympic kaebus Loksa Linnavalitsuse 08.06.

§ 24lg 1 p 1 alusel.

2.Kohtukulud jäävad poolte endi kanda. 3.Saata käesoleva kohtumääruse ärakirjad menetlusosalistele posti teel. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK: 06.06.2002 sõlmis Loksa linn (Loksa Linnavalitsuse kaudu) ja MTÜ Maleklubi Olympic mitteeluruumi rendilepingu tähtajaga kuni 15.05.

1. Lepingu objektiks oli Loksa linnas, Tallinna tn 47A asuva Loksa Muusikakooli ruumid. Loksa Linnavalitsuse 25.09.2003 kirjas teavitati MTÜ Maleklubi Olympic üürilepingu lõpetamisest alates 27.10.
2. Loksa Linnavalitsuse 25.05.2005 kirjaga nr. 4-2/189 paluti MTÜ-d Maleklubi Olympic vabastada linnale kuuluvad ruumid hiljemalt 01.06.
3. Eelnevast tulenevalt Loksa Linnavalitsus võttis 08.06.2005 vastu korralduse nr 94 „Ajutise komisjoni moodustamine“, mille punktis 1 moodustati Loksa Linnavalitsuse juurde ajutine komisjon koosseisus: Helle Lootsmann, Lauri Metus, Laivi Kirsipuu, Allan Alajärv ja Andres Kaskla. Nimetatud korralduse punktis 2 anti komisjonile kohustus vabastada MTÜ Maleklubi Olympic kasutuses olevad 2 ruumi asukohaga Tallinna tn 47 A, Loksa linn; fotografeerida ruumide sisustus ja koostada kirjalik akt, milles tuli fikseerida tükiliselt ruumis olevad esemed, sisustus ning ladustada need I korruse soojasõlme ruumi. Nimetatud akt tuli esitada Loksa Linnavalitsusele hiljemalt 15.06.
4. MTÜ Maleklubi Olympic esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Loksa Linnavalitsuse 08.06.2005 korralduse nr 94 tühistamiseks, Loksa Linnavalitsuse ametnike tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks ning Loksa Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks Loksa Linnavalitsuse 08.06.2005 korralduse nr. 94 tagasitäitmise kohta, mis tuleks läbi viia järgmiselt:
5. Loksa Linnavalitsusel paigaldada MTÜ Maleklubi Olympic esemed (mis olid vastavalt Loksa Linnavalitsuse 08.06.2005 korraldusele nr 94 ära viidud kahest ruumist asukohaga Tallinna tn 47a, Loksa linn) tagasi kahte ruumi Tallinna tn 47a;
6. Üle anda kaks ruumi asukohaga Tallinna tn 47a, Loksa linn koos MTÜ Maleklubi Olympic esemetega MTÜ-le Maleklubi Olympic kasutusse. Kohus võttis MTÜ Maleklubi Olympic kaebuse menetlusse Loksa Linnavalitsuse 08.06.2005 korralduse nr 94 tühistamise nõudes (haldusasi nr 3-912/05) ning Loksa Linnavalitsuse tegevusele (3-914/05). Kaebused liideti ühte menetlusse (ühine nr 3-05-547). Korduvalt taotleti asja läbivaatamise edasilükkamist ning tõstatati esindusõiguse (vastustaja esindusvolituste) küsimus. Kaebust on korduvalt täpsustatud ning vastustaja on esitanud oma täiendavad seisukohad. Tallinna Halduskohtu 11.07.2007 kohtumäärusega mindi üle poolte nõusolekul kirjalikule menetlusele ning määrati vaadata käesolev vaidlus läbi kirjalikus menetluses, võimaldades menetlusosalistele täiendavate taotluste ja dokumentide esitamise kuni 15.08.
7. Tallinna Halduskohtu 20.09.2007 kohtumäärusega tühistati eelnimetatud määrus ja võimaldati kaebajal esitada kaebuse täpsustus tsiviil- ja haldusvaidluse eristamiseks ning vastustajal vastata sellele. 10.10.2007 esitas kaebaja kaebuse täpsustuse ning 23.10.2007 vastustaja vastas kaebuse täpsustusele. 09.11.2007 kaebuse esitaja muutis oma nõudeid ning taotleb kaevatava haldusakti tühistamist punkti 2 osas. Ühtlasi taotleb kaebaja vastustajale ettekirjutuse tegemist vaidlustatud korralduse tagasitäitmise kohta. 20.11.2007 vastustaja edastas kohtule oma seisukohad. MTÜ Maleklubi Olympic on seisukohal, et käesolev vaidlus kuulub halduskohtu pädevusse. Kaebaja leiab, et ta ei vaidlusta poolte vahel sõlmitud üürilepingu tingimuste rikkumist, vaidlus ei käi MTÜ Maleklubi Olympic vahel sõlmitud üürilepingu kehtivuse üle. Loksa Linnavalitsus on avalik-õiguslik Loksa linna omavalitsusorgan ja kui isiku valduses on vara, mille Loksa Linnavalitsus õigusvastase haldusaktiga ära võtab ja teostab akti täitmiseks õigusvastase toimingu, siis sellise haldusakti ja toimingu vaidlustamine kuulub kaebaja hinnangul halduskohtu pädevusse. Kaebaja leiab, et vaidlustatud korralduses puudub tsiviilõiguslik osa- põhjendused või resolutsioon üürilepingu lõpetamisest tulenevate kohustuste täitmiseks sundimise kohta. Kaebaja selgituste kohaselt peaks vaidlustatud haldusaktis olema viide tsiviilõigussuhetele selleks, et oleks tegemist tsiviilõigusliku tahteavaldusega. Kaebaja leiab, et Riigikohtu halduskolleegiumi 20.04.2006 lahend nr 3-3-1-31-03 ja Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2006 kohtumäärus nr 3-05-1180 on seotud haldusaktidega, kus põhjenduses ja resolutsioonis reguleeritakse üürilepingu tingimusi. Kaebaja on seisukohal, et selleks, et Loksa Linnavalitsuse haldusakt oleks tsiviilõigusliku sisuga, peaks aktis olema väljendatud tsiviilõiguslik tahteavaldus. Kaebaja selgitab, et haldusorgan saab tegutseda ainult oma pädevuse raames, kuid Loksa Linnavalitsuse 08.06.2005 korraldusega nr 94 2 moodustatud ajutine komisjon on moodustatud Loksa Linnavalitsuse haldusorganina ja tema pädevuses puudus Loksa Linnavalitsuse esindamine tsiviilõiguslikus suhtes kaebajaga. Seega kaebaja hinnangul teostas komisjon haldusorganina avalikku võimu ja tema tegevus on avalikõiguslik. 10.10.2007 ja 09.11.2007 kohtule esitatud kaebuse täpsustustes muutis kaebaja oma nõudeid ning taotleb vaidlusaluse korralduse tühistamist punkti 2 osas ja Loksa Linnavalitsuse töötajate toimingu, millega nad viisid ära kaebaja ruumidest kuuluva vara, õigusvastaseks tunnistamist ning Loksa Linnavalitsuse hallatava asutuse „Loksa kultuurikeskus“ toimingu, millega asutus hakkas kasutama kaebaja ruume oma sihtotstarbeks, õigusvastaseks tunnistamist. Ettekirjutuse tegemise nõude osas jäi kaebaja varem esitatu juurde (ettekirjutuse sõnastust ei ole muutnud). Kaebaja taotleb menetluskulude summas 6070 krooni väljamõistmist vastustajalt ja palub kohtul jätta vastustaja menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamata. Loksa Linnavalitsus on seisukohal, et komisjoni moodustamise ainsaks ülesandeks ja selle moodustamise ainsaks eesmärgiks oli üürilepingust tulenevate vastustaja õiguste teostamine. Vastustaja on seisukohal, et käesoleva kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Vastustaja selgituste kohaselt sõlmiti 06.06.2002 Loksa linna (Loksa Linnavalitsuse kaudu) ja MTÜ Maleklubi Olympic vahel mitteeluruumi rendileping tähtajaga kuni 15.05.
8. Vastustaja leiab, et kuna peale määratud tähtaja möödumist jätkas kaebuse esitaja ruumide kasutamist, oli leping muutunud tähtajatuks vastavalt Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 310 lg
9. Vastustaja selgitab, et 25.09.2003 kirjaga teatas vastustaja kaebuse esitajale üürilepingu lõpetamisest alates 27.10.
10. Vastustaja selgituste kohaselt loetakse leping ülesöelduks 3 kuu möödumisel VÕS § 311 lg 2 alusel, kui lepingupool ei järgi ülesütlemisel selleks ettenähtud tähtaegu. Lähtudes eeltoodust on vastustaja seisukohal, et ülalnimetatud üürileping tuleb lugeda lõppenuks arvates 27.12.
11. Vastustaja selgitab, et õiguskaitsevahendina moodustati linnavalitsuse poolt komisjon ning teisaldati kaebuse esitaja vara üürile kuuluvast ruumist oma jõuga, kuna tulenevalt VÕS § 334 lg 1 peab üürnik pärast lepingu lõpetamist üüritud asjad tagastama. Vastustaja selgitab, et sama kohustus sisaldus üürilepingu punktis 8.8., mille kohaselt kohustus rentnik ehk kaebuse esitaja tagastama rendiobjekti rendileandjale ehk vastustajale seitsme päeva jooksul peale rendilepingu lõppemist. Vastustaja on seisukohal, et Loksa Linnavalitsuse 08.06.2005 korraldus, millega vastustaja moodustas ajutise komisjoni ning andis komisjonile korralduse vabastada kaebuse esitaja poolt õigusliku aluseta kasutatavad ja vastustajale kuuluvad ruumid, on antud kaebuse esitaja ja vastustaja vahelise üürisuhte ehk tsiviilõigusliku suhte reguleerimiseks. Vastustaja soovib rõhutada, et kaevatava akti väljaandmise ja kaevatavate toimingute eesmärgiks oli kaebuse esitaja sundimine üürilepingu lõpetamisest tulenevate kohustuste täitmiseks. Vastustaja viitab Riigikohtu halduskolleegiumi 20.12.2001 otsusele nr 3-3-1-8-
12. Vastustaja selgituste kohaselt leidis Riigikohtu üldkogu oma 22.12.2000 otsuses nr. 3-4-1-10-2000, et: „/../avalik õigus kui osa õiguskorrast on määratud reguleerima spetsiifilisi suhteid, mis kaasnevad avaliku võimu teostamisega. /…/ Üldjuhul võib eeldada, et avalike ülesannete täitmine on reguleeritud avaliku õiguse normidega. /…/ Siiski võib avaliku võimu kandja astuda või sattuda avalike ülesannete täitmiseks vajalike vahendite tagamiseks suhetesse, mis on sarnased eraisikute vaheliste suhetega. Kui avaliku võimu kandja seisund suhtes teise isikuga on olemuslikult, mitte ainult väliselt või vormiliselt samaväärne seisundiga, milles võivad olla ka eraisikud, räägib see suhte eraõiguslikuks kvalifitseerimise kasuks. Sellisel juhul ei ole põhjust asendada eraõiguslikku regulatsiooni avalikõiguslikuga /…/ Avalik-õigusliku juriidilise vara käsutamist reguleerivate eriseaduste ja alamalseisvate õigusaktide sätted on samuti üldjuhul avalik-õiguslikud. /…/Nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse vara moodustab peaasjalikult vara, mis on mõeldud avalike ülesannete täitmiseks. Seetõttu erineb kohalike omavalitsuste seisund oma vara kasutusse andmisel olukorrast, 3 milles on oma vara kasutusse andvad eraisikud. Eelnevast ei tohi järeldada, et sõlmitav leping ise või lepingu poolte vaheline õigussuhe muutuks avalik-õiguslikuks. Poolte vahelised lepinguõiguslikud vaidlused jäävad tsiviilõiguslikuks ka siis, kui üheks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik/.../“. Vastustaja selgituste kohaselt on vaidlusalune küsimus tekkinud üürilepingust, seega tsiviilõiguslikust lepingust ja samas asjas on Riigikohus asunud seisukohale, et kui õiguste kaitsmise küsimus tekib linna ja tema lepingupartneri omavahelises suhtes, mis on peamiselt reguleeritud tsiviilõiguse normidega, siis tuleb see vaidlus lahendada tsiviilkohtumenetluse korras. Vastustaja selgitab, et hilisemates otsustes on Riigikohus sellise seisukoha korduvalt kinnitanud, märkides, et kohtute pädevuse piiritlemisel on otsustavaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Pooltevaheline lepinguõiguslik vaidlus on tsiviilõiguslik ja tuleb läbi vaadata tsiviilkohtumenetluse korras maakohtus ka siis, kui lepingu lõpetamine on vormistatud haldusaktiga (vt. Riigikohtu 23.09.2003 määrus nr. 3-3-4-1-03, Riigikohtu 28.09.2004 otsus nr. 3-3-1-42-04). Vastustaja on seisukohal, et kaevatav akt ja toimingud võivad olla õigusvastased ning rikkuda samas ka kaebuse esitaja õigusi üksnes siis, kui üürileping jäi akti väljaandmise ning toimingute teostamise hetkel kehtima ja kaebuse esitajal oli kehtivast üürilepingust tulenev õigus ruume kasutada. Lähtudes eeltoodust on vastustaja seisukohal, et otsustamaks seda, kas kaevatav akt ja toimingud on õigusvastased ning rikuvad kaebuse esitaja õigusi, peab kohus eelnevalt tuvastama, kas üürileping oli akti väljaandmise ning toimingute teostamise hetke seisuga lõppenud, mille alusel oli kaebuse esitajal tekkinud kohustus ruume vabastada ja vastustajal õigus ruumide vabastamist nõuda. Vastustaja palub kohtul välja mõista kaebajalt vastustaja kasuks menetluskulud summas 31 407, 50 krooni. KOHTU PÕHJENDUSED Halduskohus lahendab Halduskohtumenetluse seadustiku (

) §-st 3 tulenevalt avalikõiguslikke vaidlusi.

§ 4

kohaselt saab halduskohtule esitada kaebuse avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku haldusakti või toimingu peale, millega rikutakse kaebaja subjektiivseid õigusi või piiratakse vabadusi. Vastavalt

§-le 3 lg 2 halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Riigikohtu halduskolleegiumi 20.12.2001 otsuses nr 3-3-1-8-01 märgib kolleegium, et „/../Vastavalt

§ 3lg.

1 p 1 ja lg. 2 on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 lg. 2 kohaselt mõistetakse maa- või linnakohtu pädevuses avalik-õiguslikust suhtest tulenevad vaidlused ja üldkohtu pädevuses eraõiguslikest suhetest tulenevad vaidlused, kui seadus ei sätesta teisiti/../“. Riigikohtu üldkogu oma

2. 2000 otsuses nr. 3-4-1-10-2000 leidis, et „/../avalik õigus kui osa õiguskorrast on määratud reguleerima spetsiifilisi suhteid, mis kaasnevad avaliku võimu teostamisega. /…/ Üldjuhul võib eeldada, et avalike ülesannete täitmine on reguleeritud avaliku õiguse normidega. /…/ Siiski võib avaliku võimu kandja astuda või sattuda avalike ülesannete täitmiseks vajalike vahendite tagamiseks suhetesse, mis on sarnased eraisikute vaheliste suhetega. Kui avaliku võimu kandja seisund suhtes teise isikuga on olemuslikult, mitte ainult väliselt või vormiliselt, samaväärne seisundiga, milles võivad olla ka eraisikud, räägib see suhte eraõiguslikuks kvalifitseerimise kasuks. Sellisel juhul ei ole põhjust asendada eraõiguslikku regulatsiooni avalik-õiguslikuga /…/. Avalik-õigusliku juriidilise vara käsutamist reguleerivate eriseaduste ja alamalseisvate õigusaktide sätted on samuti üldjuhul avalik-õiguslikud. /…/Nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse vara moodustab peaasjalikult vara, mis on mõeldud avalike ülesannete täitmiseks. Seetõttu erineb kohalike omavalitsuste seisund oma vara kasutusse andmisel 4 olukorrast, milles on oma vara kasutusse andvad eraisikud. Eelnevast ei tohi järeldada, et sõlmitav leping ise või lepingu poolte vaheline õigussuhe muutuks avalik-õiguslikuks. Poolte vahelised lepinguõiguslikud vaidlused jäävad tsiviilõiguslikuks ka siis, kui üheks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik/.../“.

§ 3

lõike 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu selliste avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Üürilepingust tulenevate vaidluste lahendamiseks TsMS kehtestab

-st erineva menetluse. Kohus möönab, et MTÜ Maleklubi Olympic pole käesoleval juhul vaidlustanud üürilepingut, vaid Loksa Linnavalitsuse korraldust, millega moodustati Loksa Linnavalitsuse juurde ajutine komisjon kaebaja kasutuses olevate ruumide vabastamiseks seonduvalt lepingu lõpetamisega, kuid oma sisult vaidlustatud korraldus puudutab siiski tsiviilõigussuhteid. Käesoleva kaebuse raames kaebaja vaidlustab korralduse punkti 2, millega anti komisjonile kohustus vabastada kaebaja kasutuses olevad kaks ruumi ja koostada sellekohane akt ning ladustada ruumides olev sisustus I korruse soojasõlme ruumi. Kohus on seisukohal, et kirjeldatud olukord on tekkinud üürilepingu lõpetamise tulemusel ehk siis tsiviilõiguslikust lepingust, milleks on üürileping (Võlaõigusseaduse

1. peatükk). Kohus märgib, et Riigikohus on oma otsustes leidnud, et kohtute pädevuse piiritlemisel on otsustavaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Pooltevaheline lepinguõiguslik vaidlus on tsiviilõiguslik ja tuleb läbi vaadata tsiviilkohtumenetluse korras maakohtus ka siis, kui lepingu lõpetamine on vormistatud haldusaktiga (Riigikohtu 23.09.2003 määrus nr 3-3-4-1-03; Riigikohtu 28.09.2004 otsus nr. 3-3-1-42-04). Vaidlusaluse korralduse õiguslikkuse küsimuse lahendamiseks on vajalik välja selgitada, kas Loksa Linnavalitsuse ja MTÜ Maleklubi Olympic vahel sõlmitud üürileping on sõlmitud tähtajatult või tähtaegselt, samuti kohus peab andma õigusliku hinnangu üürilepingu lõpetamisele. Halduskohtul selleks pädevus puudub. Seetõttu kuulub MTÜ Maleklubi Olympic poolt vaidlustatu lahendamisele TsMS sätete alusel üldkohtus (Harju Maakohus). Kohus on seisukohal, et vaidlusaluse korralduse avalik-õiguslik külg võis olla Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 30 lg 1 p 3 ja Loksa linna põhimääruse § 39 lg 1, 2 ja 3 ning Loksa Linnavalitsuse liikmete ettepaneku alusel ajutise komisjoni moodustamine. Kohus andis kaebajale võimaluse täpsustada esitatud kaebust, eelnevalt korduvalt selgitades vaidlustatud haldusakti avalik-õigusliku ja tsiviilõigusliku osa erinevusi. MTÜ Maleklubi Olympic muutis esitatud nõudeid ja palub tühistada korralduse punkti 2, millega Loksa Linnavalitsus andis moodustatud ajutisele komisjonile korralduse vabastada kaebaja kasutuses olevad ruumid ning ladustada ruumides olevad esemed ja sisustus
2. korruse soojasõlme ruumi.

§ 19

lg 8 sätestab, et kaebaja võib oma taotlusi muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus, kui ülejäänud menetlusosalised annavad selleks nõusoleku või kui kohus peab seda otstarbekaks. Käesoleval juhul on kohus pidanud vajalikuks anda kaebajale võimaluse kaebuse (sh nõuete) täpsustuse esitamiseks, selgitades kaebajale eelnevalt kaebuse tsiviil-ja avalik-õiguslikku poolt. Kaebuse esitaja väitel on ta muutnud selle sõnastust (kaebuse täpsustuste kohaselt). Kohus märgib, et vastustaja seisukohast tulenevalt lõppes MTÜ Maleklubi Olympic ja Loksa Linnavalitsuse vahel sõlmitud üürilepingu kehtivuse tähtaeg 27.12.

1. Antud asjaolu silmas pidades kasutas Loksa Linnavalitsus nimetatud üürilepingu punktist 8.9 tulenevat õigust rendiobjekt ühepoolselt üle võtta, mis on sisuliselt kaevatava korralduse tsiviilõiguslik osa. Kaebaja on aga seisukohal, et üürileping on sõlmitud tähtajatult ja seega tegutses Loksa Linnavalitsus õigusvastaselt, moodustades komisjoni ja teisaldades kaebajale kuuluva vara. Kohus leiab, et kaebuse esitamine oli ajendatud ruumide vabastamise kohustamisest, mis sisuliselt on seotud üürilepingust tuleneva vaidlusega ja lepingutingimuste täitmisega (sh lepingu lõpetamisega). MTÜ Maleklubi Olympic on muutnud oma esialgseid nõudeid ja jätnud kaebusest välja Loksa Linnavalitsuse 08.06.2005 korralduse nr 94 punkti 1 endises sõnastuses, millega linnavalitsus andis korralduse moodustada komisjon ja määras komisjoni liikmed. Kaebuse kahes viimases 5 täpsustuses kaebaja märgib, et muudab kaebuse taotluse punkti 1 järgmiselt: „
2. Tühistada Loksa Linnavalitsuse 08.06.2005 nr 94 „Ajutise komisjoni moodustamine“ korralduse p 2 osas, millega Loksa Linnavalitsus andis korralduse komisjonil vabastada MTÜ Maleklubi Olympic kasutuses olevad 2 ruumi Tallinna tn 47 A, Loksa linn ning ladustada ruumis olevad esemed ja sisutus I korruse soojasõlme ruumi“. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu halduskolleegiumi 20.04.2006 lahendile nr 3-3-1-31-06 ning Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2006 kohtumäärusele nr 3-05-
3. Eelnimetatud kohtulahenditest tulenevalt halduskohtul ei ole pädevust hinnata haldusorgani tsiviilõigusliku tahteavalduse kehtivust ka siis, kui selline tahteavaldus on väljendatud osana haldusaktist. Kohtute pädevuse piiritlemisel on otsustavaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom, kui vaidlustatakse tsiviillepingust vm tulenevaid tsiviilõigussuhteid, siis sellise vaidluse lahendamine on üldkohtu pädevuses. Kohus jätab tähelepanuta 10.10.2007 ja 09.11.2007 täpsustatud nõuete punkti 3, mis on esitatud asjakohatu isiku (kõrvalise isiku) vastu (Loksa kultuurikeskus), kes ei ole käesolevas kohtuvaidluses menetlusosaliseks. Selline nõue on alusetu ning asjakohatu. TsMS § 200 lg 1 kohaselt menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigust heauskselt. Vastavalt TsMS §-le 200 lg 2 kohus ei luba menetlusosalisel õigusi kuritarvitada ega kohut eksitusse viia. Kohus lisaks märgib, et ka see nõue oma sisult on tsiviilõiguslik. Kohus on seisukohal, et MTÜ Maleklubi Olympic poolt vaidlustatu taandub üürilepingu tähtaegsuse ja lõpetamise õiguspärasuse/õigusvastasuse tuvastamisele ning lepingu lõpetamise tagajärgedele. Viimast puudutab ettekirjutuse taotlus (nõuete p 4), mis oma sisult on samuti tsiviilõiguslik ning ei kuulu halduskohtu pädevusse. Ülalöeldu alusel leiab kohus, et käesolev kaebus oma sisult tervikuna kuulub üldkohtu pädevusse. Lähtudes eeltoodust tuleb MTÜ Maleklubi Olympic kaebuse menetlus lõpetada

§ 24

lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt lõpetab kohus menetluse juhul, kui asi ei kuulu halduskohtu pädevusse.

§ 24lg 2 sätestab, et kohus lõpetab menetluse määrusega.

Kohus peab siinkohal vajalikuks viidata Tallinna Ringkonnakohtu lahendile haldusasjas nr 2-3/661/05, milles ringkonnakohus leidis, et juhul, kui halduskohtu hinnangul kuulub kaebuse läbivaatamine üldkohtu pädevusse, siis peab kohus kas

§ 11

lg 4 alusel kaebuse tagastama (kui ei ole menetlusse võetud) või

§ 24

lg 1 p 1 alusel menetluse lõpetama, mitte aga kaebuse rahuldamata jätma (kohtuotsusega).

§ 92

lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud juhul, kui kohus lõpetab asjas menetluse. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja poolt esitatud menetluskulude hüvitamise taotlus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata, viidates Riigikohtu halduskolleegiumi 24.04.2001 otsusele nr 3-3-1-19-01, milles kolleegium leidis, et: „/../üldjuhul tuleb eeldada, et teenistusalastes küsimustes antud haldusakte peab ametiasutus olema suuteline kaitsma kohtus oma ametnike kaudu, kasutamata advokaadi abi/../“. Kaebaja selgituste kohaselt on Loksa Linnavalituse teenistuses linnasekretär ja tulenevalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 55 lg 4 p 6 esindab linnasekretär linna kohtus. Kaebuse esitaja arvamusel Helle Lootsmanni poolt advokaadibüroolt Seppik & Sirel õigusabi teenuste tellimine ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et käesoleval juhul kaebuse esitajalt kohtukulude 31 407, 50 krooni väljamõistmine vastustaja kasuks on ebamõistlik ja kaebajat liigselt koormav. Seega jätab kohus vastustaja taotluse kohtukulude hüvitamiseks rahuldamata (Riigikohtu halduskolleegiumi 10.05.2001 otsus nr 3-3-1-11-01 ja 05.10.2005 otsus nr 3-3-1-48-05). 6 . Kaebaja taotleb kohtukulude hüvitamist summas 6070 krooni. Vastavalt

§-le 92 lg 4 kaebuse esitaja kannab menetluskulud kaebuse läbivaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Kohus jätab kaebuse esitaja taotluse kohtukulude hüvitamiseks rahuldamata. Elle Kask Kohtunik 7