← Eesti

2-07-48668/6

Obsah (6)§ 415§ 317§ 142§ 444§ 173§ 162

Tsiviilasi nr 2-07-48668 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2008. a Tartu, tagaseljaotsu

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole. HAGEJA NÕUE Hageja sõlmis

  1. veebruaril
  2. a kostjaga töölepingu, mille kohaselt alustas hageja kostja juures projektijuhi ametikohal töötamist
  3. veebruarist
  4. augustil 2007.a. esitas hageja kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 86 lg 1 alusel seoses tööandja poolse töölepingu tingimuste rikkumisega, mis seisnes töötasu maksmata jätmises alates 2007.a. mai kuust. Avalduse esitamisel hagejaga töölepingut ei lõpetatud, ei makstud välja lõpparvet ega antud kätte tööraamatut. Hageja arvestab saamata jäänud töötasu ning viiviseid kuni kohtusse hagi esitamise päevani.
  5. novembril 2007 esitas hageja kohtusse hagi nõudes saamata jäänud töötasu 75000 krooni, viiviseid summas 32436 krooni ja puhkusetasu 24665 krooni, kogusummas 132101 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustik (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 444lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa.

Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt neljateistkümne

(14)päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostja on kohtu teate isiklikult allkirja vastu kätte saanud
  1. detsembril
  2. a.
  3. detsembril 2007.a. palus kostja hagile vastamiseks pikendust, põhjusel, et teate hagist võttis vastu OÜ-ga P. mitteseotud isik, kellel ei olnud juhatuse liikme volitusi. Kohus pikendas vastamise tähtaega kuni 14.jaanuar 2008.a. Samas ei ole kostja määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud töölepinguga nr 5, 01.02.2006.a, töötaja avaldusega töölepingu lõpetamiseks. Arvestades eeltoodut ja juhindudes Töölepinguseaduse § 74 lg 1,2, Palgaseaduse § 32 lg 1, Puhkuseseaduse § 23, rahuldab kohus R.K. hagi OÜ P. vastu. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162

lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.