← Eesti

2-07-50164/2

Obsah (5)§ 142§ 407§ 444§ 468§ 162

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 15.veebruar 2008.a Paide Tsiviilasja number 2-07-50164 Tsiviilasi Balti Invest

) § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest. Avaldus tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. EDASIKAEBAMISE KORD Kaldi Plakk ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kaldi Plakk võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1,2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul

  1. Balti Investeeringute Grupi Pank AS võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Tsiviilasi nr 2-07-50164 KOHTU SEISUKOHAD
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud.

§ 407

lg 4,5 sätestatud asjaolusid ei esine.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. 2. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 19.07.2006.a sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0600790/16st (edaspidi Leping), milles kokkulepitud omapoolseid raha maksmise kohustusi (krediidi tagastamine, intressi maksmine) kostja hagi asjaolude kohaselt ei täitnud. 21.11.2006.a, 25.01.2007.a ja 07.03.2007.a saatis hageja kostjale kirjalikud meeldetuletused võla sissenõudmiseks, kuid kostja neile lepinguliste kohustuse täitmisega ei reageerinud. 11.04.2007.a saatis hageja kostjale Lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale tähtaja kaks nädalat võlgnevuse likvideerimiseks, teavitas kostjat Lepingu ülesütlemise ohust ja andis võimaluse kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja antud tähtajaks kostja võlgnevust ei tasunud ega muul viisil teadetele ei reageerinud.

§ 407

lg 1 alusel loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks.

  1. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 401 lg 1 ja 402 mõttes lasub krediidilepingu, sh ka tarbijakrediidilepingu, järgi krediidiandjal kohustus anda krediidisaaja (tarbija) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaajal aga kohustus tasuda krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediit tagasi maksta. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Saadud krediidist on kostjal hagejale tagastamata 59 738.12 krooni. Samuti on kostjal Lepingu ülesütlemise aja seisuga hagejale tasumata 10 381.91 krooni sissenõutavaks muutunud intressi. Hageja nõue tagastamata krediidisumma ja sissenõutavaks muutunud tasumata intressi saamiseks on hagis esitatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab need. 3.
  2. Lepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku, et Lepingule kohaldatakse hageja Krediidilepingute üldtingimusi nr S. Üldtingimuste p 5.
  3. ja 9.
  4. alusel on hageja õigustatud Lepingu ülesütlemise korral nõudma kostjalt muuhulgas ka võla sissenõudmisega seotud kulude tasumist. Kostja ei vaidlustanud nimetatud kulu sissenõudmist, samuti nõutava kulu suurust ja arvestuslikku õigsust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue võla sissenõudmisega seotud kulude saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  5. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kusjuures viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei täitnud Lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt, st viivitas nende kohustuste täitmisega. Seetõttu on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist kas seaduses või Lepingus kokkulepitud määras. Viivise arvestust on hagiavalduses piisava selgusega kirjeldatud. Arvestuse kohaselt on viivis 28.11.2007.a seisuga 6636.43 krooni. Hageja nõue sissenõutavaks muutunud tasumata viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab selle.
  6. VÕS § 159 lg 1 mõtte kohaselt võib kahjustatud lepingupool lisaks kohustuse täitmise nõudmisele nõuda ka kokkulepitud leppetrahvi. 2

(3)Tsiviilasi nr 2-07-50164 Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et Lepingu ülesütlemise korral on ta kohustatud maksma hagejale leppetrahvi 20% Lepingu ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Arvestades, et kostjal oli Lepingu ülesütlemise ajaks saadud krediidist tagastamata 59 738.12 krooni, on hageja nõue 11 947.62 krooni leppetrahvi saamiseks hagis märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 6. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamisena 29 371.49 krooni, mis moodustab osa Lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressist, mille saamise võimaluse hageja Lepingu ülesütlemisel kaotas. Saamata jäänud tulu võib VÕS § 128 mõttes seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kahju (saamata jäänud intresside) arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Kostja ei ole seda vaidlustanud. Kahju hüvitamise nõue on hagiavalduses kirjeldatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 7.

§ 468

lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 8.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Sirje Lahesoo Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.