← Eesti

2-06-26540/12

Tsiviilasi nr 2-06-26540 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-26540 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Iko Nõmm, Rein Pokk Otsuse tegemise aeg ja koht 27. no

) § 61 lg-tele 1, 2 ja 4 ning § 70 lg-le

  1. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja abielust sündinud kaks poega: M.L (sünd. xx.xx.xxxx) ja K.L (sünd. xx.xx.xxxx). Pooled elavad lahus alates
  2. aastast. Lapsed elavad hageja juures ning hageja kasvatab ja peab lapsi üleval üksinda, kostja ei ole rahalist tuge osutanud. Hageja töötab müüjana OÜ-s L kuupalgaga keskmiselt 4 000 krooni. Laste ülalpidamiseks kulub maksimaalse kokkuhoiu tingimustes umbes 3 500 krooni kuus (toit 1 000 kuni 1 800 krooni, eluasemekulud 800 kuni 1 600 krooni sõltuvalt aastaajast, kulutused sidevahenditele umbes 500 krooni). Hageja arvestuse kohaselt kulub M ülalpidamiseks kuus 2 180 krooni ja K ülalpidamiseks 1 950 krooni. Tegelikult on laste vajadused suuremad, mida hageja majanduslike võimaluste puudumise tõttu ei saa rahuldada. M õpib Inglise Kolledži
  3. klassis ja K õpib Tallinna Reaalkooli
  4. klassis. Kummagi lapse töövihikutele ja õpikutele kulub umbes 600 krooni õppeaastas. Inglise Kolledžis on tavaks teha annetusi, 2006/
  5. õppeaastal tegi hageja annetuse 1 000 krooni. Lisaks kulub raha M huvialadele (muusikakooli tasu, pilli rent, füüsikaringi materjalid). Kummagi lapse ujumisharrastuse tasuks on hageja arvestanud 200 krooni kuus. K vajab psühhiaatrilist abi ning tal on probleemid nägemisega, mistõttu tema puhul tuleb teha täiendavaid kulutusi ravimitele ja abivahenditele (prillid, 1 600 krooni). Hagejal ei ole olnud võimalik lubada lastele uusi riideid ega osalemist klassiekskursioonidel ja muudel kooli poolt korraldatud üritustel, samuti mitte taskuraha. Lastele inimväärsema elu ja sõpradega suhtlemise võimaldamiseks peaks kostja lisama laste ülalpidamiseks sama summa, mis hageja praegu laste ülalpidamiseks kulutab, või rohkem, sest kostja majanduslik olukord on parem kui hagejal. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja ei ole rikkunud laste ülalpidamise kohustust. Hagiavalduses märgitud perioodil (01.10.2005-01.10.2006) on kostja tasunud sularahas elatist vähemalt 25 000 krooni ja lisaks ostnud lastele tarbeesemeid (rõivad, jalanõud, mobiiltelefon, arvuti) ning tasunud eluasemekulude ja interneti eest. Kostja märgib, et abielulised suhted lõppesid tõepoolest
  6. aastal, kuid kuni
  7. aasta sügiseni elas hageja koos lastega nädalavahetustel ja koolivaheaegadel kostja korteris ja oli tema ülalpidamisel. Kogu abielu vältel ei ole hageja sissetulekut omanud ning perekonna toitjaks on olnud pikki aastaid kostja.

§ 61

lg 1 kohaselt mõistetakse elatis välja vanemalt, kes ei täida lapse ülalpidamiskohustust. Kostja on ülalpidamiskohustust oma laste suhtes täitnud ja hagi on seega põhjendamatu. Kostja oli nõus maksma elatist kummalegi lapsele 1 800 krooni kuus, kuna tema brutotöötasu on normtunde arvestades 7 560 krooni kuus. Tervislikel põhjustel ei saa kostja enam ületunde teha suurema sissetuleku saamiseks, nagu ta senini on teinud. Kuna kostja on täitnud ja soovib edaspidi täita elatise maksmise kohustust vabatahtlikult, palus ta hagi rahuldamata jätta. 2

(6)Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi 15.06.2007 otsusega ning mõistis I.Llt J.L kasuks välja igakuise elatise poja K.Li ülalpidamiseks 2 400 krooni kuus ja poja M.Li ülalpidamiseks 2 400 krooni kuus alates 01.01.2007 kuni laste täisealiseks saamiseni. Harju Maakohus jättis hagimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja tunnistas kohtuotsuse elatise väljamõistmise osas viivitamatult täidetavaks. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt pärast asjas tehtud lahendi jõustumist TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv, mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg-ga 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

§-de 60 ja 61 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele, mis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Otsuse põhjenduste kohaselt on leidnud kohtuistungil tõendamist, et hageja töötab müüjana ja tema kuupalk on 4 000 krooni kuus, kostja töötab AS-s Falck Eesti keskmise netopalgaga 13 000 krooni kuus, millest kostjale endale kulub 6 650 krooni kuus. Igakuisteks kulutusteks on kulunud ema arvutuste kohaselt M 2 180 krooni ja K 1 950 krooni (toimiku lk 25), kuid paremate võimaluste korral kuluks M 6 800 krooni ja K 6 850 krooni (toimiku lk 55) Kostja on kohtule tõendanud, et on kandnud üle elatist 06.02.2007 8 000 krooni, 19.04.2007 8 400 krooni, kokku 16 400 krooni. Sotsiaalministeerium on tellinud 2004. aastal valminud uurimuse lapse ülalpidamiskulude kohta. Uurimuse „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kohaselt on välja arvutatud, et terve lapse ülalpidamine linnas ühes kuus vanusegrupis 14 või üle selle läheb maksma 3 210 krooni kuus. Kohus arvestas asjaoluga, et uuring on aastast 2004, ja vahepeal tõusnud elukallidusega ning leidis, et mõistlike vajaduste rahuldamise korral läheb lapse ülalpidamine linnas vanusegrupis üle 14 aasta maksma 4 000 krooni. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused ning seega tuleks mõlemal vanemal kanda lapse ülalpidamiskuluna 2 000 krooni lapse kohta. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab

§ 61järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse kohaselt tulumaksu.

Kohus arvestas elatise maksmise alguse määramisel kostja poolt hagi menetlemise ajal tasutud elatist ja asjaolu, et hageja on kulutanud senini M 2 180 krooni (kostja osa 1 090 krooni) ja K 1 950 krooni (kostja osa 925 krooni). Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hageja palub muuta Harju Maakohtu 15.06.2007 otsust elatise suuruse ja elatise väljamõistmise aja osas ning teha uus otsus, millega mõista I.Llt J.L kasuks ühiste laste ülalpidamiseks M.Lile 3 400 krooni kuus ja K.Lile 3 000 krooni kuus alates 2006. aasta jaanuarist, see on üks aasta hagiavalduse esitamisest tagasiulatuvalt, maksekäsu 3

(6)kiirmenetluse järgi aga alates
  1. aasta oktoobrist. Tulenevalt TsMS § 631 lg-st 1 on apellatsioonkaebuse esitamise aluseks see, kui apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis esimese astme kohus põhjendamatult tähelepanuta asjaolu, et mõlemal ülalpeetaval on erivajadused, ning lähtus elatise suuruse määramisel Sotsiaalministeeriumi
  2. aastal valminud uurimusest „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“, mille kohaselt on välja arvutatud terve lapse ülalpidamine linnas. K.L põeb pikaajalist haigust ja tal on probleemid vaimse tervisega, mistõttu temale tehtavad kulutused on tavapärasest suuremad ja ta vajab elamiseks igakuiselt vähemalt 6 000 krooni. Oluliselt suuremad on kulutused K.Li transpordile, kuna ta ei suuda iseseisvalt psühhiaatri vastuvõtule minna ja vajab autoga kohaletoimetamist. Tiheda töögraafiku tõttu ei ole apellandil võimalik teda ise alati kohale viia, poega isikliku autoga transportimast või muul viisil abistamast on vastustaja aga keeldunud. Ravimite tarvitamisest on tingitud K suurenenud söögiisu. Haigusest tagajärjel on halvenenud tema õppeedukus, mida näitab väljaarvamine Tallinna Reaalkooli
  3. klassist. Õpingute jätkamiseks oleks vaja võtta tasulisi järeleaitamistunde. K kannab prille (apellant ostis hiljuti talle 1 600 krooni eest uued prillid) ning vajab nägemise halvenemise pidurdamiseks spetsiaalseid kapsleid, mis maksavad umbes 100 krooni kuus. Teine poeg M on allergik ja mõni aasta tagasi diagnoositi tal astma. M.L õpib Tallinna Inglise Kolledžis, kus lapsevanematel on tavaks teha annetusi. Sel aastal tegi apellant annetuse 3 000 krooni. Mõlemad lapsed osalevad Nõmme Muusikakooli puhkpilliorkestri töös. M õpib metsasarve erialal. Muusikakooli tasu on 420 krooni kuus ja pillirent 30 krooni kuus. Kuna vastustaja rahalised võimalused on suuremad kui apellandil ja ta ise laste kasvatamisega ei tegele, peaks ta lapsi rahaliselt rohkem toetama. Apellant leiab, et esimese astme kohus jättis põhjendamatult arvestamata tema nõude mõista elatis välja tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagiavalduse esitamist, tuginedes

§ 70lg-le 2.

Abielu ajal ei täitnud I. L laste ülalpidamise kohustust. Alates

  1. aastast ei ole vastustaja rahalist tuge osutanud ega poegade kasvatamise vastu huvi tundnud. Vastustaja ei ole kunagi ostnud lastele tarbeesemeid, rõivaid ega jalanõusid. Vastustaja väide, et J.L abielu ajal ei töötanud, ei vasta tõele. Apellant asus
  2. a. novembris tööle A-S,
  3. a. aprillist töötas OÜ O (pankrotis) kaupluses, samas käis kõnekeskuses lisa teenimas.
  4. a. juunist töötab L OÜ müüjana. Seoses laste tervisliku seisundiga pidi apellant loobuma ametikõrgendusest (kaupluseketi juhataja), kuna ametikoht oleks eeldanud igapäevast kodust ja lastest eemalolemist. Pere sissetulekud alates
  5. a. oktoobrist koos riigilt saadud lastetoetusega olid 57 000 krooni. Samas oli apellandi arvele kogunenud 17 692 krooni, millest 17 000 krooni kanti 30.08.2005 üle lapse arvele. Veebruari alguseks oli arvele kogunenud veel 12 066 krooni, millest 12 000 krooni kanti 15.02.2006 üle lapse arvele, millelt tavaliselt arveid makstakse. Apellant oli sunnitud kasutusele võtma oma tähtajalisel hoiusel olnud 10 000 krooni. Et selle rahaga hakkama saada, tuli osta „parim enne möödas“ tooteid. Lapsed pidid klassiüritustest ja teatris käimisest loobuma. Apellanti toetasid rahaliselt tema vanemad ja tuttavad. Vastustaja võttis ära apellandi ja laste dokumendid, et välistada abielulahutuse ja elatise hagi esitamist kohtule. Sellega seoses oli apellant sunnitud taotlema lastele uued passid ja sünnitunnistused, mis läksid maksma ligi 1 300 krooni. 4

(6)Vastuväited apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja kaevatava kohtuotsuse muutmata. Vastustaja palub jätta nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud apellandi kanda või poolte endi kanda. Kulude jätmine ainult vastustaja kanda oleks ebaõiglane ja põhjendamatu, sest vastustaja on olnud nõus lahendama elatise suuruse fikseerimise küsimust kohtuväliselt. I.L on lapsi ülal pidanud ja seega on elatise tagasiulatuvalt väljamõistmise nõue alusetu. I.L pidas kogu abielu vältel ülal ka apellanti, kes iseseisvat sissetulekut ei omanud. Väide apellandi töötamisest väidetavalt 2005. a. oktoobrist A-S ja OÜ O (pankrotis) kaupluses on vastustaja jaoks üllatav ja tõendamata ning vastustaja palub seda mitte arvesse võtta, kuna hageja esimese astme kohtu menetluses antud väitele ei tuginenud. Vastustaja palub ringkonnakohtul mitte suurendada Harju Maakohtu poolt väljamõistetud elatist, kuna tema töötasu normtunde arvestades on 7 560 krooni kuus (bruto). Maakohtule esitatud töötasu arvestuse väljavõtetest nähtub, et vastustaja on senist palka teeninud, tehes kohati enam kui 100 % määras ületunde. Arstid on vastustajat kohustanud seoses sügava depressiooni ja sellest tulenevate haigusnähtudega töömahtu tervise taastamise nimel vähendama. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et otsus kuulub tühistamisele nii elatise suuruse kui ka selle välja mõistmise aja osas materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõigusnormide rikkumise tõttu tõendite hindamisel alljärgnevatel asjaoludel. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et

§ 60

lg 1 järgi on mõlemal vanemal kohustus ülal pidada oma alaealist last ning

§ 61

lg 2 järgi elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Poolte poeg K on sündinud xx.xx.xxxx ja M xx.xx.xxxx, seega tegemist on noormeestega, kelle ülalpidamiskulud nii riietele kui toidule ei ole oluliselt väiksemad täiskasvanu kuludest. Elatise väljamõistmisel on maakohus võtnud arvesse kostja sissetuleku kuus 13000 krooni ning on asunud seisukohale, et kostjale endale kulub kuus 6650 krooni, kuid on jätnud põhjendamata, mille põhjal on selline väide esitatud. Kui kostjale väljamakstud palgast 13000 krooni /t.lk.11/ maha arvata väljamõistetud elatis kokku 4800 krooni kuus, siis jääks kostjale isiklikeks kuludeks 8200 krooni, mitte 6650 krooni. Kolleegium nõustub apellandiga, et kuigi mõlemal vanemal on kohustus ülal pidada oma lapsi, tuleb siiski arvesse võtta vanemate sissetulekuid. Hageja töötasu õiendist nähtub, et tema palk on kostja palgast oluliselt väiksem /t.lk.22/. Seega ei saa pidada õigeks kohtu seisukohta, et mõlemal vanemal on kohustus võrdselt maksta kummalegi lapsele 2000 krooni. Kolleegium peab mõistlikuks summaks, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele kummagi lapse kasuks, 3000 krooni. Sel juhul jääks kostjale oma tarbeks 7000 krooni. Apellandi väide sellest, et ta palk võib väheneda, kuivõrd ületunde ta ei saa enam teha, on oletuslik ja tõendamata. Juhul kui vanema varaline seisund või lapse vajadus muutub, siis võib kohus

§ 61lg 3 alusel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Antud tsiviilasjas tuleb aga seisukoht võtta olemasolevate tõendite alusel. 5

(6)Kolleegium nõustub apellandiga, et otsus elatise väljamõistmise alguse osas kuulub muutmisele materiaalõigusnormi ebaõige tõlgendamise ja tõendite ebaõige hindamise tõttu alljärgnevatel asjaoludel.

§ 70lg 1 järgi elatis mõistetakse välja alates elatisehagi esitamisest.

Toimikust ilmneb, et elatise väljamõistmiseks esitas hageja esialgselt maksekäsu kiirmenetluse avalduse 28.09.2006, millele esitas kostja vastuväite. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 30.05.2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-57-07 asunud seisukohale, et kui maksekäsu kiirmenetluses on võlgnik esitanud vastuväite elatisnõudele, siis tuleb lähtuvalt

§ 70

lg-st 1 lugeda hagi esitamise ajaks avalduse esitamise aeg maksekäsu kiirmenetluses. Seega on hageja õigustatud nõudma elatist alates 28.09.

  1. Maakohus on elatise välja mõistnud
  2. jaanuarist 2007, võttes arvesse, et kostja maksis elatist 06.02.2007 8000 krooni ja 19.04.2007 8400 krooni. Kolleegium antud seisukohaga ei nõustu, kuivõrd tsiviilkohtumenetluse ajal tasutud summasid saab arvesse võtta võlgnevuse suuruse kindlaksmääramisel täitemenetluses. Hageja on esitanud taotluse

§ 70

lg 2 järgi elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi esitamist. Kostja sellega ei nõustunud ning esitas vastuväite, et tegelikult ta osutas ülalpidamist oma lastele ning kostja koos lastega elas tema juures nädalavahetustel kuni 01.10.

  1. Ringkonnakohtu istungil hageja sellele ka vastu ei vaielnud, et ta elas
  2. ja 2006.aastal vahetevahel koos kostjaga ühes korteris, kuid leidis, et korter on ühisvara ning ta võiski seal olla. Kolleegium leiab, et hageja ei ole ümber lükanud kostja väiteid, et ta osutas lastele materiaalset abi ning ei ole kõrvale hoidunud ülalpidamiskohustusest kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni, mistõttu puudub alus tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks. Kohtukulude jaotamine. Kuivõrd elatis kuulub kostjalt väljamõistmisele, siis on maakohus põhjendatult kohtukulud jätnud kostja kanda. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta vastustaja kanda, kuivõrd apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Mare Merimaa Iko Nõmm Rein Pokk 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.