Obsah (4)

§ 49§ 50§ 60§ 61

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-10492 Otsuse tegemise aeg ja koht 25.jaanuar 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi V V hagi M V vastu elatise suuruse muu

§ 49

järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

§ 50

lg.1 järgi on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda.

§ 60

lg.1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

§ 61

lg.2 järgi elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana ,lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

§ 61

lg.3 järgi vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hagiavalduse kohaselt on elatise suuruse muutmiseks- selle vähendamiseks hageja esitanud mitu põhjust. Esiteks põeb hageja kroonilist haigust, mistõttu tema töötamine suurema igakuise sissetuleku teenimiseks on raskendatud .Teiseks paneb kostjale väljamõistetud suuruses elatise tasumine hageja lapsed ebavõrdsesse olukorda . Kostja juures elav laps saaks elatist rohkem kui need lapsed, kes elavad koos hagejaga. Kohus on kontrollinud hageja poolt eeltoodud põhjuste olemasolu ning vastavalt TsMS § 230 lg.3-le kogunud tõendeid ka omal algatusel. ELATISE SUURUSE MUUTMINE

1. Vastavalt Viru Maakohtu poolt SA Ida-Viru Keskhaiglale tehtud taotlusele esitada kohtule V V tervislikku seisundit kajastavad andmed koos arsti ettekirjutistega patsiendile(t/l 102) on SA Ida-Viru Keskhaiglast need saabunud (t/l 109).Andmete kohaselt V V on põdenud kopsutuberkuloosi ,on praegu jälgimisel, kuid nõuandeid patsiendile töö suhtes ei ole antud. Seega ei ole kohtul võimalik vähendada elatise suurust kostja juures elavale lapsele põhjustel ,mis on seotud hageja tervisest tingitud töövõime langusega või arstide poolt hagejale tehtud ettekirjutustega tema töötingimustele, mis võiksid piirata hagejal tööde tegemist ,mille eest on ette nähtud kõrgemad tasumäärad.
2. Tuginedes hageja tööandja AS Kiviõli Kaubahoov tõendile on hageja keskmine brutopalk 24.05.2007.a.seisuga 5584,33 krooni kuus (33506:6)(t/l 31). 3 3.Tuginedes Maksu- ja Tolliametist saadud andmetele ,on hageja V V maksustav tulu keskmiselt 6467,83 krooni kuus(77614 : 12) (t/l 65). Kohus saab bruto sissetuleku arvutamisel arvesse võtta nimetatud tõendit, sest sellest nähtuvad peale hageja töökohast AS Kiviõli Kaubahoov saadud töötasu ka hageja teised maksustatavad tulud. Hagejal on kolm last . Ühe lapse kasvatamiseks ,kes elab kostja juures , on mõistetud hagejalt välja elatis alates 18.oktoobrist 2005 igakuiselt 1345(üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni ning alates 01.jaanuarist 2006 1500 (üks tuhat viissada )krooni . Hageja kahe teise lapse kasvatamiseks, kes elavad temaga koos, hagejat kohustavaid kohtunõudeid esitatud ei ole. Lapsed kasvavad hageja perekonnas ühel aadressil koos oma ema V R ja isa V V (t/l .11)

§ 61

lg.5 järgi võib kohus elatise suurust vähendada alla

§61

lg.4-s nimetatud suuruse kui vanemal on teine laps ,kes elatise väljamõistmisel selle suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Samuti võib kohus elatise suurust vähendada tuginedes

§ 61lg.6 p.3 kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Kuna hagejal on peale ühise lapse kostjaga ka veel kaks teist last, vähendab kohus Viru Maakohtu poolt 21.aprillil 2006.a. välja mõistetud elatist A V kasvatamiseks M V kasuks 1600 kroonini kuus alates kohtule hagiavalduse esitamise päevast, s.o. alates 20.03.2007.a. Elatise summa vähendamisel on kohus lähtunud hageja keskmisest maksustatavast tulust kuus, mille suuruseks eeltoodud arvutuste kohaselt on 6467,83 krooni. Selle juures jääks 3 lapsele ja hagejale igaühele 1616,75 krooni kuus (6467:4). Viru Maakohtu 21.aprilli 2006.a.kohtuotsuses M V hagis V V vastu elatise suurendamise nõudes (t/l 6-8) on kohus otsuse tegemisel tuginenud Perekonnaseaduse §61 lg 4-le, mille kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära . Tuginedes nimetatud otsusele pidanuks hageja maksma kostjale alates 01.01.2007 kuni 31.12.2007 igakuiselt 1800 krooni kuus ,mis on pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast ning alates 01.jaanuarist 2008.a. 2175 krooni kuus, mis on alates märgitud ajast pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohus saab alates hagi esitamisest tuginedes

§ 61

lg.5-le vähendada hageja poolt kostjale makstava elatise suurust alla poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ,kuna elatise maksmine hageja poolt kostjale tekitaks varalise ebavõrdsuse nende laste suhtes, kes elavad hageja juures.

1. Kohtu poolt TsMS § 230 lg.3 alusel kogutud tõenditest asuvad kohtutoimikus(t/l 69-91) väljavõtted AS Hansapangas asuvatest hageja V V, kostja M V ja hageja elukaaslase V R arvelduskontodest perioodil 12.07.2006 kuni 17.07.
2. Sooritatud arvelduste selgitustest on lugeda , et kontodele on laekunud palgad, peretoetused, vanemahüvitised .Kontodelt on tehtud eluliselt vajalikke kulutusi: tasutud kommunaalmakseid, arveid toidukauplustes jne. V V kontole on laekunud 4 29.03.2007.a.99996,06 krooni (t/l 72) ning samal kuupäeval on V V tasunud AS Hansa Liising Eesti ´le lepingutasu 1500.-krooni ning liisingutasu 8190,83 krooni. 03.04.2007 on V V tasunud OÜ Elma Autoärile sõiduki ostu-müügilepingu v 119 tasu 91000 krooni. 5.Kohus on teinud päringud Eesti Riiklikusse Autoregistrikeskusesse ja saanud vastused, et hageja V V omab sõiduautot HONDA CIVIC ehitusaasta 1992 ning ta on selle omanikuks saanud 14.07.2001.a.Auto kasutajaks on registreeritud V R (t/l 48). Hageja sõnade kohaselt olevat seesama auto ,mille väärtuseks hageja hindab 1000.-krooni, kohtutäituri poolt arestitud .Auto on katkine. V R omab sõiduautot CHRYSLER VOYAGER ehitusaasta 1999ning ta on selle omanikuks saanud 03.04.2007.a. Auto kasutajaks on registreeritud V V (t/l 53). V R on auto omanikuks saanud päeval, mil V V tasus oma pangaarvelt selle auto eest OÜ ELMA Autoärile 91000 krooni olles eelnevalt saanud AS Hansapangast laenu 6395 EUR konverteerituna Eesti kroonidesse summas 99996,06 krooni ja tasunud 29.03.2007 enda arvelduskontolt tasu AS HANSA LIISING EESTI´le 8190,83 krooni, lepingu 07-058810-EV lepingutasu 1500 krooni . Hageja V V väidab, et tema poolt võetud laenu eest osteti tema ja V R kooselu ajal auto V R nimele. Kohtul puudub alus selles kahelda. Hageja sõnade kohaselt on auto peres vajalik, kuna perekond elab linnast väljas ja lapsi on vaja lasteaeda viia. Kostja M V sõidukeid ei oma(t/l 58). Seega auto soetamine perekonna vajadusteks ei saa mõjutada hageja poolt tasumisele kuuluva elatise suurust. Hansapanga arvelduskontodelt on aga näha, et ei hageja ,tema elukaaslane ega kostja ei ole teinud eluliselt mittevajalikke kulutusi piirates sellega elatist vajava A V õigusi elatisele. Kohus ei saa arvestada poolte varalise seisu hindamisel laenulepinguid, kuna laenulepinguga võtab isik endale varalise kohustuse, millega samaaegselt kaasneb samaväärne varaline õigus(hüve).TsÜS § 66 sätestab, et vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Laenulepingu sõlmimisel isiku varalises seisus kokkuvõttes muutust ei toimu. Seega ka V V poolt Hansapangalt võetud laen, mille ta investeeris auto ostmisse, tõi hüve kõrval kaasa ka kohustuse seda laenu tasuda. Oma kogumis ei saa see suurendada hageja materiaalset kindlustatust ning võimet oma lapsele suuremat elatist maksta.
3. Kohtu poolt tehtud järelepärimised ehitus-ja kinnistusregistritesse kinnitavad , et hageja V V nimel ei ole ehitisi ega kinnistuid.(t/l 49 ja 50),tema elukaaslasel on kinnistu aadressil xxx ,xxx linn( t/l 55).Tuginedes Kiviõli Linnavalitsuse tõendile 14.09.2006 (t/l 11) on hageja perekond sellele kinnistu aadressile registreeritud. Kostja nimele on registreeritud kinnistu reg.osa – korteriomandid asukohaga xxx, xxx xxx(t/l 61) ja krt.xx (t/l 62) Kohus leiab, et hagejalt välja mõistetava elatise suurust ei saa mõjustada hageja elukaaslasele- V R kuuluv korteriomand, mis on ühtlasi ka V V ja tema kahe lapse eluase. Pooltel puudub ehitiste või kinnisomandite näol likviidne vara, mida müües nende elujärg paraneks ning mille tõttu võiks muutuda väljamõistetava elatise suurus. 5
4. Kohalikust omavalitsusest - Kiviõli Linnavalitsusest on kohtu järelepärimisele saadetud vastus(t/l 63), et M V on saanud A V õppemaksu kompenseerimiseks Kiviõli Kunstide Koolis perioodil 24.11.2004 – 29.01.2007 toetust 2955 krooni . V V ja V R toetusi taotlenud ei ole. Nimetatud toetust saab pidada küll oluliseks lapse huvialaga tegelemise soodustamisel, kuid see ei saa olla väljamõistetava elatise suurust mõjutavaks teguriks.
5. Virumaa Pensioniameti tõendi kohaselt (t/l 67) saavad nii kostja M V kui hageja elukaaslane V R peretoetust. V R vanemahüvitise saamine lõppes 10.05.2007.a. Hageja sõnul on tema elukaaslane läinud miinimumpalgaga tööle. Kohus leiab, et peretoetustena väljamakstavate toetuste suurused on riiklikult reguleeritud ning ei tekita ebavõrdseid soodustusi erinevate laste arvuga peredele, mistõttu peaksid vanemad oma panuseid lastele elatise andmisel kas suurendama või vähendama. VÕLGNEVUSEST VABASTAMINE Hageja on pöördunud kohtu poole 20.03.2007.a., millise seisuga on ta välja arvestanud tekkinud võla, milleks on tema arvestuste kohaselt 16165 krooni .Nimetatud summa maksmisest palub hageja end vabastada. Jõhvi kohtutäitur K. M 16.10.2007.a. tõendi kohaselt (t/l 108) on 01.10.2007.a.hageja võlg kasvanud summani 21792,42 krooni. Kohus saab võtta seisukoha võlgnevusest vabastamiseks kohtu poole pöördumise aja seisuga, st. lahendada hageja võlast vabastamise taotlus võla osas, mis on tekkinud enne 20.03.2007.a., so. summa 16165 krooni osas. Sellelt summalt on hageja poolt tasutud ka riigilõiv. Alates kohtusse pöördumisest 20.03.2007 kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edaspidiselt makstava elatise suuruse osas on kohus otsustanud seda eelnevalt põhjendades, et elatise suuruseks ühes kuus A V ülalpidamiseks tuleb hagejal maksta 1600 krooni ,mis on vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära nii 2007.a.kui ka 2008.a. Tuginedes Jõhvi kohtutäitur K M poolt koostatud ja kohtule saadetud arvestusele (t/l 107,108) on perioodil 18.10.2005 kuni 01.10.2007 hagejale elatise osas esitatud arvestuslik nõue 37497,42 krooni, sellest on hageja poolt tasutud 15700 krooni (4200+4500+7000), võlg 01.10.2007.a. seisuga 21797,42 krooni. Kohus leiab , et ei ole põhjust hagejat vabastada võlgnevuse tasumisest ,milline tekkis enne hageja 3-nda lapse K V sündi xxx.a. Hageja sissetulek võimaldas 2 lapse ja hageja enda ülalpidamist suuruses, mille kohta on Viru Maakohus 21.04.2006.a. tsiviilasjas 2-05-18415 tehtud kohtuotsus (t/l 6) ning mille Viru Ringkonnakohus 16.02.2007.a.on jätnud jõusse. Kõne alla võib tulla hageja võlgnevusest vabastamine või võlgnevuse vähendamine perioodil hageja kolmanda lapse K V sünnist xxx kuni kohtusse pöördumiseni , s.o. 20.03.
6. Tuginedes kohtutäitur K M poolt välja antud õiendile (t/l 107,108) nähtub , et perioodil oktoober 2005 – mai 2006 on hageja tasunud elatist keskmiselt 525 krooni kuus (4200 : 8); perioodil juuni2006 –nov.2006 on hageja tasunud elatist keskmiselt 750 krooni kuus(4500 :6), perioodil dets.2006 kuni okt.(v.a.)2007 on hageja tasunud elatist keskmiselt 700 krooni kuus(7000:10). 6 Seega on hageja tasunud kostjale elatist alates K V sünnist kuni kohtusse pöördumiseni (st. alates maist 2006 kuni märtsini 2007) 12025 krooni [525(1x525)+ 4500 (6x 750)+ 7000(10x 700)], mitte aga summa 15600 krooni [12000(8x1500) + 3600 (2 x 1800)],mille ta oleks pidanud arvestuslikult tasuma. Seega on tasutud summa 3575 krooni võrra väiksem kui see oli kohtu poolt välja mõistetud. Kohus vabastab hageja nimetatud võlgnevuse – summa 3575 krooni tasumisest PerS § 61 lg.5 alusel, kuna selle tasumine soosiks ebavõrdsust hageja laste vahel. Hageja põhjendatud võlgnevus on tekkinud perioodil, mil tal oli sündinud 3.laps ning kohtud ei ole saanud sellega otsuseid tehes arvestada ,kuna laps sündis peale kohtuotsuse tegemist. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 173 lg.1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses./…./ jaotuse TsMS § 163 lg.1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades ,kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on tasunud menetluskuluna riigilõivu 1500.-krooni
7. märtsil 2007.a. (t/l 4) ning 300 .-krooni 27.märtsil 2007.a. (t/l 20), kokku 1800 .-krooni. Kohus ei ole rahuldanud hageja nõuet vähendada maksmisele kuuluva elatise suurust 700 kroonini kuus, milline summa oleks moodustanud alates 01.01.2008 kehtestatud elatise miinimumist (2175 krooni ) 32 % . Kohus rahuldas hageja nõude vähendada elatist 16oo kroonini, milline summa moodustab alates 01.01.2008 kehtestatud elatise miinimumist ( 2175 krooni) 73 %. Hageja on tasunud elatise nõude vähendamiseks riigilõivu 550 krooni. Elatise võlgnevuse summa 16165 krooni tasumisest vabastamiseks on hageja tasunud riigilõivu 1250 krooni. Hagi rahuldatud osa on 3575 krooni, mis moodustab kogu hagisummast 22 % . Vaatamata hagi osalisele rahuldamisele jätab kohus hageja poolt tasutud menetluskulud nii elatise igakuise vähendamise nõudes (riigilõiv 550 krooni) kui võlgnevusest vabastamise nõudes (riigilõiv 1250 krooni) tema enda kanda ,kuna hagejal oli võimalus koheselt peale tema kolmanda lapse sündi pöörduda kohtusse elatise vähendamise nõudes esimesele lapsele ning võla tekkimist oleks saanud vältida. Kohtul oleks olnud võimalus elatise suurust vähendada. Kohtunik Marge Tamme 7