) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja ei ole enda lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Vastavalt
lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagimaterjalid on kostjale 25.01.2008 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 313 kohaselt allkirja vastu kätte toimetatud ja teda on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o. hiljemalt 25.02.2008. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks esitamata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused 14.12.2005 sõlmiti aktsiaseltsi xxx ja xxx vahel liisinguleping nr 0116524L, mille esemeks oli kaubik Mercedes Benz VITO 108CDI. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma nimetatud sõiduki lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse. Kostja aga kohustus tasuma sõiduki eest vastavaid makseid lepingu lisaks oleva maksegraafiku järgi.
Kostja enda kohustusi 2 2-07-31226 nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu hageja luges lepingu ennetähtaegselt ülesöelduks alates 29.05.2006.
Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.
lg 1 alusel liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.
lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hageja võõrandas kõnealuse sõiduauto hinnaga 61 016.95 krooni (käibemaksuta). Hageja poolt kantud vara tagastamise ja realiseerimisega seotud otsesed kulutused kokku olid summas 56 815.73 krooni. Tähtajaks tasumata kasko kindlustuse maksed summas 3 486 krooni. Vara jääkmaksumus oli 56 127.17 krooni. Seega kostja võlgnevus hageja ees oli kokku 116 428 krooni. Vara võõrandamisest saadud tulu ei katnud võlgnetavat summat, mistõttu kostjal tuleb hüvitada hagejale vara jääkmaksumusest 55 411.95 krooni. Kostja võlgnevus hageja ees moodustab kokku 55 411.95 krooni Kuna kostja kohtuväliselt võlgnevust ei kustutanud, on hageja pöördunud hagiavaldusega kohtusse. Kohus on hagiavalduse kostjale kätte toimetanud ning kohustanud kostjat tähtaegselt kohtule vastama. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Merike Varusk Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.