Tsiviilasi nr 2-06-9058 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus 2-06-9058 Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Ülle Jänes ja Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 14.02.2008 Tallinnas Tsiviilasi A.S hagi I.Si vastu elatise suuruse muutmiseks Tsiviilasja number Harju Maakohtu 06.12.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I.Si apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A.S; Kostja I.S ja tema esindaja Janika Drobot RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 06.12.2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatisoonimenetluse kohtukulu jätta I.Si kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud Harju Maakohtu 20.09.2004 määrusega tsiviilasjas nr. 2/1-553/04/04 kinnitati poolte kokkulepe, mille kohaselt I.S tasub A. S tütre Aa. S ülalpidamiseks elatist 1240 kr. kuus alates 06.05.2004 kuni 01.09.2004 ning sealt alates 1550 kr. kuus kuni tütre täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx. 03.03.2006 saabunud hagis palus A.S suurendada elatist 3000 kroonini kuus, põhjendades elatise suurendamist lapse kasvanud vajadustega, sealhulgas erivajadustega. Kostja vaidles hagile vastu. Maakaohtu otsus Harju Maakohtu 06.12.2006 otsusega muudeti elatise suurust ja otsustati kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks välja mõista elatis 3000 kr. kuus alates 03.03.2006 kuni tütre täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx. Otsuse põhjenduste kohaselt loeb kohus põhjendatuks ja vajalikeks ülalpidamiskulude suuruseks 6000 kr. kuus, arvestades lapse vanust ja erivajadusi. Kostja ei ole lapse erivajadusi tasuliseks hambaraviks ning ortopeedilisi erivajadusi ja nende vajadustega seotud kulutuste suurust vaidlustanud. Hageja kuupalk on 3000 kr. kuus, kostjal tema väidetel 5600 kr.; kostja palgatõendit talle antud tähtaja jooksul kohtule ei esitanud. Kostja on töövõimeline ja -tahteline mees, kellel on piisavalt reaalseid võimalusi oma lapse toimetuleku ja ülalpidamise kindlustamiseks. Hageja sissetuleku suurusest nähtuvalt ei piisa kostja poolt senimakstavast elatisest lapse ülalpidamiskulude katmiseks. Kostja apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Kaebuse põhjendustel on hageja esitatud kalkulatsioonis märgitud makseid, mida kostja on aidanud tasuda ja vastavalt kalkulatsioonile keskmise kulud moodustavad 3000 kr. kuus. Kalkulatsioon ei ole õige ka/juba seetõttu, et 3000 kr. töötasuga kuus ja kostja poolt makstud elatisega 1550 kr. ei oleks hageja saanud katta kulutusi 6000 kr. kuus. Kostja töötasu 5600 kr. kus oli tõendatud töölepinguga. Kostja elab teise perega ja lahkudes hageja juures võttis kaasa vaid oma asjad, jättes muu abikaasale. Ei ole õige, et kostja on töö- ja teovõimeline mees, kellel on piisavalt reaalseid võimalusi oma laste toimetuleku ja ülalpidamise kindlustamiseks; see oleks võimalik siis, kui ta saaks parema töö suurema töötasuga. Apellant on kaebusele lisanud töötasu õiendi oma tööandjalt AS-lt T, töölepingu muudatuse koopia ja väikelaenulepingu. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Maakohtus ei ole kostja vastu vaielnud hageja esitatud (toimiku lk.23-24) lapsele vajalike kulutuste arvestusele, samuti lapsel erivajaduste olemasolule. Eelistungil on hageja seletanud, et lapse ülalpidamiskulutusi on aidanud tal katta tema vanemad ja vennad (toimiku lk.69). Õige on see, et maakohtule ei esitanud kostja oma töötasuõiendit, tööleping aga peegeldab vaid palgamäära ega kajasta kogu saadavat töötasu. Kostja lisatud töötasu õiendi kohaselt on tööandja talle töötasu arvestanud perioodil juuni 2006 kuni juuni 2007 (kaasa arvatud) kokku 134 474 kr., seega keskmiselt 10 344 kr. kuus, mistõttu ei ole põhjendatud apellandi väide, et tema töötasu on 5600 kr. kuus. Väikelaenulepingu 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.