2-06-32240/18

1 2 – 06 – 32240 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „19“veebruaril 2008.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 06 – 32240 Tsiviilasi: M T hagi U T vastu abielu lahutamise ning abikaasade ühisvara jagamise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: M T (isikukood: xxx , elukoht: xxx ); Hageja lepinguline esindaja: A V (isikukood: xxx , elukoht: xxx Kostja: U T (isikukood: xxx , elukoht: xxx); Kostja lepinguline esindaja: advokaat E S (asukoht: AB Amos OÜ aadress: Rävala pst.6, 10143, Tallinn); Kohtuistungi toimumise aeg: „28“jaanuar 2008.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär, Laila Üleoja, hageja, M T ja kostja, U T; RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada osaliselt. Lahutada M T ja U T abielu, mis registreeriti „xx “veebruaril xxx a. Kohtla – Järve Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas ning mille kohta on tehtud kanne nr xx Pärast lahutust jätta M T perenimeks – „T“. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Tuvastada, et M T ja U T on jaganud abielu kestel soetatud abikaasade ühisvara pooltevahelisel kokkuleppel 15.novembril 2007.a. sõlmitud kirjaliku kompromisslepinguga, mis kinnitati Viru Maakohtu poolt määrusega 12.detsembrist 2007.a.. Kohtumäärus jõustus 07.veebruaril 2008.a.. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud panna M T ja U T endi kanda sellises ulatuses nagu pooled on kohtukulusid juba kandnud. 2 Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD M T ja U T elasid, vastavalt abielutunnistusele (tl.79-80), registreeritud abielus alates „xx “ veebruarist xxx a.. Poolte registreeritud abielust sündinud alaealisi lapsi hagiavalduse esitamise seisuga ei ole. Hagiavalduse kohaselt lõppesid abielulised suhted M T ja U T vahel 1997.a. detsembri kuust. M T ja U T abielu ei laabunud, hagiavalduse kohaselt, erinevate iseloomude tõttu. Suhtes esines pidevalt konfliktsituatsioone. Hagiavalduse esitamise hetkeks oli U T loonud juba uue pere, mille tõttu peab M T abielu jätkamist võimatuks ning palub abielu lahutada. Peale abilelulahutust palus M T jätta enda perenimeks – „T“. Hagiavalduse kohaselt on M T soetanud registreeritud abielu kestel korteriomandi aadressiga: xxx ning hoonestatud kinnistu aadressiga: xxx. Hoonestatud kinnistut kasutavad M T ja U T ühiselt elamiseks ka hagiavalduse esitamise seisuga 02.novembril 2006.a.. Mõlemat kinnisasja (nii korteriomandit kui ka hoonestatud kinnistut) peab M T hagejana enda lahusvaraks. Palus hagi rahuldada, abielu lahutada ning mõlemad kinnisasjad tunnistada M T lahusvaraks. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja, U T, kirjalikus vastuses kohtule (tl.28-32) vaidles hagile vastu ja palus hagi rahuldada osaliselt. Kirjaliku vastuse kohaselt palus U T abielu lahutada, kuna abielulised suhted olid hagi esitamise hetkeks lõppenud ning abielu jätkamine oli võimatu. Hoonestatud kinnistu aadressiga: xxx palus U T tunnistada abikaasade ühisvaraks, kuna U T tasus peale M T pere juurest lahkumist M T eest kinnistu ostmiseks võtud pangalaenu. Samuti andis U T M T, peale M T pere juurest lahkumist, 40 000.- krooni korteriomandi aadressiga: xxx ostmiseks. U T asus kirjalikus vastuses seisukohale, et kuigi abikaasad elasid eraldi, alates M T poolt pere juurest lahkumisest, jätkusid siiski abikaasade vahel veel ühised varalised suhted, mille tõttu ei saanud abielulisi 3 suhteid abikaasade vahel lugeda lõppenuks alates päevast, kui M T lahkus pere juurest. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, M T, palus kohtuistungil hagi rahuldada osaliselt. Abielu palus lahutada, kuna pidas abielu jätkamist võimatuks. M T selgitas kohtule kohtuistungil, et ta lahkus pere juurest xxx a. ja asus elama eraldi. Hagiavalduse kohtus läbivaatamise ajaks on U T loonud juba uue pere. Abielust sündinud alaealisi lapsi M T ja U T ei ole. Varalisi vaidlusi poolte vahel ei ole. Abikaasade ühisvara jagasid M T ja U T poolte vahel 15.novembril 2007.a. sõlmitud kompromisslepinguga, mille Viru Maakohus kinnitas 12.detsembri 2007.a. määrusega. Pärast abielulahutust palus M T jätta endale perenimeks – „T“. Samuti esitas M T kohtule kohtuistungil abielutunnistuse originaali (tl.79). Ühisvara jagamise osas palus M T jätta hagi rahuldamata, kuna ühisvara on jagatud kokkuleppel ning rohkem varalisi vaidlusi M T ja U T vahel ei ole. Kostja, U T, kohtuistungil hagile vastu ei vaielnud ning palus hagi rahuldada. U T selgituste kohaselt kohtuistungil peab ta abielu jätkamist võimatuks, kuna temal on juba kaheksa aastat uus pere, uue elukaaslasega. Uude peresse on, U T selgituste kohaselt, sündinud kaks alaealist last. Vaidlusi laste ja elatise üle U T ja M T vahel ei ole. Samuti puuduvad vaidlused abikaasade ühisvara jagamise üle, kuna pooled jagasid ühisvara kokkuleppega, mille kinnitas Viru Maakohus 12.detsembri 2007.a. määrusega. Rohkem varalisi vaidlusi U T ja M T vahel ei ole. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. M T ja U T abielutunnistusega (tl.79). Maksekorraldusega riigilõivu tasumise kohta (tl.6). Viru Maakohtu määrusega 06.novembrist 2006.a. (tl.10). U T kirjaliku vastusega hagile (tl.14). M T poolt kohtule esitatud hagiavalduse täiendustega (tl.17-19). Maksekorraldusega (tl.20) riigilõivu tasumise kohta. Maa ostu – müügilepinguga ja asjaõiguslepinguga 26.septembrist 2006.a. (tl.2123). U T taotlusega kohtule (tl.26-27). U T lepingulise esindaja, advokaat E S kirjaliku vastusega haginõuetele (tl.28-38). Väljavõttega pangakontost (tl.3942). Krediidipanga sissemaksuorderitega (tl.43-45). Kohtutäitur K M poolt esitatud arvega (tl.46-47). Väljatrükiga Viru Maakohtu kinnistusosakonna, Ida – Viru jaoskonna korteriomandi registrist (registriosa nr xxx) korteriomandi, asukohaga: xxx , omandiõiguse kohta (tl.48). Väljatrükiga Viru Maakohtu kinnistusosakonna, Ida – Viru jaoskonna kinnistusregistrist nr. xxx kinnistu, asukohaga: xxx , omandiõiguse kohta (tl.49). Poolte lepinguliste esindajate A V ja advokaat E S ühise taotlusega kompromissi kinnitamiseks (tl.54-55). M T ja 4 U T vahel 15.novembril 2007.a. sõlmitud kompromisslepinguga (tl.56-57). Viru Maakohtu määrusega 12.detsembrist 2007.a. (tl.58-59) kompromissi kinnitamise kohta. Kohtuistungi protokolliga. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ (edaspidi – „PkS“) §29 sätteid, mille kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või kui abikaasa koos abielu lahutamisega soovib lahendada vaidluse abikaasade ühisvara jagamise üle või on abikaasadel vaidlus lapse kasvatamise küsimuses. Abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle. Kui kohus ei rahulda abielu lahutamise nõuet, jäetakse nõue lapsesse puutuvas, elatise ja ühisvara jagamise vaidluses läbi vaatamata. Kui kolmas isik on esitanud nõude ühisvara suhtes, lahendab kohus ühisvara jagamise vaidluse abielulahutusest eraldi menetluses. Abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus luges tõendatuks, et M T ja U Te abielu jätkamine on võimatu, sest U T on juba kaheksa aastat uus pere, kus on kasvamas kaks alaealist last. Kohus luges tõendatuks, et M T ja U T registreeritud abielu tuleb lahutada. Pärast lahutust tuleb jätta M T perenimeks – „T“. Kohus luges tõendatuks, et kohtuistungi ajaks ei olnud M T ja U T vahel vaidlusi laste üle, vaidlusi elatise üle, aga samuti puudusid poolte vahel varalised vaidlused. Kohus luges tõendatuks, et abielu kestel soetatud ühisvara jagasid M T ja U T lõplikult ning täielikult 15.novembril 2007.a. sõlmitud kompromisslepinguga, mille kinnitas Viru Maakohus määrusega 12.detsembrist 2007.a.. Eeltoodu alusel luges kohus tõendatuks, et ülejäänud osas tuleb M T hagi jätta rahuldamata. Kõik kohtukulud jätta M T ja U T endi kanda. Johannes Külaots Kohtunik