) § 29 lg 1 p 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle ning lähtuvalt
lg 2, abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Hageja soovib lahutada poolte abielu ning vastuses hagiavaldusele kostja faktiliselt nõustub sellega. Pooled on ühisel seisukohal, et abielusuhted nende vahel on lõppenud 2007.a mais ja 2
§-i 29 lg 3 kohaselt abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abielust sündis xxx.a poeg P P ja xxx.a tütar J P. Poolte vahel ei ole vaidlust, et nende alaealised lapsed jäävad peale abielu lahutamist hageja kasvatada. Kohus selgitab, et
§-i 52 lg 1 kohaselt lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast.
lg 2 kohaselt, kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või kohus. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise laste ülalpidamiseks minimaalses määras. Vastavalt
lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 4 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtuvalt 2007.a kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 600 krooni) ei võinud väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 800 krooni. Alates 2008 aastast on kuupalga alammääraks 4 350 krooni, seega elatise miinimummäär on 2175 krooni.
lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05). Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu- riietuse, -õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Hagejale on määratud invaliidsuspension 1 573 krooni ja peretoetus 600 krooni kuus (tl 4). Hageja tööl ei käi. Kostja oma sissetulekute kohta tõendeid esitanud ei ole. Kohtuistungil selgitas kostja, et ta ei tööta alates augustist 2007.a ja kuni käesoleva ajani ta tööd otsinud ei ole. Vastavalt
on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.
lg 1 selle alusel võib öelda, et sissetulekute puudumine või vähesus ei vabasta lapsevanemat kohustusest oma last ülal pidada. Samale seisukohale on jõudnud Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas 3-2-1-52-07. See seisukoht kehtib võrdselt nii last kasvatava, kui ka lapsest eraldi elava lapsevanema suhtes. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel /---/ lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende tähelepanu keskpunktis. Vaadates selles valguses vanema kohustusi (
Kuivõrd hageja nõue on põhjendatud vastavalt
lg 4 ning puuduvad erandlikud asjaolud (
lg 6), mis tingiksid elatise väljamõistmise alla kehtiva miinimummäära, rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja elatise kummalegi lapsele alates hagi esitamisest, s.o 25.10.2007.a kuni 31.12.2007.a igakuise elatusrahana 1 800 krooni ning alates 01.01.2008.a kuni laste täisealiseks saamiseni igakuise elatusrahana 2 175 krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 rahuldab kohus hagiavalduse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine. Helgi Vinni Kohtunik: 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.