3-07-1756/10

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-1756 Otsuse kuupäev

1. veebruar 2008 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Dmitri Salei kaebus Murru Vangla vastu materiaalse kahju hüvitamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 30.01.2008 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Dmitri Salei Vastustaja Murru Vangla esindaja Meeli Maiorov Resolutsioon Edasikaebamise kord
2. Rahuldada Dmitri Salei kaebus osaliselt.
3. Välja mõista Murru Vanglalt Dmitri Salei kasuks talle tekitatud kahju hüvitis summas 7000 (seitse tuhat) krooni ja menetluskulud summas 391 (kolmsada üheksakümmend üks) krooni. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud, kaebuse põhjendused Dmitri Salei viibis Murru Vanglas ajavahemikus 13.06.2002-11.07.
4. Seoses kriminaalasja algatamisega Murru Vanglas, kus 1-1 eluosakonna kinnipeetavale tekitati kehavigastusi, viidi D. Salei etapi korras 11.07.2007 Tartu Vanglasse. Kaebaja märgib, et Murru Vanglast Tartu Vanglasse üleviimise protsessi käigus ei lasknud Murru Vangla töötajad tal isiklikke asju kokku panna ega neid kaasa võtta. Asjad jäid Murru Vanglasse administratsiooni vastutusele ja kaebajale teatati, et ta saab need hiljem kätte. Tartu Vanglasse saabumise järel kirjutas Dmitri Salei kirja Murru Vangla direktorile. Kirjas palus kaebuse esitaja kokku panna ja tuua Tartu Vanglasse kõik tema asjad, mis olid kirjas 1 isiklike asjade kaardil. Samuti palus ta saata kõik pisiasjad, mis olid öökapis tema voodi kõrval nagu kirjatarbed, paberid, õppevahendid, dokumendid ning kauba, mille ta ostis 4 päeva enne üleviimist vangla kauplusest. Kaebuse esitaja soovis ka asju, mis ei olnud öökapis, vaid olid lihtsalt toas nagu raamatud, käterätid, riided ja peakate riidenagis. 08.08.2007 sai Dmitri Salei teada, et Murru Vanglast on toodud Tartu Vanglasse tema asjad. Asjad olid pakitud kahte kotti, milledele oli kirjutatud peale kaebuse esitaja perekonnanimi. Pooled asjad, mis kottides olid, ei kuulunud kaebuse kohaselt D. Saleile. Kottides olid mustad kaltsud, katkised jalanõud ning muu vanakraam, oli ka uusi asju, kuid need ei kuulunud kaebuse esitajale. D. Salei tundis ära mõned asjad, mis kuulusid tema kambrikaaslastele. Kaebuse kohaselt pani D. Salei võõrad asjad kotti ja andis laotöötajale, teatades, et need ei kuulu talle. Kaebaja märgib, et kadunud on hulk asju, mis olid kindlasti kirjas isiklike asjade kaardil ja mis olid tema toas. Murru Vanglas koostatud isiklike asjade kaardi ja Tartu Vanglas asjade kätte saamisel koostatud kaardi võrdlemisel oleks näha, millised asjad nimelt kadunud on. Kadunud asjade hulgas on ka televiisor, mille D. Saleile tõi vanglasse isa. Kaebuse esitaja ei nõustu Murru Vangla direktori asetäitja väitega, et televiisor on saadetud vabadusse. Juuli alguses pidas Murru Vangla raamatupidamisosakond kaebaja isikuarvelt kinni televiisori kasutamise raha 25 krooni ning kui D. Salei oleks saatnud televiisori vabadusse, peaks olemas olema ka sellekohane avaldus Murru Vangla direktori nimele. Kaebuse esitaja leiab, et talle on vangla õigusvastaste tegudega tekitatud kahju. Esialgses kaebuses palus Dmitri Salei Murru Vanglalt välja mõista varaline kahju summas 12 000 krooni ning mittevaraline kahju 50 000 krooni. 25.10.2007 kohtusse saabunud kaebuse täpsustuses loobus Dmitri Salei mittevaralise kahju nõudest ning vähendas varalise kahju summat 7765 kroonini. Kaebuse täpsustuse kohaselt koosneb varaline kahju järgmistest kaotatud asjadest: televiisor „Akira“ (väärtus 1890,-), 15 CD plaati (väärtus 1500,-), 5 makikassetti (väärtus 150,-), raamat inglise keele õppimiseks (väärtus 400,-), raamat „Jäälõhkuja“ (väärtus 100,-), veekeeduspiraal (väärtus 135,-), käterätik (väärtus 100,-), särk (väärtus 300,-), sviiter (väärtus 1000,-), spordisärk (väärtus 250,-), teksased (väärtus 800,-), nokamüts (väärtus 200,-), nuustik (väärtus 40,-), nuustik-hari (väärtus 50,-), aluspesu (väärtus 150,-), hügieenitarbed (väärtus 150,-), paberid, dokumendid, õppematerjalid, fotod, märkmed (väärtus 300,-) ning vangla poest ostetud toiduainetest (väärtus 250,-). Eeltoodut arvestades palub kaebuse esitaja vastustajalt Murru Vanglalt välja mõista materiaalne kahju summas 7765 krooni. Vastustaja vastuväited Murru Vangla ei nõustu esitatud kaebusega ning vaidleb sellele vastu. Vastustaja on seisukohal, et kuna korraldusi andis Murru Vanglas Põhja Politseiprefektuuri ametnik, siis puudus vanglaametnikel õigus omavoliliselt tegutseda. 1-1 eluosakonna peaspetsialisti T. Einaste sõnade kohaselt anti talle 11.07.07 õhtul korraldus viia kahtluse all olevad kinnipeetavad, kellede hulgas oli ka kaebaja, 1-1 eluosakonda. Kinnipeetavatel lubati kaasa võtta ainult oma hügieenitarbed, kuna nad toimetati samal päeval teistesse vanglatesse, isiklikke asju Põhja Politseiprefektuur kaasa võtta ei lubanud. 2 Kinnipeetava saabumisel Murru Vanglasse koostatakse talle isiklike asjade kaart, kuhu tehakse vastavad kanded tema vara kohta, sealjuures ka olmetehnika: televiisor, raadio jm. Murru Vangla direktori asetäitja on ekslikult vastanud 21.08.2007 kirjaga nr 1-13/5262-1, et televiisor on saadetud vabadusse. Nimekirja alusel mille kaebaja edastas Murru Vanglale 13.08.07 nr 1-13/5262 hakkas 1-1 eluosakonna peaspetsialist kaebaja toas nr 112 asju kokku panema ning selgus, et televiisorit, mille saatmist kaebaja nõudis, ei olnud kaebaja toas. Selgitati televiisori olemasolu ja omandiõigus kaebajale ning selgus, et kaebaja ei ole esitanud elektriseadme kasutamise taotlust, mistõttu ei saanud olla tema omandis televiisorit. Murru Vangla direktori 22.04.2004 käskkirjaga nr 42 kinnitatud „Murru Vangla kodukord“, punkti 89 järgi isikliku elektriseadme kasutamise loa saamiseks esitab kinnipeetav taotluse. Taotluse vormi kinnitab vangla direktor käskkirjaga. Samas puuduvad vastavad kanded televiisori olemasolu kohta vangiregistris, seega on vastustaja seadnud kahtluse alla kaebaja televiisori olemasolu. „Murru Vangla kodukorra“ punkti 87 järgi kinnipeetav võib vangla direktori loal hoida enda juures ja kasutada teatud isiklikke elektriseadmeid, sealhulgas televiisor. Elektriseadmetel peab olema pass, kasutamise juhend ning kaupluse tšekk. Kui kaebaja oleks televiisori toonud kaasa vanglasse saabudes või soetanud vangla vahendusel, peaks olema vastav märge vangiregistris ja ka kaebaja isiklike asjade kaardil, samuti peaks olema dokumendid ja tšekk, mis tõendaks televiisori kuulumist kaebajale. Koostöös Tartu Vangla arvestusosakonna töötajaga selgitati, kas vangiregistri andmetes kajastub varasemate sissekannete alusel infot televiisori olemasolu kohta ning selgus, et vastavat kannet ei ole kunagi vangiregistrisse tehtud, mistõttu saab järeldada, et kaebaja väide temale kuuluva televiisori kohta ei vasta tõele, mistõttu puudub õiguslik alus seaduslikul teel televiisori soetamise kohta. Seega võib järeldada, et kaebaja võis kasutada Murru Vanglas mõne kaaskinnipeetava televiisorit. Kaebaja on esitanud isiklike asjade kaardi koopia, mis on koostatud Tartu Vanglas ning väidab, et võrreldes seda Murru Vangla koostatud isiklike asjade kaardiga on näha millised asjad on kadunud. Seda ei ole aga võimalik kontrollida, kuna edastatud kohtumaterjalide hulgas puudub Murru Vangla koostatud isiklike asjade kaardi koopia. Kaebaja toimetamisel Tartu Vanglasse saadeti kaasa nii kaebaja isiklik toimik kui ka isiklike asjade kaart. Tartu Vanglasse saadeti kaebajale kaks kotti riiete jm isiklike asjadega, mille plommid olid BE06541 ja BE 06543 ( Murru Vangla kinni peetava isikute väärtesemete saateleht 07.08.07). Murru Vangla saatis kaebaja Dmitri Saleile temale kuuluvad riided ja asjad, mis olid tema toas, seega ei saanud kaasneda kaebajale antud toiminguga kahju. Eeltoodust lähtuvalt leiab vastustaja, et Murru Vangla ei ole kaebaja Dmitri Salei suhtes õigusvastaselt käitunud. Vastustaja on kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Kohtu põhjendused ja otsus Tulenevalt Riigivastutuse seaduse (RVastS) §-dest 7 lg 1 ja 3 ning 9 lg 1 on riigil kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eelduseks asjaolud, et kannatanul on tekkinud kahju, selle tekkimine on seotud riigi poolse õigusvastase tegevusega ja rikutud on kannatanu õigusi. 3 Kaebuse esitaja leiab, et talle on Murru Vangla õigusvastase tegevusega, so tema isiklike asjade Tarru Vanglasse mittesaatmisega tekitanud materiaalset kahju 7765 krooni. Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid mitte kaebaja poolt taotletud summas. Vaidlust ei ole selle osas, et 11.07.2007 toimunud etapeerimisel Murru Vanglast Tartu Vanglasse ei võimaldatud kaebuse esitajal kaasa võtta oma isiklikke asju, välja arvatud mõningad hügieenitarbed. Kaebuse esitaja asjad saadeti Tartu Vanglasse alles
5. 08.2007 kahes plommitud kotis, mida kinnitavad Tartu Vangla 23.11.2007 kohtule saadetud kiri (tlk.51) ja asjade saateleht (tlk.53). Kaebaja väitel ei kuulunud osa Tartu Vanglasse saadetud kottides olevaid esemeid talle, samas oli palju tema isiklikke asju puudu, mille kohta on ta esitanud täpse nimekirja. Vangla sisekorraeeskirja § 61 lg 2 sätestab, et kinnipeetava juurde kambrisse või tuppa ning lattu hoiule antavatest asjadest koostatakse ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos. Nimekiri koostatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale, teine lao eest vastustavale ametnikule. Kinnipeetava üleviimisel teise vanglasse lisatakse vangla käes olev nimekiri kinnipeetava isiklikku toimikusse. Nõue, et asjade ühtse nimekirja üks eksemplar tuleb anda ka kinnipeetavale, on sisekorraeeskirjaga kehtiv alles 11.02.2007 aastast. Murru vangla kodukorra punkt 84 sätestab, et kinnipeetava saabumisel vanglasse avatakse talle isiklike asjade arvestuskaart, kuhu märgitakse kõik asjad. Arvestuskaardi kandeid muudetakse kui kinnipeetav lõpetab asja kasutamise või võtab kasutusse uue asja. Arvestuskaart asub kinnipeetava eluosakonnas. Kinnipeetava üleviimisel teise vanglasse või arestimajja, toimetatakse kaart kinnipeetava isiklikku toimikusse. Kinnipeetava isiklike asjade arvestuskaardi koopia asub finants- ja majandusosakonnas. Antud juhul ei ole vastustaja esitanud kohtule kaebuse esitaja asjade kohta Murru Vanglas koostatud arvestuskaarti ega kui muid kirjalikke tõendeid kaebajale kuuluvate asjade olemasolu ja asjade liikumise kohta. Vastupidiselt vastustaja esindaja väitele on Tartu Vangla kohtule saadetud kirjas kinnitanud, et Murru Vanglast saadetud kottides asjade nimekirja (ehk arvestuskaarti) lisatud ei olnud. Seda ei olnud lisatud ka kinnipeetava isiklikku toimikusse. Seega puuduvad igasugused tõendid selle kohta, kas ja kuidas oli Murru Vanglas kaebaja isiklike asjade arvestus toimunud. Kaebuse esitaja väitel ei ole talle kunagi arvestuskaarti teist eksemplari antud. Seega ei ole vastustajal võimalik tõendada, et kaebaja poolt kaebuses välja toodud esemeid kaebajal tegelikult ka Murru Vanglas ei olnud. Kohus on seisukohal, et kui vastustaja oleks täitnud nii Vangla sisekorraeeskirja § 61 lg 2 ja Murru Vangla kodukorra 12.peatüki nõudeid, siis oleks vastustajal olnud võimalik tõendada, kas ja millised asjad kuulusid kaebuse esitaja etapeerimise eelselt kaebuse esitajale ning ka seda, millised asjad teise vanglasse saadeti. Kaebaja väidet, et talle Tartu Vanglasse saadetud kottides oli palju talle mittekuuluvaid esemeid, samas aga puudusid paljud temale kuuluvad asjad, kinnitab vastustaja esindaja selgitus, et 11.07.2007 kambri läbiotsimisel oli asjad segamini aetud ning asjade kottidesse panek toimus teiste kinnipeetavate kaasabil, mitte aga arvestuskaarti alusel. 4 Selgusetu on ka see, kui täpselt Murru Vanglas koostatud nimekirjad kinnipeetavatele kuuluvate asjade suhtes tegelikku ülevaadet omasid. Vastustaja esindaja seletuse kohaselt hakati alles 2006 aasta sügisel Murru Vanglas kontrollima ja tuvastama millised asjad kellelegi kuuluvad ning et probleem ongi tekkinud siis, kui kinnipeetavaid paigutatakse ümber teise vanglasse. Seega saab teha kokkuvõtte, et Murru Vanglas ei ole kinnipeetavate isiklike asjade suhtes peetud arvestust eeskirjanõuetele vastavalt, mis omakorda tingis selle, et kinnipeetava ümberpaigutamisel teise vanglasse ei olnud võimalik täpselt kindlaks teha, kellele millised asjad kuulusid. Seda kinnitab ka Murru Vangla poolt saadetud vastus, kus selgitatakse, et eluosakonna spetsialist hakkas kaebaja poolt 13.08.2007 saadetud nimekirja alusel toas nr 112 asju kokku panema ning selgus, et televiisorit, mille saatmist kaebaja nõudis, toas ei olnud. Tekib küsimus, et milliseid kaebuse esitaja asju hakkas vangla töötaja 13.08.2007 kokku panema, kui samas vastuses on märgitud, et asjad pandi kokku 12.07.
6. Saatelehe järgi saadeti asjad Tartu Vanglasse aga umbes kuu aega hiljem, 07.08.
7. Kohtul puudub alus kahelda kaebuse esitaja poolt esitatud kadunud asjade nimekirja õigsuses. D. Salei on juba Murru Vanglale 13.08.2007 saadetud kirjas välja toonud, et talle ei saadetud järele kõiki Murru Vanglas olnud asju ning et pooled saadetud asjadest ei kuulunud talle. Kaebuse esitaja selgitused kohtumenetluse ajal ei ole muutunud ega esine vasturääkivusi. Asjaolu, et Murru Vangla ei omanud ülevaadet kinnipeetavate asjade osas ega ole püüdnud ka hiljem olukorrast selgust saada, tõendab vaidlus televiisori olemasolu ja kuulumise osas. Kaebuse esitaja on juba Murru Vanglale saadetud kirjas märkinud, et Tartu Vanglasse ei ole saadetud talle kuuluvat televiisorit. Murru Vangla direktori asetäitja on 21.08.2007 vastanud kaebuse esitajale, et Murru Vangla andmetel on teler saadetud vanglast välja, kaebuse esitaja teadmisel, ajal, kui kaebaja asus Murru Vanglas (tlk.72). Sellest kirjast saab järeldada, et vangla oli siiski teadlik, et kaebuse esitajal oli vanglas televiisor. Kohtule saadetud vastuses märgib aga vastustaja, et kuna kaebaja ei olnud esitanud elektriseadmete kasutamise taotlust, ei saanud tema omandis televiisorit olla. Vastustaja on teinud järelduse, et kaebaja võis kasutada mõne kaaskinnipeetava televiisorit. Vastuses on ka märgitud, et direktori asetäitja 21.08.2007 kirjas märgitud televiisori vabadusse saatmine oli ekslik. Isiklike elektriseadmete kasutamist Murru Vanglas reguleerib Murru Vangla kodukorra 13.peatükk. Selle kohaselt võib kinnipeetav hoida enda juures isiklikke elektriseadmeid, kaasa arvatud televiisor. Elektriseadmete kasutamiseks antakse vastav luba, enne loa andmist paigaldatakse sellele turvakleebis. Elektriseadmeid kasutav kinnipeetav peab tasuma igakuiselt kasutatud elektrienergia eest vastavalt seadme võimsusele, vastavad summad peetakse kinni kinnipeetava isikuarvelt. Kinnipeetava ümberpaigutamisel teise vanglasse võtab ta elektriseadmed kaasa. Kaebuse esitaja väitel esitas ta televiisori kasutamise taotluse 2002 detsembrikuus, taotlus rahuldati ning alates sellest ajast kasutab ta televiisorit, makstes igas kuus elektri kasutamise eest kokku 30 krooni, sellest televiisori kasutamise eest 25 krooni. Televiisori soetamise dokumendid olid tal vastavalt nõuetele olnud vanglas kaasas. Kaebuse esitaja esitas kohtuistungil televiisori AKIRA garantiitalongi, millest nähtub, et televiisor on ostetud 02.12.
8. ning mis esitatud ostutšeki järgi maksis1890 krooni. 5 Sellest ajast alates on kaebuse esitaja tasunud vanglale ka elektri kasutamises eest igakuiselt 30 krooni, mida tõendab väljavõte kaebuse esitaja isikuarvest, väljastatud ajavahemiku 31.01.2003 kuni 25.07.2007 kohta (tlk. 75-81). Seega on dokumentaalselt tõendatud, et kaebuse esitaja tasus Murru Vanglale tasu elektrienergia kasutamise eest. Kaebuse esitaja on esitanud ka televiisori soetamise dokumendid, mis olid tal ka vanglas kaasas olnud. Vastustaja, väites, et kaebuse esitajal ei olnud televiisorit või et kasutas kellegi teise televiisorit, ei ole tõendanud, milliste elektriseadmete eest sel juhul kaebuse esitaja raha maksis ning kas kinnipeetav sai elektri eest tasuda ka mõnele teisele kinnipeetavale kuuluva elektriseadme eest. Samas sätestab vangla kodukorra punkt 90, et elektriseadmete ja nende omanike kohta peetakse arvestust, millest järeldub, et luba televiisori kasutamiseks antakse selle omanikule ning elektri eest tasub samuti televiisori omanik. Vangla sisekorraeeskirjade § 64 lg 2 kohaselt tuleb kinnipeetava teise vanglasse saatmise korral saata sinna ka tema asjad. Kuna Murru Vangla ei saatnud kõiki kaebajale kuulunud asju Tartu Vanglasse, toimis vastustaja õigusvastselt. See, kes ja miks läbiotsimise läbi viis ja kas vangla oli läbiotsimisega tekitatud segaduses süüdi, ei ole kinnipeetavale kuuluvate asjadest ülevaate pidamisel ja asjade järele saatmises oluline. Murru Vangla, jättes kaebuse esitaja ümber paigutamisel teise vanglasse saatmata järele kõiki talle kuuluvaid asju, toimis õigusvastaselt, millega tekitas kaebuse esitajale materiaalset kahju. Kaebuse esitaja on hinnanud talle tekitatud kahju suuruseks kokku 7765 krooni, näidates ära ka iga saamata jäänud asja hinna. Peale televiisori ei ole kaebuse esitaja tõendeid nende tegeliku hinna kohta esitanud. Samas ei saa ka eeldada, et isik säilitab kõikide asjade ostmise või saamise (pakiga) kohta kviitungid või tšekid alles. Õige on seejuures kaebaja selgitus, et kahju hindas ta nendes hindades, millega ta peaks sama asja antud ajal ostma. Kohus leiab, et antud seisukoht on põhjendatud. Kuid kohus ei pea kaebaja poolt kõikide asjade puhul märgitud hinda põhjendatuks, arvestades nende keskmist hinda. Kohus ei pea põhjendatuks sviitri hinda 1000 krooni, spordisärk 250 krooni, nokamüts 200 krooni, nuustik-hari 50 krooni, käterätik 100 krooni. Kõiki loetletud esemeid on võimalik osta kaubandusest tunduval madalama hinnaga. Samuti on esemete loetelus märgitud dokumendid, fotod, milledel ei ole aga rahalist väärtust ja mida pole rahaliselt võimalik hüvitada. Arvestades eeltoodut peab kogus põhjendatuks hinnata kaebuse esitaja kahjuks 7000 krooni, milline summa tuleb vastustajal ka kaebuse esitajale hüvitada. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse välja mõista vastustajalt menetluskulud, seahulgas riigilõiv 232.95 krooni ning sõidukulud 200 krooni, kokku seega 432,95 krooni. HKMS § 92 lg kohaselt tuleb kaebuse osalise rahuldamise korral jagada kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kuna kohus kaebuse rahuldab osaliselt, kuulub vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja mõistmisele kohtukulud summas 391 krooni. Eda Muts kohtunik 6 7