KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 17. september 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-1759 Haldusasi D.V.’i kaebus alusetult vahi all viibitud a

§ 11lg 31 p 2).

Edasikaebamise kord 2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale D.V.’ile. Käesoleva määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (

§ 11lg 8, § 471 lg 2).

KOHUS LEIAB:

1. 07.09.2007 sai kohus D.V.’i kaebuse, milles kaebaja on esitanud taotluse 22.09.199530.04.1998 alusetult vahi all viibitud aja eest hüvitise summas 147 672 krooni väljamõistmiseks.
2. Asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamisel kohus vastavalt

§ 11

lg 1 p-le 1 kontrollib, kas kaebus vastab halduskohtumenetluse seadustiku (

) §-s 10 sätestatud nõuetele ja kuulub lahendamisele halduskohtus, sh kohus kontrollib, kas kaebaja on samas küsimuses (kaebuse ese) juba eelnevalt kohtu poole pöördunud. 3. D.V. on oma uues kaebuses täielikult maha vaikinud järgmised asjaolud. 19.03.2007 sai kohus D.V.’i kaebuse (haldusasi nr 3-07-577), millest nähtus, et kaebaja esitas 04.12.2006 Rahandusministeeriumile avalduse talle ajavahemikul 22.09.1995-30.04.1998 alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Rahandusministeerium on 26.01.2007 kirjaga nr 44/12722 kaebajale teatanud, et Tartu Ringkonnakohtu 16.01.2007 kirja nr 2-2-8-2603 kohaselt puudub Rahandusministeeriumil alus kaebajale hüvitise maksmiseks ja on seetõttu jätnud kaebaja avalduse läbi vaatamata. Kaebaja esitas kohtule taotluse: „tunnistada Rahandusministeeriumi tegevus minu taotluse läbi vaatamata jätmisel ebaseaduslikuks ning kohustada vastustajat minu taotluse sisuliselt läbi vaatama”. 11.06.2007 sai kohus Rahandusministeeriumi seletuse kaebusele, milles vastustaja leidis, et kaebus on esitatud halduskohtule

§ 9lg-s 2 sätestatud tähtaega rikkudes.

Rahandusministeerium väljastas vastuse kaebajale 26.01.

1. Kuna kaebaja on kaebuses väitnud, et ta lahkus kodust 04.02.2007, siis oleks ta pidanud saama vastuse kätte enne Soome sõitmist, arvestades, et Eesti piirides liigub post adressaadini kuni 3 päevaga.
2. Kohus andis kaebajale võimaluse esitada Rahandusministeeriumi kirja kättesaamise asjaolude kohta täiendavaid selgitusi ja tõendeid, millise võimaluse jättis D.V. kasutamata. 12.06.2007 määrusega kohus luges kaebuse kohtule esitatuks tähtaja rikkumisega ja lõpetas haldusasja menetluse. Nimetatud kohtumääruses kohus märkis: „Seega on kaebaja väide tema viibimisest 04.02.2007-04.03.2007 välismaal ja kirja kättesaamisest alles 04.03.2007 paljasõnaline ja tõendamata. Aga isegi siis, kui kaebaja nimetatud väide osutuks tõeks, ei ole kaebaja kõrvaldanud kahtlusi ka selles osas, mis tekkisid kohtul ja vastustajal seoses kirja väidetava mittekättesaamisega enne kaebaja väidetavat välismaasõitu. Isegi sel juhul, kui kaebaja tõepoolest lahkus 04.02.2007 pikaks ajaks Soome, pidanuks ta kõigi eelduste kohaselt, arvestades Eestisisese posti liikumise tavatähtaegu, saama Rahandusministeeriumi 26.01.2007 kirja kätte enne seda. Neil asjaoludel, kuna D.V. ei ole tõendanud kaebuse esitamise tähtaegsust ega taotlenud ka möödalastud tähtaja ennistamist mõjuvatel põhjustel, tuleb käesoleva haldusasja menetlus lõpetada kaebuse esitamise tähtaja rikkumise tõttu.“
3. 12.06.2007 määruse kohaselt oli määruse peale õigus esitada 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu. Väljastusteate kohaselt on kaebaja kohtumääruse kätte saanud 18.06.
4. Kaebaja kohtumäärust vaidlustanud ei ole. Seega on 12.06.2007 määruse näol tegemist haldusasja menetlust lõpetava jõustunud kohtulahendiga.
5. Kohus leiab, et antud juhul on kaebaja pöördunud kohtu poole küll teise taotlusega (soovib vahetult hüvitise väljamõistmist) võrreldes haldusasjas nr 3-07-577 esitatuga (soovis Rahandusministeeriumi kohustamist kaebaja taotlust sisuliselt läbi vaatama), kuid mõlemal juhul on kaebaja pöördunud kohtusse seoses sama kaebuse esemega (alusetult vahi all viibimine perioodil 22.09.1995-30.04.1998) ning tema 19.03.2007 ja 07.09.2007 esitatud kaebuste lõppeesmärk on sama - saada hüvitist. Kohtusse pöördumise aluseks on mõlemal juhul Rahandusministeeriumi 26.01.2007 kirjaga nr 4-4/12722 teatatud keeldumine maksta hüvitist. Halduskohus kontrollib riigi poolt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 4 lg 6 alusel esitatud kaebuse lahendamisel nii Rahandusministeeriumi toimingu (keeldumine hüvitise maksmisest) õiguspärasust kui ka isiku õigust hüvitise saamisele. Olukorras, kus kohus teeb kindlaks, et Rahandusministeerium on õigusvastaselt jätnud isiku taotluse rahuldamata, mõistab halduskohus ise nimetatud hüvitise kaebajale välja, kui viimasel on selleks õigus. Haldusasjas nr 3-07-577 oleks kaebaja soovinud oma eesmärki saavutada Rahandusministeeriumi kohustamise kaudu, haldusajas nr 3-07-1759 on kaebaja pöördunud otse kohtu poole hüvitise väljamõistmiseks. Mõlemal juhul tuleb kohtul analüüsida Rahandusministeeriumi toimingu õiguspärasust ja isiku õigust hüvitise saamisele, mis on seotud ühe ja sama perioodi (22.09.1995-30.04.1998) eest, väidetavalt alusetult vahi all viibitud aja eest, hüvitise taotlemisega. Seega olenemata sellest, et kaebaja poolt halduskohtule esitatud kaebustes on taotlused formuleeritud erinevalt, oleks mõlemal juhul kaebajale positiivse lahendi korral tulemus sama, s.o kaebaja saaks hüvitise. Haldusasjas nr 3-07-577 on jõustunud menetlust lõpetav kohtulahend, kusjuures menetlus on lõpetatud seoses kaebetähtaja ületamisega. Kaebaja tähtaja küsimuses kohtumäärust asjas nr 307-577 vaidlustanud ei ole, seega järeldab kohus, et kaebaja on nõustunud kohtu seisukohaga kaebetähtaja rikkumise osas. Samad on mõlema kaebuse asjaolud ja motiivid, kaebaja ei ole kaebusele lisanud ühtegi tõendit ega dokumendi koopiat, mis vastupidist tõendaks. Ei nähtu, et kaebaja oleks hüvitise taotlemisega seoses vahepeal uuesti Rahandusministeeriumi või mõne muu asutuse poole pöördunud või asjas mingeid avaldusi teinud, mille tõttu võiks muutuda kohtu seisukoht hinnangu andmisel Rahandusministeeriumi toimingule ja isiku õigusele seoses hüvitise saamisega. Sealjuures uue kaebuse esitamisel on aga kohtusse pöördumise tähtaega veelgi enam rikutud. 7.

§ 11

lg 31 p 2 kohaselt kohus tagastab kaebuse selle esitajale, kui samas asjas on olemas jõustunud kohtulahend või kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Kuivõrd haldusasjas nr 3-07-577 on jõustunud menetlust lõpetav kohtulahend, käesoleva haldusasja ese, asjaolud, põhimotiivid ja kaebaja tegelik eesmärk on samad, mis haldusasjas nr 3-07-577, siis tuleb kaebus kaebajale läbivaatamatult tagastada. Hurma Kiviloo Kohtunik