Obsah (8)

§ 14§ 124§ 118§ 127§ 114§ 130§ 133§ 134

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 05.10.2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-756 Haldusasi A.V. kaebus Tallinn

) § 117 lg 1 p 4 alusel . A.V. vaidlustas teenistusest vabastamise halduskohtus. Tallinna Halduskohtu 17.03.2006 kohtuotsusega nr 3-05-613 rahuldati A.V. kaebus osaliselt ja tühistati Tallinna vangla direktori 22.06.2005 käskkirja nr 1412-p punkt 1 A.V. teenistusest vabastamise kuupäeva 30.06.2005 osas ning kohustati Tallinna vangla direktorit vabastama A.V. teenistusest päevast, millest oli ära langenud tema teenistussuhte peatu+ mise alus. Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2007 kohtuotsuses nr 3-05-613 rahuldati A.V. apellatsioonkaebus osaliselt ja tühistati halduskohtu otsus teenistusest vabastamise aluse muutmise nõude rahuldamata jätmise osas, jättes muus osas kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et Tallinna vangla on rikkunud A.V. teenistusse võtmisel

§-is 14 sätestatud nõudeid.

§ 14

kohaselt võib riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikuna teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel sätestatud ulatuses. Ringkonnakohus leidis, et kohaseks aluseks kaebajaga teenistussuhte lõpetamisel oleks olnud

§ 124

lg 1, mis näeb ette, et ametnik vabastatakse teenistusest, kui tema ametisse nimetamisel või valimisel oli rikutud teenistusse võtmise eeskirju. Ringkonnakohus jõudis sellisele järeldusele, kuna A.V. töötas enne majandusosakonna spetsialisti ametikohale nimetamist Tallinna vanglas söökla juhatajana tähtajalise töölepingu alusel ja tänu sellele pidi Tallinna vangla olema teadlik A.V. tegelikust eesti keele oskusest. Tallinna vangla direktori 13.03.2007 käskkirjaga nr 543-p „A.V. teenistusest vabastamise aluse ja kuupäeva muutmine ja hüvitise maksmine“ muudeti Tallinna vangla direktori 22.06.2005 käskkirja nr 1412, märkides A.V. teenistusest vabastamise aluseks

§ 124lg 1 ning vabastamise kuupäevaks 30.07.2005.

Vaidlusaluse käskkirjaga mõisteti A.V.’le hüvitisena kolme kuu ametipalk (16 543 krooni) ja kasutamata puhkuse hüvitis 4 kalendripäeva. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID Kaebaja selgituste kohaselt tegi Tallinna vangla direktor 13.03.2007 Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2007 otsust täites uue käskkirja nr 543-p, milles ei olnud arvestatud kaebaja hinnangul tema neljakuuline töövõimetuslehel viibimine. Kaebaja on seisukohal, et meditsiiniasutused ja arstid ei ole huvitatud arvestamast puhkepäevasid töövõimetuslehele ja sellepärast on meditsiiniasutustes välja kujunenud praktika lõpetada töövõimetuslehte reedel ja avada uut töövõimetuslehte esmaspäeval juhul, kui haige inimene laupäeviti ja pühapäeviti ei tööta. Kaebaja selgituste kohaselt kestis tema töönädal vanglas esmaspäevast reedeni. Kaebaja hinnangul lõpetas arst sel põhjusel tema töövõimetuslehe 29.07.2005 (reedel), aga 01.08.2005 (esmaspäeval) avas uue töövõimetuslehe ning kaebaja läks haiglasse, et talle tehtaks planeeritud operatsioon. Kaebaja leiab, et tegelikult lõppes tema teenistus 28.11.2005, mitte aga 29.07.2005 nagu Tallinna vangla direktor oma käskkirjas märkis. Kaebaja selgituste kohaselt oli ta kardioloogia arsti ravil 27.06.-04.07.2005; 05.07.-11.07.2005; 12.07.18.07.2005;19.07.-21.07.2005; 22.07.-24.07.2005; 25.07.-29.07.2005; 01.08.-12.09.2007; 13.09.-23.09.2005; 24.09.-28.09.

1. Kaebaja on seisukohal, et vaidlus käib 01.08.12.09.2007 perioodi üle, kuna sellele eelnes 25.07.2005-29.07.2005 haigusleht ning nendel kahel haiguslehel on päevade vahe. Kaebaja selgituste kohaselt ütles ta arstile, et haiguslehe võib lõpetada 29.07.2005, kuna kaebajal on nädalavahetusel puhkepäevad. Kaebaja selgitab, et 01.08.2005 pidi ta minema perearsti juurde selleks, et teostada vajalikud uuringud. Kaebaja selgituste kohaselt kestis tema tavaline töögraafik esmapäevast reedeni. Kaebaja on seisukohal, et kuna tema töötas majandusosakonnas, mitte aga valvurina, ei mõjutanud vangla spetsiifika tema töögraafikut. Kaebaja nendib, et loomulikult oleks erakorralisel juhul võinud tööle kutsuda ka nädalavahetusel, kuid kogu vanglas töötamise aja jooksul pole ta kordagi vanglas puhkepäeval käinud. Kaebaja väitel pole mitte üheski tema tööaja tabelis märgitud, et ta laupäeval või pühapäeval töötanud oleks. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja ei suuda kohtule esitada ühtegi dokumenti (käskkirja ega määrust), milles oleks viidatud, et ta nädalavahetusel töötas. Kaebaja kinnitab, et ta pole viie aasta jooksul töötanud vanglas nädalavahetustel. Kaebuse esitaja palub kohtul tühistada osaliselt Tallinna vangla direktori käskkirja nr 543p teenistusest vabastamise kuupäeva osas ja kohustada Tallinna vangla direktorit muutma 2 teenistusest vabastamise kuupäeva ning lõpetama kaebajaga teenistussuhe 29.11.
2. Kaebuses taotletakse kohtukulude väljamõistmist kokku 1800 krooni (õigusabikulud 1000 krooni ja riigilõiv 80 krooni). VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja selgituste kohaselt lõppes kaebaja töövabastuse periood 29.07.2005 vastavalt töövõimetuslehele nr.
3. Vastustaja selgituste kohaselt ütleb Tallinna vangla sisekorraeeskirja (kinnitatud Tallinna Vangla direktori poolt
5. 2005 käskkirjaga nr. 18) II peatüki kolmas punkt, et vanglas kehtib töötajatele üldiselt viiepäevane ja neljakümnetunnine töönädal, mitte aga nagu väidab kaebaja esmaspäevast reedeni. Vastustaja on seisukohal, et vangla eripära tõttu võivad vanglateenistujad töötada ka nädalavahetustel. Vastustaja leiab, et kuna A.V.’t raviv arst lõpetas töövõimetuslehe 29.07.2005 (reedel), siis lõpetatigi teenistussuhe Tallinna vangla direktori 13.03.2007 käskkirja nr. 543-p alusel alates 30.07.2005, s.t. päevast, millest oli ära langenud teenistussuhte peatumise alus, kuna Tallinna Halduskohtu 17.03.2006 kohtuotsus nr. 3-05-613 sisaldas vastavat nõuet. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja väide, et Tallinna vangla, vormistades A.V. vabastamise käskkirja alates 30.07.2005, ei arvestanud kaebaja töövõimetuslehel viibimist, on eksitav. Vastustaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et A.V. töövõimetusleht nr 00021015 lõppes kuupäevaga 29.07.2005 ja töövõimetuslehel on märgitud sisearst Anne Põllu otsus lehe lõpetamisel „Asuda tööle alates 30.07.2005“. Vastustaja on seisukohal, et nimetatud haigusleht on järjeleht - sama haigusjuhu esmane töövõimetusleht on välja antud kardioloog Ülle SiimannHaelme poolt ja hõlmab perioodi 19.07.2005 kuni 24.07.
6. Vastustaja leiab, et asjas on oluline, et 29.07.
7. a oli lõpetatud töövõimetusleht (järjeleht) ühe haigusjuhu kohta ja arsti otsuseks oli asuda tööle alates 30.07.2005, seega järgnevad kuupäevad (30.07.2005 ja 31.07.2005) töövõimetuslehega hõlmatud ei olnud. Vastustaja selgituste kohaselt on perearst Larissa Mirošnitšenko poolt välja antud töövõimetusleht nr 0000769, mis hõlmab ajavahemikku 01.08.2005 kuni 12.09.2005, esmane haigusleht, seega ei saa olla tegemist sama haigusjuhuga, mille puhul on töövõimetusleht nr 00021015 lõpetatud otsusega asuda tööle. Vastustaja on seisukohal, et A.V. ei olnud kuupäevadel 30.07.2005 ja 31.07.2005 teenistusest vabastatud haigestumise tõttu ja oli tunnistatud sobivaks asuma tööle alates 30.07.
8. Lähtudes eeltoodust leiab vastustaja, et A.V. on vaidlusaluse käskkirja alusel töölt vabastatud pärast töövõimetuslehe lõppemist. Vastustaja selgituste kohaselt reguleerib töövõimetuslehtede väljaandmist reguleerib sotsiaalministri 26.09.2002 määrusega nr 114 vastu võetud „Töövõimetuslehe registreerimise ja väljaandmise tingimused ja kord ning töövõimetuslehe vormid“. Vastustaja leiab, et kuna arsti otsus 29.07.2005 lõpetatud töövõimetuslehel on üheseltmõistetav: „/../asuda tööle alates 30.07.2005/../“, siis ei ole kaebaja ülaltsiteeritud arvamus meditsiiniasutuste väidetavast praktikast ning selle sidumisest nädalavahetusel töötamisega vastustaja hinnangul asjakohane. Vastustaja peab vajalikuks märkida, et nii kaebaja, kui ka vastustaja on nentinud, et A.V.t kui vanglateenistujat oleks võidud kutsuda teenistuskohuseid täitma vajadusel ka nädalavahetusel. Vastustaja kinnitusel kestab Tallinna vanglas töö ka nädalavahetusel, kuigi mitte kõikide ametnike jaoks ei ole nädalavahetusel teenistusse ilmumine tavaline. Vastustaja nendib, et Tallinna vanglal ei ole esitada tõendeid, et A.V. Tallinna vanglas töötamise ajal oli nädalavahetusel teenistuskohuseid täitma kutsutud. Vastustaja hinnangul ei ole aga mainitud asjaolu käesoleva kaebuse lahendamisel olulise tähtsusega. Vastustaja selgitab, et A.V. vabastati teenistusest

§ 124

lg 1 alusel ja

§124

lg 3 ei nõua vastustaja hinnangul, et teenistusest vabastamise päevaks oleks tööpäev. Vastustaja selgitab, et kõikides

-i 3 teenistusest vabastamist puudutavates paragrahvides (§ 113-128) on nimetatud päeva, mitte konkreetselt tööpäeva. Vastustaja selgitab, et nimetatud sätete lähemal vaatlusel ilmneb, et teenistusest vabastatakse teenistuja sealhulgas ka päeval, mis langeb nädalavahetusele, vastasel korral muutuks vastustaja hinnangul võimatuks vabastamist puudutavate tingimustega sätete täitmine, näiteks

§ 118lg 3.

Vastustaja selgitab, et samamoodi

§ 127

lõige 2 sätestab kohustuse ametniku teisele ametikohale asumisel teises ametiasutuses vabastada ta hiljemalt teise ametiasutusse teenistusse asumisele päevale vahetult eelneval kalendripäeval (s.o ka näiteks pühapäeval). Vastustaja selgituste kohaselt

§ 114

lg 4 sätestab, et ametniku algatusel vabastamise tõttu vabastatakse ta avalduses märgitud päevast ehk sageli laupäevast (esmaspäevast reedeni kestva töönädala korral). Vastustaja hinnangul ei kirjuta

viidatud sätted ette, et vabastamise päevaks peab olema tööpäev. Vastustaja on seisukohal, et kuna seadusandja on

-i osundatud paragrahvides käsitlenud päeva, ei ole õige seda kitsendavalt käsitada ametniku teenistuses viibimise tööpäevana, nt

§ 130

lg 2 ja § 134 lg 3 ja 4 on seaduses märgitud „tööpäev." Vastustaja leiab, et seega on seadusandja soovinudki eristada tööpäevi ja päevi, mille puhul konkreetne nädalapäev või teenistuja teenistuses viibimise päev ei mängi rolli. Vastustaja märgib, et tingimust vabastada isik sõltuvalt nädalapäevast või konkreetselt teenistuses viibimise päevast ei sisaldu ka

§ 133„Teenistusest vabastamise aja piirang“.

Vastustaja leiab, et kuna tööraamat on kaebajal juba varasemalt käes ja lõpparve makstud, ei mõjuta tema teenistusest vabastamise päeva mingil kombel ka

§ 134lg 1, mis käsitleb tööraamatu kätteandmist ja lõpparve maksmist.

Vastustaja esindaja palub jätta esitatud kaebus rahuldamata ja kohtukulude osas märgib, et Tallinna vangla, olles kätte saanud A.V. 26.06.2007 arvamuse, milles on taotletud vastustajalt kaebaja kasuks õigusabikulu summas 1000 krooni ja riigilõivu 80 krooni väljamõistmist, ei ole saanud tutvuda väidetava õigusabi eest tasumist tõendava dokumendiga. Seega ei saa Tallinna Vangla ka hinnata, kas õigusabikulu kandmine on kaebaja poolt tõendatud. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebaja ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, kuulanud poolte suulisi selgitusi ning tunnistaja ütlusi, uurinud ja hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebused ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Tallinna vangla direktori 22.06.2005 käskkirjaga nr 1412-p vabastati A.V. teenistusest Avaliku teenistuse seaduse (

) § 117 lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt ametniku võib ametikohale mittevastavuse tõttu teenistusest vabastada ebapiisava keele- või suhtlemisoskuse tõttu. Tallinna Halduskohtu 17.03.2006 kohtuotsusega nr 3-05-613 rahuldati A.V. kaebus osaliselt ja tühistati Tallinna vangla direktori 22.06.2005 käskkirja nr 1412-p punkt 1 A.V. teenistusest vabastamise kuupäeva 30.06.2005 osas ning kohustati Tallinna vangla direktorit vabastama A.V. teenistusest päevast, millest oli ära langenud tema teenistussuhte peatumise alus. Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2007 kohtuotsuses nr 3-05-613 rahuldati A.V. apellatsioonkaebus osaliselt ja tühistati halduskohtu otsus teenistusest vabastamise aluse muutmise nõude rahuldamata jätmise osas, jättes muus osas kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et kohaseks aluseks kaebajaga teenistussuhte lõpetamisel oleks olnud

§ 124

lg 1, mis näeb ette, et ametnik vabastatakse teenistusest, kui tema ametisse nimetamisel või valimisel oli rikutud teenistusse võtmise eeskirju ning jõudis järeldusele, et 4 kuna A.V. töötas enne majandusosakonna spetsialisti ametikohale nimetamist Tallinna vanglas söökla juhatajana tähtajalise töölepingu alusel, siis tänu sellele pidi Tallinna vangla olema teadlik A.V. tegelikust eesti keele oskusest.

§ 124lg 3 kohaselt ametnik vabastatakse käesoleva paragrahvi 1.

lõike alusel vabastamise vormistamise dokumendis märgitud päevast arvates. Eelnimetatud jõustunud kohtuotsuste täitmiseks Tallinna vangla direktori 13.03.2007 käskkirjaga nr 543-p „A.V. teenistusest vabastamise aluse ja kuupäeva muutmine ja hüvitise maksmine“ muudeti Tallinna vangla direktori 22.06.2005 käskkirja nr 1412, märkides A.V. teenistusest vabastamise aluseks

§ 124lg 1 ning vabastamise kuupäevaks 30.07.2005.

Vaidlusaluse käskkirjaga mõisteti A.V.’le hüvitisena kolme kuu ametipalk (16 543 krooni) ja kasutamata puhkuse hüvitis 4 kalendripäeva. Käesolev kohtuvaidlus hõlmab üksnes teenistusest vabastamise kuupäeva 30.07.2005, millega kaebaja ei nõustu, väites, et tegelikult lõppes tema teenistus 29.11.2005.

§-is 133 lg 1 sätestatakse, et ametnikku ei või koondamise, ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise või vanuse tõttu või atesteerimistulemuste põhjal teenistusest vabastada ajal, mil teenistussuhe on peatunud mõnel käesoleva seaduse § 108 punktides 2-10 sätestatud alusel. Käesoleva haldusasjas on esitatud A.V. töövõimetuslehed, millest nähtub järgmist: Sisearst Anne Põld andis välja töövõimetuslehe nr 00020236 (esmane) töövabastusperioodiks 27.06.-04.07.2005; 05.07.-11.07.2005 ja 12.07.-18.07.2005, millel on märge „suunatakse teise tervishoiuteenuse osutaja juurde 19.07.2005“. Kardioloog Ülle Siimann-Häelme väljastas töövõimetuslehe nr 0045968 töövabastusperioodiks 19.07.-21.07.2005; 22.07.-24.07.2005 märkega „suunatud teise raviasutusse“. Sisearst Anne Põld väljastas töövõimetuslehe nr 00021015 töövabastusperioodiks 25.0729.07.

1. Töövõimetusleht lõpetati märkega „asuda tööle alates 30.07.2005“. Töövõimetuslehel nr 00021015 on märgitud esmase lehe väljastamise kuupäev 27.06.
2. Perearst Larissa Mirošnitšenko andis välja töövõimetuslehe nr 0000769 (esmane) töövõimetusperioodiks 01.08.-12.09.2005 märkega „suunatud teise tervishoiuteenuse osutaja juurde“ Taastusarst Hille Leht väljastas töövõimetuslehe nr 00023184 töövabastusperioodiks 13.09.23.09.2005; 24.09.-28.09.2005 märkega „suunatud teise tervishoiuteenuse osutaja juurde 29.09.2005“. Töövõimetuslehel nr 00023184 on märgitud esmase lehe väljastamise kuupäev 01.08.
3. Perearst Larissa Mirošnitšenko andis välja töövõimetuslehe nr 0000825 töövabastusperioodiks 29.09.-02.11.2005 märkega „väljastatud järgnev leht“. Töövõimetuslehel nr 0000825 on märgitud esmase lehe väljastamise kuupäev 01.08.
4. Perearst Larissa Mirošnitšenko väljastas töövõimetuslehe nr 0000871 töövabastusperioodiks 03.11.-28.11.
5. Töövõimetusleht lõpetati märkega „asuda tööle alates 29.11.2005“. Nagu nähtub ülalloetletud töövõimetuslehtedest A.V. üheks töövõimetusperioodiks oli 27.06.2005 kuni 29.07.2005 (viimane haigusleht nr 00021015) ning teine oli ajavahemikus 01.08.2005 kuni 28.11.2005 (viimane haigusleht 0000871). Mõlemad töövõimetuslehed lõppesid märkega asuda tööle järgmisest päevast. Käesolevat kohtuvaidlust otseselt puudutavad kaks töövõimetuslehte nr 00021015 ja 0000769, millest esimene on väljastatud 25.07.2005 (kuni 29.07.05) ja teine 01.08.2005 5 (lõppes 28.11.05). Kaebuse esitaja leiab, et tema teenistus lõppes 28.11.
6. Kohus selles kaebajaga ei nõustu. Need kaks haiguslehte ei ole omavahel seotud ning nendest ei nähtu järjepidevus, st üks ei ole teise järg. Neist esimene lõppes 29.07.2005 märkega „asuda tööle alates 30.07.2005“. Kohtu hinnangul käesoleval juhul ei oma tähtsust, kas kaebaja pidi sel päeval tööle minema või mitte ning kas ta üldse puhkepäevadel töötas. Tähtsust omab asjaolu, et töövõimetusperiood lõppes 29.07.2005 ning kaebaja lubati tööle (mitte ei suunatud teise raviasutusse jne) alates 30.07.
7. Teenistusest vabastamisel on oluline, et isikut ei vabastataks teenistusest töövõimetusperioodi kestel. Samas

ei keela teenistusest vabastamist puhkepäeval (antud juhul laupäeval). Kohus käesoleval juhul lähtub faktist, et alates 30.07.2005 A.V. ei olnud enam töövõimetu, mida kinnitab töövõimetusleht nr

1. Kohtule ei ole käesolevas asjas esitatud ühtegi tõendit, millest võiks järeldada vastupidist, et alates 30.07.2005 oli A.V. uuesti töövõimetu. Uue (esmase) töövõimetuslehe väljastati kaebajale 01.08.2005, mitte aga 30.07.
2. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et meditsiiniasutustes on välja kujunenud praktika lõpetada töövõimetusleht reedel ja avada uus esmaspäeval juhul, kui isik puhkepäevadel ei tööta. Sellekohane väide on kohtu hinnangul paljasõnaline ja tõendamata. Arst pikendab või lõpetab haiguslehe lähtudes patsiendi tervislikust seisundist. Töövõimetusleht lõpetatakse arsti poolt siis, kui ta on veendunud, et patsient on terveks saanud ning on võimeline tööle asuma ehk siis saanud töövõimeliseks. Töövõimetuslehte võib lõpetada ka puhkepäevaga, sellekohast piirangut seadus ette ei näe, kui aga patsient ei ole veel töövõimeline, siis reeglina arst pikendab töövõimetuslehte. Kaebuse esitaja peaks seda teadma, kuna sellekohane praktika on tal olemas. Kohus märgib, et kui isik näiteks haigestub puhkepäeval, siis see ei tähenda, et ta jääks arstiabita, kuna perearstid puhkepäeviti ei tööta. Samas puhkepäevadel töötavad haiglates valvearstid, kelle poole võib haige inimene pöörduda. Vajadusel võib töövõimetuslehe väljastada ka puhkepäeval, seadus seda ei keela. Kohus eeltoodu põhjal asub seisukohale, et Tallinna vangla direktor vabastas kaebuse esitaja teenistusest jõustunud kohtulahendeid järgides päevast, millal oli ära langenud tema teenistussuhte peatumise alus. Kohus leiab, et vastustaja on õigesti teenistusest vabastamise kuupäevaks märkinud 30.07.2005, seadusest tulenevaid takistusi selleks ei esinenud. Kohus ei ole käesoleval juhul tuvastanud vastuolu

§ 133lg 1 nõuetega.

A.V. teenistussuhe ei olnud peatunud seisuga 30.07.

1. Kohus ülalöeldut kokku võttes on jõudnud järeldusele, et puudub alus kaebuse rahuldamiseks ja A.V. teenistussuhte lõpetamise kuupäeva 30.07.2005 muutmiseks. Kohtukulud jäävad kaebuse esitaja enda kanda vastavalt HKMS §-le 92 lg
2. Elle Kask Kohtunik 6 Elle Kask Kohtunik 7