← Eesti

2-06-10403/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-10403 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Ande Tänav, Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja koht 20.02.2008, Tallinn Tsiviilasi

) § 22 lg 4 sätestab, et kui võlgnik on raamatupidamiskohustuslane, on ta kohustatud ajutise halduri nõudmisel esitama talle eelmise majandusaasta aruande koos ülevaatega võlgniku finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogude kohta pankrotimenetluse algatamise päeva seisuga. AS Tefire (likvideerimisel) likvideerija on ajutisele haldurile esitanud korduvalt AS Tefire (sundlõpetamisel) majandusaasta aruandeid seisuga 31.12.2005, samas pankrotimenetlus algas 10.10.

  1. Kuna ajutisel halduril ei ole võlgniku majandusaasta aruannet koos ülevaatega võlgniku finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogudega seisuga 10.10.2006, siis on ajutine pankrotihaldur võtnud aruande koostamise aluseks tema käsutuses olevad andmed. Vara on võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt kokku 3 maksumuses 23 828,30 krooni. Võlgnevusi riigimaksude osas ei ole. Majandusaasta aruandest nähtub, et AS-l Tefire (likvideerimisel) on lühiajaliste võlgnevuste all kajastatud võlad emaettevõtetele ja teistele konsolideerimisgrupi ettevõtjatele 1 824 381 krooni, millest 1 547 643 krooni on tasumata arveid, 126 738 krooni on saadud ettemaksud ja 150 000 krooni on lühiajalised laenud.
  2. Ajutise halduri järelpärimisele AS Tefire (likvideerimisel) likvideerija Jan Kraner vastas 13.04.2007, et seisuga 10.04.2007 on AS Tefire (likvideerimisel) võlgu OÜ-le Advokaadibüroo Advocatus 2950 krooni ja AS-le Electrum 8496 krooni, ei vastanud, millistele emaettevõtetele või teistele konsolideerimisgrupi ettevõtetele oli AS Tefire (likvideerimisel) oma raamatupidamise kohaselt võlgu seisuga 31.12.2004 kokku 1 824 381 krooni. Samas pankrotiavalduse kohaselt võlgneb AS Tefire (likvideerimisel) Tefire OY-le 83 973,14 eurot ehk 1 313 894 krooni. Seega ajutisele haldurile teadaolevalt moodustavad AS Tefire (likvideerimisel) võlgnevused kokku 1 350 049,20 krooni.
  3. 20.10.2003 avaldati elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded AS Tefire sundlõpetamise teade. Tallinna Linnakohtu otsusega määrati AS Tefire likvideerijaks Jan Kraner. ÄS § 375 lg 1 kohaselt avaldavad likvideerijad viivitamata teate aktsiaseltsi likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lõike 3 kohaselt tuleb likvideerimisteates märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest. AS Tefire (likvideerimisel) likvideerija teadet avaldanud ei ole, mistõttu ei olnud pankrotiavalduse esitanud äriühingu võimalus oma nõuet esitada likvideerimismenetluse käigus. Ajutise halduri käsutuses olevate dokumentide kohaselt on AS Tefire (likvideerimisel) majandustegevus lõppenud. Seisuga 12.06.2007 on äriühingul vara 23 828,35 krooni, samas on kohustusi 1 350 049,20 krooni. Seega ületavad võlad varasid 1 326 220,90 krooni võrra.
  4. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et AS Tefire (likvideerimisel) on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine pankrotihaldur palub kuulutada välja AS Tefire (likvideerimisel) pankrot. Kohtu põhjendused
  5. Kohus jättis Tefire OY ja Palokatkomiehet OY pankrotiavaldused rahuldamata ja AS Tefire (likvideerimisel) pankroti välja kuulutamata.

§ 31

lg 1 kohaselt ei kuuluta kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotti välja, kui esineb

§ 15

lg-s 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus.

§ 15

lg 2 p 4 sätestab, et kohus ei algata pankrotimenetlust, kui võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud.

  1. OY Tefire tarnis perioodil 2001 – 2002 AS-le Tefire kaupa ning esitas tehtud tarnete alusel võlgnikule arved kokku 934 605,37 krooni (59 732,17 eurot), millele lisandub viivis 379 274,21 krooni (24 240,97 eurot). AS Tefire (likvideerimisel) võlgnevuse Tefire OY-le tõendamiseks on esitatud Tefire OY 23.05.2001 - 23.07.2002 arved AS-le Tefire (t.lk 1136, tõlked 54-66). Samuti on esitatud võlgnevuse tõestamiseks 11.04.2004 faks Tefire OYle, 23.04.2004 saldokinnitus nr 3/03, mille kohaselt Tefire OY nõue Tefire AS vastu alates 21.01.2000 kuni 23.07.2002 on 98 912,11 EUR (1 547 644,19 EEK) ja 13.03.2001 antud laen summas 9586,72 EUR (t.lk 226, tõlge 240).
  2. Palokatkomiehet OY andis AS-le Tefire 09.03.2001 laenu 150 000 krooni. Antud nõude, laenu 150 000 krooni, loovutas Tefire OY Palokatkomiehet OY-le kui Tefire AS aktsionärile. 2002 tegi Palokatkomiehet OY võlgnikule ettemaksu 20 000 eurot, millest 05.12.2003 on vähendatud arve alusel saadud 11 900 eurot, seega on ettemaksust tulenev võlgnevus 8100 eurot ehk 126 737,46 krooni. AS Tefire (likvideerimisel) võlgnevuse Palokatkomiehet OY-le tõendamiseks on kohtule esitatud 22.05.2002 Tefire AS poolt Tefire OY-le edestatud faks, mille lisas on Jan Makajev esitanud allkirjastatud saldokinnituse (t.lk 224-225, tõlge 238-239). AS Tefire 23.04.2004 saldokinnitusest nr 4/03, mis saadeti 11.04.2004 faksiga Palokatkomiehet OY-le, nähtub, et 26.08.2002 on tehtud ettemaks 8100 EUR (126 737,78 EEK) (t.lk 227, tõlge 241). 4
  3. Pankrotiavalduse esitajate väitel on enamik nende nõuetest tekkinud enne 01.07.2002, s.o enne päeva, mil hakkas kehtima uus tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS). Ühest arvest tulenev nõue on tekkinud pärast 01.07.2002, s.o. 23.08.2002, ühe nõude osas (ettemaks) on võlausaldajad jätnud kohustuse tekkimise aja kuupäevaliselt määratlemata, märkides, et see kohustus on tekkinud 2002 aastal.
  4. Võlgnik vaidleb pankrotiavaldustele vastu ning leiab, et kõik võlausaldajate nõuded on 01.07.2005 aegunud ning leiab, et võlgnevuse kajastamine majandusaasta aruandes ei ole nõuete aegumise katkemise aluseks. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 1 sätestab, et aegumise algusele kohaldatakse enne 01.07.2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud enne 01.07.
  5. Enne 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 116 sätestas, et aegumisetähtaja kulg algab päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. VÕSRS § 9 lg 2 sätestab, et kui TsÜS-i või võlaõigusseaduse (VÕS) kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-s või VÕS-s sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.
  6. Erand on VÕSRS § 9 lg 3 nõuete osas, mille aegumise tähtaeg lõppeks enne 01.07.2002 kehtinud seaduse järgi varem. Enne 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt oli aegumise tähtaeg 10 aastat ning alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Seega enne 01.07.2002 alanud aegumistähtaeg tehingust tulenevale nõuetele, mis ei lõppenud VÕSRS § 9 lg 3 alusel juba varem, lõppes VÕSRS § 9 lg 2 alusel 01.07.
  7. Alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingutest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Tefire OY kõik nõuded Tefire AS (likvideerimisel) vastu on VÕSRS järgi aegunud 01.07.
  9. Palokatkomiehet OY pankrotiavalduse esitaja väitel andis Palokatkomiehet OY AS-le Tefire (likvideerimisel) laenu 9586,72 eurot 09.03.2001, seega on antud nõue VÕSRS § 9 lg 2 alusel aegunud 01.07.
  10. Ettemaks tehti 2002 (ettemaksu tegemise kuupäev on võlausaldaja poolt täpsustamata), seega see nõue aegus hiljemalt 31.12.
  11. Pankrotiavaldus esitati pärast aegumistähtaja lõppu, 03.05.
  12. Seega kõigi pankrotiavalduse esitaja nõuete aegumise tähtaeg oli pankrotiavalduse esitamise ajaks saabunud.
  13. Pankrotiavalduse esitaja väidab, et nõuete aegumise tähtaeg katkes. VÕSRS § 9 lg 1 sätestab, et aegumise katkemisele kohaldatakse enne 01.07.2002 kehtinud seadust, kui aegumine on katkenud enne 01.07.
  14. Enne 01.07.2002 kehtestas aegumise katkemise regulatsiooni tollase TsÜS §
  15. Pärast 01.07.2002 reguleerivad aegumise katkemist TsÜS §-d 158 ja
  16. Pankrotiavalduse esitaja väitel katkes aegumine nõude tunnustamisega AS Tefire poolt ja viitab AS Tefire faksile 22.05.2002, AS Tefire
  17. ja
  18. majandusaasta aruandele ning Palokatkomiehet OY ja Tefire OY saldokinnitustele. Isegi kui AS Tefire 22.05.2002 edastatud faks katkestas aegumise, algas aegumine uuesti 23.05.2002 (enne 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 121 lg 1 p 4). Aegumistähtaeg lõppes VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt 01.07.
  19. Kohustuse kajastamine raamatupidamises, sealhulgas majandusaasta aruandes, ei katkesta aegumist, sest majandusaasta kajastab firmasisest aruandlust ega ole käsitletav kohustuse tunnustamisena TsÜS § 158 mõttes. OY Palkoatkomiehet ja OY Tefire saldokinnitused nr 4/03 ja 3/03 on võlausaldajate endi väljastatud dokumendid, millele on alla kirjutanud pankrotiavalduse esitaja raamatupidaja ning need dokumendid ei tõenda mingil moel asjaolu, et AS Tefire (likvideerimisel) oleks nõudeid tunnustanud. Seega nõuete aegumise tähtaeg oli pankrotiavalduste esitamise ajaks saabunud. Kui aegumise tähtaeg 22.05.2005 faksis nimetatud kohustuse puhul katkeski, siis lõppes aegumise tähtaeg 01.07.
  20. Seoses eeltooduga jätab kohus rahuldamata ajutise pankrotihalduri taotluse AS Tefire (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks. 5
  21. Kohus juhindus

§ 31lg 1, § 15 lg 2 p 4, VÕSRS § 9 lg 1 ja 2, (kuni 01.07.2002 kehtinud redaktsioon), Ts

ÜS § 113 lg 1 ja TsÜS § 116 ja (alates 01.07.2002 kehtiva redaktsioon) TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1, § 158, § 159 sätestatust ning leiab, et kuna pankrotiavalduste esitajate Palokatkomiehet OY ja Tefire OY nõuded on aegunud, siis puudub alus AS Tefire (likvideerimisel) pankrot välja kuulutada nii nõuete aegumise kui ka sellest tulenevalt maksejõuetuse puudumise tõttu. Kuna pankrotiavaldusi ei rahuldata, siis tuleb

§ 15lg 4 pankrotimenetluse kulud sisse nõuda võlausaldajatelt.

Pankrotimenetluse kuludeks on ajutise halduri esitatud aruande kohaselt ajutise halduri tasu 18 700 krooni ja kantud kulutused 1300 krooni, kokku 20 000 krooni. Ajutise pankrotihalduri kulude suurusele vaidles vastu AS Tefire (likvideerimisel) esindaja Katrin Prükk, kes leidis, et ajutise halduri tasu antud asjas peaks olema 10 000 krooni. Ülejäänud menetlusosalised vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et vastavalt ajutise halduri poolt tehtud töö keerukusele ja mahule tuleb ajutise halduri tasuks määrata 18 700 krooni ja kulutuste hüvitamiseks 1300 krooni, kokku 20 000 krooni vastavalt ajutise halduri poolt esitatud aruandele. Eelnimetatud summad tuleb välja mõista ½ suuruses summas kummaltki pankrotiavalduse esitajalt ajutise halduri Ly Müürsoo kasuks. Apellatsioonkaebus

  1. Võlausaldajad Tefire OY ja Palokatkomiehet OY paluvad tühistada Harju Maakohtu 26.06.2007 otsuse ja teha uue otsuse, millega kuulutada välja AS Tefire (likvideerimisel) pankrot, määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning nimetada pankrotihaldur. Apellandid paluvad tühistada kohtuotsuse neilt pankrotimenetluse kulude väljamõistmise osas ja hüvitada kulud pankrotivarast.
  2. Apellandid leiavad, et kohtuotsus põhineb raamatupidamise seaduse § 4, § 15 ja § 16 kohaldamata jätmisel, sest majandusaasta aruandes võlgnevuse kajastamisega nõuete aegumine katkes. Majandusaasta aruanne on kolmandate isikute huve kaitsev dokument, mis viitab nõude võlgnikupoolsele tunnustamisele. Võlgnik on majandusaasta aruandes kajastanud võlgnevust emaettevõttele, kelleks on Palokatkomiehet OY ja teistele konsolideerimisgrupi ettevõtetele, kelleks on mh Tefire OY. Võlausaldaja sai eeldada, et võlgnik peab võlga põhjendatuks ega soovi seda vaidlustada. Hilisem nõude aruandes mahakandmine viitab nõude mittetunnustamisele ja sellest ajast alates peab võlausaldajal olema tagatud võimalus nõue maksma panna. TsÜS § 158 kohaldamisel pidi maakohus arvestama vastustaja eelnevat tegevust apellantide nõuete suhtes. 22.05.2002 edastas vastustaja apellant Tefire OY-le faksi, millele oli lisatud Jan Makejevi poolt allkirjastatud saldokinnitus. Ühtlasi saatis vastustaja 2004 apellantidele saldokinnitused, milles kinnitas võlga apellantide poolt tarnitud kauba eest.
  3. Kohus rikkus TsMS § 232 ja palgaseaduse (PalS) § 3 lg 3 sätteid. Kohus oleks pidanud saldokinnitusi 4/03 ja 3/03 hindama kooskõlas PalS § 3 lg-ga
  4. Kuna apellantide faksid ei olnud säilinud, esitasid nad vastustaja saldokinnitused, mis viitab saldoteatise olemasolule. Saldokinnitus on kaudne tõend ja kui kohus leidis, et see ei ole piisav, oleks kohus pidanud apellantidele tegema ettepaneku või panema kohustuse esitada vajalikke tõendeid, nt kuulata üle tunnistajaid. Kirjalik vastus apellatsioonkaebusele
  5. Kirjalikku vastust apellatsioonkaebusele esitatud ei ole. Ringkonnakohtu otsus ja põhjendused
  6. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise 6 menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
  7. Vaidlust ei ole selles, et enamik pankrotiavalduse esitajate nõuetest on tekkinud enne 01.07.2002 ja ühest arvest tulenev nõue on tekkinud pärast 01.07.2002.Maakohus tuvastas õigesti, et Tefire OY nõuded aegusid 01.07.2005 ja arvest nr 000995 tulenev nõue 23.08.
  8. Pankrotiavaldused on esitatud 03.05.
  10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega, mille kohaselt ei ole nõuete aegumine katkenud. Nõuete katkemist reguleerivad TsÜS §-d 158 ja
  11. Apellandid on ebaõigesti väitnud, et nõuete aegumine katkes nõude tunnustamisega AS Tefire poolt, mis väljendus 02.05.2002 faksi saatmisega võlausaldajale, AS Tefire 2003 ja 2004 majandusaasta aruandes kohustuse kajastamises ja apellantide saldokinnitustes. Maakohus ei ole tõendeid hinnates rikkunud menetlusnorme, on kohtuotsust piisavalt põhjendanud ja õigesti tuvastanud, et AS Tefire nõuet aegumistähtaja jooksul tunnustanud ei ole. Arvestada ei saa 22.05.2002 väidetavalt AS Tefire poolt saadetud faksiga, sest AS Tefire esindaja on õigesti märkinud, et isegi võlaga nõustumisel algas aegumine uuesti 23.05.
  12. Kohased ei ole viited kohtuotsuse mittevastavuse kohta raamatupidamisseaduse sätetele. Kohustuse kajastamine raamatupidamises, sh majandusaasta aruandes ei katkesta aegumist, sest majandusaasta kajastab äriühingusisest aruandlust ega ole käsitletav kohustuse tunnustamisena TsÜS § 158 mõttes. AS Tefire majandusaasta aruanded kajastavad, et raamatupidamises olid arvel kohustused konsolideerimisgrupi ees, kuid see ei tõenda kohustusi Tefire OY ja Palokatkomiehet OY ees ja väidetud summas. Võlausaldajate endi poolt välja antud saldokinnitused 3/03 ja 4/03 (I kd t.lk-d 226 ja 227, tõlked lk 240, 241) ei tõenda, et AS Tefire oleks nõudeid tunnustanud, sest puudub temapoolne kinnitus.
  13. Apellandid on viidanud menetlusnormi rikkumisele kohtu poolt ja väitnud kaebuses, et kohus oleks pidanud võimaldama neil esitada tõendeid, juhul kui esitatud tõendid osutuvad ebapiisavateks. Maakohus ei rikkunud menetlusnorme asja läbivaatamisel.

§3lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotiasja läbivaatamisel Ts

MS sätteid. Pankrotiavalduse esitajal oli kohustus pankrotiavalduse aluseks olevaid asjaolusid tõendada ja sellele tõendamiskoormise jaotusele on menetluse kestel ka vastaspool tähelepanu juhtinud (II kd, t.lk. 270-272). Maakohus on tõendeid hinnanud kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 ning rajanud otsuse õigesti üksnes esitatud tõenditele. 38. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel tuleb apellantide menetluskulu jätta nende endi kanda. U.Loonurm A.Tänav I.Nõmm 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.