lg 1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele.
Põhivõla on kostja omaks võtnud ning selle faktiliselt ka tasunud.
lg 1 kohaselt võidakse kohustise täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega). Sama seaduse § 191 lg 1 järgi loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Järelikult on hageja poolt esitatud nõude aluseks kasutatud teenuse eest tasumata jätmine.
lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Viivis on õiguskaitse vahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel võlglikult nõuda. Nõude aluks on antud juhul üldtingimuste p 7.7 kokkulepitud viivis, mis andis aluse kostjalt 0,5 % päevas tähtaegselt tasumata summast viivist nõuda. Viivise nõuet on hageja põhivõla suuruseni vähendanud ning viivise täiendavaks vähendamiseks puudub alus. Kohus märgib, et poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p 4.1.4 (toim lk 13 kuni 20) järgi kohustus kostja hagejat oma elukoha muudatusest teavitama, kuid ei ole seda teinud. Seega lähtus hageja kostja lepingus näidatud elukohast XXX, saates sinna nii arved kui ka võlateate (toim lk 7 kuni 13). Üldtingimuste p 4.2 järgi loeti arved eeltooduga kostjale kätteantuks. Sama aadress on ka hagiavalduses kostja elukohana näidanud ning kostja faktiline asukoht selgus alles menetluse käigus. Väide, nagu oleks võlgnevus üle antud AS-le Lindorff Eesti, on ekslik. AS-le Lindorff Eesti osaleb kohtumenetluses üksnes hageja esindajana. Kokkuleppe olemasolu, mille järgi hageja oli nõus viivist alla põhivõla suuruse vähendama, tõendamist ei leidnud. Hageja on jäänud nõude juurde seda üksnes kostja poolt tasutud summa võrra vähendades. Seega kuulub hagi rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kostja. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik Epp Haabsaar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.